Ava peamenüü

Muudatused

P
Koondasin skripti abil viited
Perioodilisussüsteemi haldab [[Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit]] IUPAC (''International Union of Pure and Applied Chemistry''), kes teeb vajadusel tabelisse täiendusi ja parandusi, kinnitab elementide nimetused ja sümbolid ning kooskõlastab [[IUPACi nomenklatuur|rahvusvahelist keemianomenklatuuri]].
 
Rahvusvahelise keemianomenklatuuri järgi on elementide rühmadele antud järgmised nimetused:<ref>[[Hergi Karik]]. [[Kalle Truus]]. name="Elementide keemiajFqfJ", [[Kirjastus Ilo]] 2003, ISBN 9985-57-499-0 </ref>
 
*[[Leelismetallid]]: Li, Na, K, Rb, Cs, Fr (IA-rühma elemendid peale vesiniku)
[[Pilt:Mendeleev's 1869 periodic table.png|pisi|Mendelejevi tabel]]
[[Pilt:Elementide avastamine.png|pisi|Elementide avastamise ajalugu]]
Ürg- või algainetest kui aine koostisosadest rääkisid juba [[presokraatikud]]. [[Thales]] Mileetosest pidas kõige algeks [[vesi|vett]]<ref>[http://www.iep.utm.edu/thales/#H3 Thalesname="swm8c" of Miletus, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>, [[Anaximenes]] [[õhk]]u<ref>[http://www.iep.utm.edu/anaximen/ Anaximenes,name="Uidh7" Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>, [[Herakleitos]] omakorda [[tuli|tuld]], millest tekkis nii vesi kui ka maa<ref>[http://www.iep.utm.edu/heraclit/ Heraclitus,name="TfbiN" Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>. [[Empedokles]] väitis, et kogu olev koosneb neljast "juurest" (mida hiljem hakati nimetama [[element (stiihia)|elementideks]]): [[vesi (element)|veest]], [[maa (element)|maast]], [[õhk (element)|õhust]] ja [[tuli (element)|tulest]]. Need ei teki ega kao, kuid omavahel segunedes moodustavad kõik muu.<ref>[http://www.iep.utm.edu/empedocl/ Empedocles,name="kdobz" Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>
 
[[Aristoteles]] arendas nelja elemendi süsteemi edasi ning lisas sinna [[eeter (element)|eetri]]. See süsteem kujundas inimeste maailmapilti mitmesaja aasta jooksul.
Aastal [[1661]] võttis [[iirlased|iiri]] keemik [[Robert Boyle]] oma teoses "[[The Sceptical Chymist]]" kasutusele keemilise elemendi mõiste, pidades silmas aineid, mida polnud võimalik lihtsamateks aineteks lahutada. Teda võib pidada [[keemia]] kui [[teadus]]e rajajaks.
 
Aastal [[1789]] koostas [[Antoine Lavoisier]] tabeli, kuhu paigutas 33 elementi, kuid ka muu hulgas mõned [[oksiid]]id ja [[soolad]], samuti [[valgus]]e ja [[soojus]]e.<ref>[http://www.gutenberg.org/files/30775/30775-h/30775-h.htm#Page_175 ELEMENTS OF CHEMISTRY, IN A NEW SYSTEMATIC ORDER, CONTAINING ALL THE MODERN DISCOVERIES. ILLUSTRATED WITH THIRTEEN COPPERPLATES. By Mrname="UdCWv" LAVOISIER,]</ref>
 
Pärast seda, kui [[John Dalton]] oli [[1808]]. aastal võtnud kasutusele aatommassi mõiste, tehti ka esimesed katsed elemente selle alusel süstematiseerida. Aastal [[1828]] koostas [[rootslased|rootsi]] keemik [[Jöns Jakob Berzelius]] elementide aatommasside tabeli, kus jagas elemendid [[metall]]ideks ja [[mittemetall]]ideks. Tema võttis kasutusele ka tänapäeval tuntud keemilised sümbolid. Aasta hiljem jagas [[sakslased|saksa]] keemik [[Johann Wolfgang Döbereiner]] elemendid omaduste põhjal [[Döbereineri triaadid|triaadideks]]. Näiteks moodustasid triaadi [[kaltsium]], [[strontsium]] ja [[baarium]]; [[kloor]], [[broom]] ja [[jood]]; [[liitium]], [[naatrium]] ja [[kaalium]]; [[räni]], [[seleen]] ja [[telluur]]). [[Leopold Gmelin]] kaasas süsteemi ka [[liitaine]]d, järjestades need suurima aatommassiga koostisosa järgi.
 
[[Prantslased|Prantsuse]] [[geoloog]] [[Alexandre-Emile Béguyer de Chancourtois]] reastas aastal [[1862]] elemendid ja mõned liitained [[spiraal]]selt ümber [[silinder|silindri]] ja märkas sarnasust kohakuti olevate elementide omaduste vahel.<ref>[http://www.annales.org/archives/x/chancourtois2.html NOTICE NÉCROLOGIQUE sur M. A.-E. BÉGUYER DE CHANCOURTOIS, INSPECTEUR GÉNÉRAL DES MINES.name="PoKAz" ]</ref>
 
1860. aastatel oli avastatud üle 60 elemendi ning tundus, et keemilisi ühendeid on lugematu arv. Aastal [[1864]] järjestas [[inglased|inglise]] keemik [[John Alexander Reina Newlands]] elemendid nende aatommassi järgi ning avastas keemiliste omaduste sarnasuse esimese ja üheksanda, teise ja kümnenda jne elemendi vahel. Ta sõnastas [[1865]]. aastal selle põhjal nn oktavite seaduse, mille ebatäiuslikkuse põhjuseks ta ise pidas asjaolu, et osa elemente oli avastamata. Tema avastust ei võetud tõsiselt enne, kui Mendelejev avastas samasuguse seaduspärasuse.<ref>[http://web.lemoyne.edu/~giunta/EA/NEWLANDSann.HTML Elements and Atoms: Chapter 11 An Unsystematic Foreshadowing: J. A. R.name="Jb6AL" Newlands]</ref> Aastal [[1864]] jagas [[Lothar Meyer]] 28 elementi [[valents]]i alusel kuueks rühmaks ning vaid mõni kuu pärast Mendelejevi tabeli avaldamist esitas ta praktiliselt samasuguse tabeli.
 
Aastal [[1869]] paigutas vene keemik [[Dmitri Mendelejev]] keemilised elemendid tabelisse vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele. Ta jättis tabelisse tühjad kohad ning ennustas õigesti, et varem või hiljem avastatakse elemendid, millega need lüngad täita. Juba [[1875]]. aastal avastati üks tema ennustatud elementidest – [[gallium]]. Peagi avastati ka [[skandium]] ja [[germaanium]].
Viimase suurema muudatuse tegi tabelis rootsi päritolu USA keemik [[Glenn Theodore Seaborg]], kes lisas [[1940]]. aastal [[aktinoidid]].
 
Detsembris [[2010]] teatas [[IUPAC]], et vähemalt kahe stabiilse isotoobiga elementide aatommassi esitusviisi tabelis muudetakse ning senise eri [[isotoop]]ide aatommasside kaalutud keskmise asemel esitatakse aatommass edaspidi vahemikuna (näiteks [[süsinik]]u puhul [12,0096; 12,0116]). Muudatus puudutab kümmet elementi: [[vesinik]]ku, [[liitium]]i, [[boor]]i, süsinikku, [[lämmastik]]ku, [[hapnik]]ku, [[räni]], [[väävel|väävlit]], [[kloor]]i ja [[tallium]]it.<ref>[http://www.iupac.org/publications/pac/83/2/0359/ Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technicalname="ky6Mz" Report)]</ref>
 
==Alternatiivsed kujutusviisid==
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="jFqfJ">[[Hergi Karik]]. [[Kalle Truus]]. "Elementide keemia", [[Kirjastus Ilo]] 2003, ISBN 9985-57-499-0</ref>
<ref name="swm8c">[http://www.iep.utm.edu/thales/#H3 Thales of Miletus, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>
<ref name="Uidh7">[http://www.iep.utm.edu/anaximen/ Anaximenes, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>
<ref name="TfbiN">[http://www.iep.utm.edu/heraclit/ Heraclitus, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>
<ref name="kdobz">[http://www.iep.utm.edu/empedocl/ Empedocles, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref>
<ref name="UdCWv">[http://www.gutenberg.org/files/30775/30775-h/30775-h.htm#Page_175 ELEMENTS OF CHEMISTRY, IN A NEW SYSTEMATIC ORDER, CONTAINING ALL THE MODERN DISCOVERIES. ILLUSTRATED WITH THIRTEEN COPPERPLATES. By Mr LAVOISIER,]</ref>
<ref name="PoKAz">[http://www.annales.org/archives/x/chancourtois2.html NOTICE NÉCROLOGIQUE sur M. A.-E. BÉGUYER DE CHANCOURTOIS, INSPECTEUR GÉNÉRAL DES MINES. ]</ref>
<ref name="Jb6AL">[http://web.lemoyne.edu/~giunta/EA/NEWLANDSann.HTML Elements and Atoms: Chapter 11 An Unsystematic Foreshadowing: J. A. R. Newlands]</ref>
<ref name="ky6Mz">[http://www.iupac.org/publications/pac/83/2/0359/ Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report)]</ref>
}}
 
==Välislingid==
75 693

muudatust