Mari Möldre: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mari Möldre''' (sündinud '''Elviine Annuk''', hiljem '''MariElviine AnnMöller''', '''Mari-Ann Möller''' ja '''Mari-Ann Tarmo'''; [[13. oktoober]] [[1890]] {{kas|[[Äksi kihelkond]]}}, {{kas|[[KudinaSaadjärve vald (Maarja-MagdaleenaÄksi kihelkond)|KudinaSaadjärve vald]]}} [[Äksi kihelkond]] – [[5. jaanuar]] [[1974]] [[Tallinn]]) oli mitmekülgne eesti [[näitleja]].

== Nime lugu ==

Mari Möldre kodanikunimisünninimi oli Elviine Annuk, seda kandis ta 1910. aastani. Nimetatud aastal abiellus ta [[Hartius Möller]]iga ning mängis [[Vanemuise teater|Vanemuise teatris]] A. Schitzleri "Armumängus" Mizzi rolli, millest peale tunti teda Mizzi (Mari-Ann) Mölleri hüüdnime all. Hiljem

1936. aastal võttis ta endale eesnimeks Mari-Ann. Hiljem lahutas jata oma abielu ning abiellus uuesti [[Ruut Tarmo]]ga. ning aastastAastast 1937 kandis ta ametlikku nime Mari-Ann Tarmo.

Mari Möldre sündis 13. oktoobril ([[vkj]] 1. oktoobril) 1890 [[Saadjärve vald (Äksi kihelkond)|ÄksiSaadjärve kihelkonnasvallas]] [[KudinaÄksi valdkihelkond|KudinaÄksi vallaskihelkonnas]]. Isa Jakob oli ehitustööline, ema Mari Tormi mõisas päevaline ning lisaks Marile, oli peres ka teine tütar, viis aastat vanem Ida-Alisabeth. Tööle hakkas 6-aastasena, kuihakkas hakkasta käima lehma- ja lambakarjas ning 7-aastaselt läks [[Äksi vallakool]]i, kus õppis kuni pere kolimiseni [[Narva]] tädi ja tädimehe juurde.<ref>(Mölder 1963)</ref>

Narvas läks ta õppima Vladimiri venekeelsesse kirikukooli, kuna ema lootis, et nii saab ta kiiremini keele selgeks, kuid. võõrasVõõras keeles õppimine käis üle jõu ja nii hakkas Mari uuest kooliaastast käima ZnamenskiJumalaema kirikukoolisIlmutamise kiriku koolis, kus õppimine oli eesti keeles. Seal kutsuti teda ka kiriku koori laulma ning tänu sellele sai osa võtta ka õigeusu kiriklikest kommetesttalitustest, kuigi ise ta usklikise ei olnud usklik. Selle kohta on ta mälestusteraamatus öelnud: "...vaatasin juba koolilapsena kiriklikele tseremooniatele, välja arvatud matused, kui etendustele või lavastustele".

Hiljem õppis Mari Narvas von Mohri tütarlastekoolis. Samal ajal elas ta oma onu juures, kes pidas toiduainete kauplust, kus ta oma onule abiks oli.

Pärast Wiera-teatri külalisetenduste nägemist Narvas tekkis tal unistus saada ka ise lavale ning kui karskusselts [[Võitlejad]] kutsus oma asjaarmastajatele näitejuhiks Wiera-teatri silmapaistva koomiku [[August Puna]], õnnestus tal kaasatehakaasa teha kahes lavastuses.

Tartusse tagasisaabumine langes ühte ajaga, mil Vanemuisest lahkus 11 näitlejat, kuna [[Ants Simm]] ei olnud võimeline Karl Menningu tööd jätkama. Mari ühines lahkujatega ning koos mindi [[Tallinn]]asse. Seal avati seltsi [[Pandorin]]i seltsi juures 1916. aastal uus teater, kuid kahjuks ei jäänud see püsima.

1917. aasta kevadtalvel otsustas Mari Soome Hartiuse juurde sõita ning nii reisiti kolmekesi (Mari, poeg Caius ja õde Ida) Põhja-Soome [[JakobstadtPietarsaari|Pietarsaare]]i linna. Sõja ajal oli Soomes toidu saamine keeruline. Näljast päästsid neid vene ohvitserid, kes oma pajukit jagasid ning ise restoranis söömas käisid. Hartius enam tööl ei käinud ning nii polnud ka sissetulekut. Ka ära sõita polnud võimalik, kuna rongid ei käinud. Hiljem, kui avanes sõiduvõimalus, panditi kõik oma vähene hõbe, sõideti rongiga [[Helsingi]]sse ja edasi laevaga Tallinnasse, kust edasi mindi Hellemäele Hartiuse vanemate juurde.

