Galina Višnevskaja: erinevus redaktsioonide vahel

P
Koondasin skripti abil viited
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Koondasin skripti abil viited
1. rida:
{{NeutraalsusVaidlustatud}}
[[Pilt:Galina Vishnevskaya edit 2.jpg|pisi|]]
'''Galina Višnevskaja''' (Гали́на Па́вловна Вишне́вская, sünninimi '''Galina Ivanova'''; [[25. oktoober]] [[1926]] – [[11. detsember]] [[2012]]) oli vene [[ooper]]ilauja ([[sopran]]), näitleja, lavastaja ja pedagoog.<ref>[http://www.bbc.com/russian/mobile/russia/2012/12/121210_vishnevskaya_died.shtml] BBCname="Jeg3J" 11.12.2012</ref> Ta oli [[tšello|tšellist]] [[Mstislav Rostropovitš]]i abikaasa ja nende kahe tütre, Olga ja Jelena Rostropovitši, ema.<ref>[http://www.rosbalt.ru/moscow/2012/12/11/1070173.html] Rosbaltname="owNQh" 11.12.2012</ref>
 
== Elulugu ==
 
Galina Višnevskaja sündis [[25. oktoober|25.oktoobril]] [[1926]]. aastal [[Leningrad]]is. Vanemad hülgasid Galina ja jätsid ta kuue nädala vanusena isaemale kasvatada.<ref>[http://hardbas.ru/muzika/subkult/2011/10/vishnevskaya-galina-paulovna.aspx] Hardbasname="xRkxa" 25.10.2011</ref> Galina elas oma vanemate juures ainult [[1930]]. aasta suvel ja ei saanud nendega kunagi lähedaseks. Tema ema oli pooleldi [[mustlane|mustlanna]], kes mängis [[kitarr]]i ja laulis mustlas[[romanss]]e. Nähtavasti temalt sai Galina oma lauluarmastuse, ta hakkas väga väiksena külaliste ees esinema ja romansse laulma. Juba kolmeaastasena oli tema hääl nagu täiskasvanul, kuna see oli looduse poolt paika pandud. Inimestel oli pisut kummastav kuulata väikese tüdruku suust tulevat tugevat rinnahäält.<ref>[http://chtoby-pomnili.com/page.php?id name=3360]"kZlaF" Štobõ pomnili</ref>
 
Galina kasvas üles [[Kroonlinn]]as vanaema Darja Ivanova hoole all. Elati [[ühiskorter]]is, see oli tol ajal ainus võimalus. Korter oli viietoaline, igas toas elas eri perekond – kokku 14 inimest, kes kõik kasutasid ühist kööki, väljakäiku ja vannituba. Seda peeti veel väikese elanike arvuga korteriks, teistes oli elanikke tunduvalt rohkem.<ref>[http://www.pravmir.ru/tri-voprosa-dlya-galiny-vishnevskoj/] Pravmir.ru<name="FKoe2" /ref>
 
Koolis esines Galina kõigil kontsertidel ja sai hüüdnimeks Artisti-Galka. Peamiselt tuli muidugi laulda ülistavaid laule [[Stalin]]ist, [[Lenin]]ist ja võitmatust [[Punaarmee]]st, kuid tänu lauluõpetajale tutvus Galina ka ilusama repertuaariga. Kümnendaks sünnipäevaks kinkis ema Galinale [[Pjotr Tšaikovski]] [[ooper]]i "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]" plaadikoplekti ja [[grammofon]]i.<ref>[https://fr.sputniknews.com/opinion/2006102755190473/] Sputnik Francename="F5T5N" 27.10.2006</ref> Esimest korda elus kuulis Galina ooperit ja sattus sellest täielikku lummusesse. Ta õppis terve ooperi pähe, oskas kõiki partiisid ja koore. Kummalisel kombel sai "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]i" Tatjanast hiljem Višnevskaja esimene ooperiroll [[Moskva Suur Teater|Suure Teatri]] laval.
 
[[1941]]. aastal teenis Galina isa nõukogude sõjaväelasena [[Eesti]]s ja kutsus tütre koolivaheajal endale [[Tartu]]sse külla. Sealne elu paistis tüdruku jaoks jahmatavalt erinev kodusest: inimesed käisid ilusasti riides, sõid maitsvat toitu, elasid omaette korterites, tänavad olid puhtad. Poest sai osta ilusad kingad ja Galina suureks üllatuseks müüja tänas teda ostu eest. Tartus juhtus Galina nägema [[küüditamine|küüditamisaktsiooni]]. Neljateistaastase Nõukogude lapsena ei saanud ta toimuvast aru, kuid hiljem mõistis selle hukka ja tundis häbi oma kodumaa juhtide ning ametnike tegevuse pärast.<ref>[http://www.ruslit.net/preview.php?path name=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka"2LG2M" Ruslit</ref>
 
