Veeringe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
5. rida:
Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on [[Päike]], mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib [[sublimatsioon|sublimeeruda]] vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru [[atmosfäär]]i, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni [[kondenseerumine|kondenseerumiseni]], mille tagajärjel moodustuvad [[pilved]].
Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul [[sademed|sademetena]] maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda [[liustik]]ud ja [[mandrijää]], kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab [[jõgi|jõgedesse]], teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda [[järv]]edesse või [[põhjavesi|põhjaveekihti ]]. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli [[pinnaveekogu]]sid või jõuab [[allikas|allikatena]] maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu.
 
Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda '''väikeseks veeringeks'''. '''Suure veeringe''' moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale.