Elektrienergia tootmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
== Elektrienergia tootmine ==
'''Elektrienergia''' tootmine on [[elektrienergia]] saamine teistest energialiikidest.
===Ajalugu===
1831. aastal avastas [[Michael Faraday]] [[Elektromagnetiline induktsioon:elektromagnetilise induktsiooni|elektromagnetilise induktsiooni]] seaduse, mis võimaldas arendada ja kujundada elektrimootoreid ja generaatoreid.
Esimene [[elektrigeneraator]] ehitati 1832.aastal Pariisis, esimene kasutuskõlblik elektrigeneraator valmistati Saksamaal 1867.aastal.
[[Pilt:Gorskii 04414u.jpg|pisi|default|Elektrigeneraator]]
===Elektrienergia tootmine===
Tänases maailmas toodetakse peaaegu kogu [[elektrienergia]] fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades.
'''Tuumaelektrijaam''' on [[elektrijaam]], kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.
[[Tuumakütus]]e jäägid on väga ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid.
Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid.
'''Hüdroelektrijaam''' on [[elektrijaam]], milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.
Maailma võimsaim [[elektrijaam]], kus kasutatakse vett, on Lõuna-Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti.
'''Soojuselektrijaam''' (SEJ) on [[elektrijaam]], mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.
Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus.
Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ-d nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav.
===Alternatiivsed energiaallikad===
1973.aastal tõstis Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon [[OPEC]] nafta hinna neljakordseks ja teatas naftatoodangu vähendamisest.
| |||