Vesi: erinevus redaktsioonide vahel

Veemolekulide ja teiste ainete molekulide tõmbumist nimetatakse adhesiooniks. Väga sirgel ja puhtal klaaspinnal vesi võib moodustada õhukese kile, kuna [[adhesioon]]ijõud veemolekulide ja klaasi vahel on suuremad, kui kohesioonijõud vees. Rakkudes ja [[organellid]]es on vesi kontaktis membraani ja valkude pinnaga, mis on [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilsed]]. Sellised pinnad on tugevalt [[Hüdratatsioon|hüdraaditud]], mis tähendab seda, et nende ümber on kiht veemolekule, mis on eripäraselt orienteeritud vastavalt pinna laengule ja teistele füüsikalistele omadustele. Mida suurem on laengutihedus, seda paksem on veekiht. Et seda kihti eemaldada, on vaja teha tööd hüdratatsioonijõudude vastu. Need jõud on väga tugevad, aga kahanevad kiiresti juba [[Nanomeeter|nanomeetrisel]] või isegi lähimal kaugusel.<ref name="biophysics" />

 

[[Pilt:Capillarity.svg|pisi|left|Kapillarsus vee ja elavhõbeda näitel]]

Tänu [[adhesioon]]i ja kohesiooni koosmõjule liigub vesi üles peentes torudes vastu [[gravitatsioonijõud]]u. Vesi [[Adhesioon|adheerub]] [[kapillaar]]i seinaga veesamba külgedel, tulemusena tekib U-kujuline menisk, pindpinevus aga püüab vee pinda tasandada, tõmmates vett kapillaaris üles. Tänu kohesioonile veesammas ei katke. Langetavaks jõuks on [[raskusjõud]], mis ühel hetkel kompenseerib tõstvat jõudu ja vee liikumine lakkab. Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias: kapillaarjõud aitab kaasa ksüleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes.<ref name="Горин" />