Redaktsioon: 27. veebruar 2017, kell 17:22 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:6d4a:324d:cde:b068 (arutelu) Linki ei ole vaja eemaldada, sellest tuleb isikuartikkel. Eemaldatud muudatus 4591488, mille tegi Imshennik (arutelu) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. veebruar 2017, kell 16:39 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ff:6480:6d4a:324d:cde:b068 (arutelu) →‎Ajalugu Uuem muudatus →
7. rida: Torgu [[Johannes (apostel)\|apostel Johannese]] õigeusu kogudus avati eestlastele 22. novembril 1849{{lisa viide}} [[Tiirimetsa Kristuse Sündimise kogudus]]est eraldamise teel. Ruumi puudumisel toimus esimene jumalateenistus [[25. oktoober\|25. oktoobril]] [[1850]] [[Torgu mõis\|Torgu mõisa]] puuhoones, koguduseliikmeid oli 341. Kuni [[1854]]. aastani peeti jumalateenistusi üürihoonetes. Aastatel [[1854]]–[[1856]] toimus koguduse elus seisak, kuna puudus oma vaimulik. Alates [[1. juuni\|1. juunist]] 1856 toimetati jumalateenistusi [[Torgu mõis\|Torgu mõisa]] puuhoones. Koos kirikuameti ruumidega tasuti üüri 250 rubla aastas. Alates [[26. september\|26. septembrist]] [[1868]] toimusid jumalateenistused kirikuks kohaldatud vanas hoones. Kroonumõisa maadest eraldati kogudusele kiriku ja kirikuteenrite hoonete ehitamiseks ning kalmistu rajamiseks kokku üle 100 tiinu maad. [[Torgu Apostel Johannese kirik\|Torgu õigeusu kirik]] ehitati tüüpprojekti järgi [[1873]]. aastal ja pühitseti preester Kosma Muraveiski poolt [[apostel]] [[Johannes (apostel)\|Johannese]] auks. [[1944]]. aasta sügisel sai kirik mürsutabamuse tagajärjel rängalt kannatada. Sõda pillutas laiali ka enamuse koguduse liikmetest,: kes sai surma, kes küüditati, kes põgenes. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|Nõukogude okupatsioonivõimu]] survel vähenes [[alates 1944]]. ~~aastal~~aastast [[Saaremaa\|Saare]]- ja [[Muhumaa]]l õigeusu vaimulike ja koguduseliikmete arv järsult. Valitsev võim pooldas eestlaste üleminekut õigeusu kirikust [[luterlus\|luteriusu]] kirikusse, et kontrollida uskkondi n-ö rahvuslikul alusel ehk siis venelastele õigeusk ja eestlastele luterlus. [[9. september\|9. septembril]] [[1948]] esitas praost [[Viktor Lind]] [[Eesti Piiskopkonna Nõukogu]]le taotluse taastada Torgu Apostel Johannese kogudus ning võtta kasutusele säilinud kogudusemaja. [[Usuasjade volinik]] selleks luba ei andnud~~. Valitsev võim pooldas ka eestlaste üleminekut õigeusu kirikust luteri kirikusse, et kontrollida uskkondi n-ö rahvuslikul alusel ehk siis venelastele õigeusk ja eestlastele luterlus~~. Usuasjade volinik "soovitas" liita Torgu koguduse liikmed [[Kuressaare Püha Nikolai kogudus]]ega, kiriku varad natsionaliseeriti. Praegu toimuvad Torgu piirkonnas õigeusu preestri talitused vastavalt vajadusele. Hingepalvus peetakse üks kord aastas [[Torgu kalmistu]]l.

Torgu Apostel Johannese kogudus: erinevus redaktsioonide vahel