Hartiusel oli probleeme alkoholiga ning nii palus ta, teades oma nõrka iseloomu, Maril endale teatrisse pärast proovi või etendust vastvastu tulla. See siiski ei päästnud ning nii kolis Mari lõpuks koos lapsega õe juurde elama.

=== Ringreisid ===

Aastast 19261937 oli ta abielus Ruut Tarmoga.

EsimeseksEsimene lavastusekslavastus, milles Mari Vanemuises prooviks (see tähendas ilma palgata) kaasa tegi, oli [[Ernst Wildenbruch]]i "Lõoke". Prooviperiood Karl Menningu range käe all oli pingeline ja kurnav. Karl Menningu kohta on Mari kirjutanud: "Oma autoriteedi, karmi nõudlikkuse ja distsipliiniga rajas Karl Menning noorele näitlejale nagu kindla aluse terveks eluks. Tema sihiks oli näitleja kui kohusetruu, oma tööd armastav ja mitmekülgselt arenenud inimene." Mari sõnul suhtus Karl Menning temasse karmi isalikkusega.

Tartusse tagasi tulek 1916. aastal langes kokku ajaga, mil Vanemuisest lahkus 11 näitlejat, kuna Ants Simm ei olnud suuteline Karl Menningu tööd jätkama. Mari ühines lahkuvate näitlejatega ning koos mindi Tallinna, et seltsi [[Pandorin]]i seltsi tiiva all uus teater avada. Läbirääkimised olid juba mõnda aega käinud ning 13. augustil avati uus teater C.[[Christian RutoffiRutoff]]i näidendiga "Vastu vett" samades ruumides, kus kümme aastat tagasi oli [[Estonia (teater)|Estonia]] alustanud. Kahjuks ei olnud huvi tõsise teatri vastu nii suur, kui loodeti ning teatri ülalpidamiseks vajalik. Nii pidid "Menningu-teatri ideede ja õilsate eesmärkide kandjad" veenduma, et "tõsine kunst ei toida".

Estonias olles elas Möldre nii-öelda vanast rasvast ja mängis peamiselt osi, mis olid juba Vanemuise ajast tuttavad. Kuna uute osade ettevalmistamisele eriti aega ei kulunud, luges Mari palju ajalehti ja ajakirju ning hoidis end põnevate päevaprobleemidega kursis. Selle põhjal, mis ta luges, nägi ja kuulis, hakkas ta kokku panema [[Joosep Toots]]i [[veste|vesteid]], mida esitas sageli Estonia Valges saalis. Tootsi vested olid tõmbenumbrikstõmbenumbrid ning tema populaarsus aina kasvas ning kippus isegi varjutama Mari loomingut näitlejana. Mari kirjutab oma mälestusteraamatus seigast, mil ta vahetult enne Tootsi etteastet kohtus tänu [[Paul Pinna]]le ühe mehega, kes oli just tulnud valitsuse koosolekult ning jutustas Marile koosolekul toimunust. Ministrid, kes pärast koosolekut Valges saalis meelt lahutasid, imestasid, kuidas Toots juba pool tundi tagasi lõppenud koosolekul toimunust vesta teab.

1942. aasta mais koostas Estonia direktsioon okupatsioonivõimude käsul brigaadi lauljatest, tantsijatest ning näitlejatest. Mari ja Ruut olid nende hulgas ning nad saadeti [[Poola]]-[[Tšehhoslovakkia]] piiri äärde [[HeideHeidelaager|Heidelaagrisse]] laagrisse [[Eesti SS-leegion|eesti leegionäridele]] kontserte andma. Teel nägid ja kogesid nad sõjaga kaasnevat koledust. Nad olid ka paljasjalgsete pataljonis, mille jaoks Mari lubas korraldada korjanduse. Kuuldused sellest rändasi ka Tallinnasse. Suures kitsikuses ja äärmiselt viletsates tingimustes käidi ka lähematel ringreisidel.

== Teosed ==

== Viited ==

== Välislingid Kirjandus==

== Kirjandus Välislingid==