[[Kroonlinn]]as elas Galina üle [[Leningradi blokaad]]i. Vanaema oli näljast nii nõrk, et istus ainult ahju ääres, püüdes sooja saada. Ükskord jäi ta seal tukkuma ja riided võtsid tuld. Vanaema suri üksi haiglas näljapiinadesse ja põletushaavadesse ning Galina jäi üksi. Tema isa põgenes [[Leningrad]]ist mööda [[Elutee]]d üle [[Laadoga järv]]e, hüljates oma tütre teist korda ja jättes ta kindlasse surma.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RUname="mvG6s" 12.12.2012</ref> Galina elas nagu poolunes, näljast paistes istus ta tekki mähituna üksi tühjas korteris. [[1942]]. aasta kevadel hakati korteritest ellujäänuid otsima. Galina leiti üles ja võeti tööle kohaliku õhukaitse neljasajast naisest koosnevasse rühma. Nende ülesanne oli anda teada pommitabamustest ja tulekahjudest ning elanikkonna abistamine. Lisaks puhastasid nad linna, parandasid kanalisatsiooni ja lammutasid kütteks puumaju. Leningradi ei jäänud pärast blokaadi alles mitte ühtegi puitehitist.<ref>[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõname="BrT3M" i Faktõ 12.12.2012</ref>
 
Naabrusesse paigutati laevastiku väeosa, kus tegutses [[džäss]]orkester. Galina läks nende juurde laulma ja temast sai kontsertidel hinnatud esineja.<ref>[http://www.lefigaro.fr/musique/2012/12/11/03006-20121211ARTFIG00574-galina-vichnevskaia-une-voix-de-l-histoire-s-est-eteinte.php] Lename="Lq9Yx" Figaro.fr 11.12.2012</ref> [[1943]]. aastal läks ta [[Leningrad]]i, eesmärgiga laulmist õppida. Tal õnnestus saada [[kultuurimaja]] valgustaja töökoht (töölise kaardiga sai 400 [[gramm]]i leiba päevas) ja näha väga heade näitlejatega [[draama]]etendusi ning [[Pjotr Tšaikovski]] ooperit "[[Padaemand]]". Sel ajal alustas linnas tööd [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i-nimeline [[muusikakool]]. Galina õppis pool aastat kooli kõige nimekama pedagoogi juures, kes paraku kasutas valesid õppemeetodeid ja kolme kuu pärast olid Galina häälest kõrged noodid kadunud, kuigi tema hääleulatus oli olnud kaks ja pool [[oktaav]]i.<ref>[http://ormn.net/?p name=13]"92pgd" XX sajandi muusikud</ref>
 
[[1944]]. aasta suvel abiellus Galina noore meremehe Georgi Višnevskiga. Juba nädalapäevad hiljem sai selgeks, et see oli viga. Kaks kuud kestnud abielust jäi Galinale ainult nimi, millega ta hiljem maailmakuulsaks sai.<ref>[http://www.rbc.ru/society/11/12/2012/836078.shtml] RBK 11.12name="mDdz1" 2012</ref>
 
1944. aastal läks Galina seitsmeteistaastasena tööle [[Leningradi operetiteater|Leningradi operetiteatrisse]].<ref>[http://ria.ru/culture/20121211/914351722.html] RIA Novostiname="fr8VX" 11.12.2012</ref> Massistseenides ja kooris esinedes sai alguse tema lavakarjäär. Teatritrupp sõitis mööda [[Venemaa]]d ringi, esinedes sõjaväeosades, mängides jääkülmades klubides ja magades kus juhtus. Galinal oli hea mälu ja kogu repertuaar jäi talle pähe. Tänu sellele sai temast peagi solist, kes esines peamiselt [[subrett|subretirollides]], kuna peaosa täitmiseks ei olnud tema hääles ülemisi noote. See teater oli Galinale ainsaks tõeliseks kooliks.
 
[[1945]]. aastal abiellus Galina teatri direktori Mark Rubiniga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.runame="swCWa" 12.12.2012</ref> Peagi jäi naine rasedaks, kuid jätkas endiselt tohutu töökoormusega ringreisidel osalemist. Kui jõudis kätte aeg sünnitada, ei õnnestunud Galinal saada haiglakohta ja kaks ööpäeva lamas ta valudes haigla sünnitustoas linaga kaetud laual. Sündis poeg, kes sai nimeks Ilja.<ref>[http://www.rulit.me/books/galina-istoriya-zhizni-read-227689-22.html] RuLit<name="NthBd" /ref> Pärast sünnitust algas [[eklampsia]] ja mädane [[rinnanäärmepõletik]]. Sellegipoolest saadeti Galina koju, kus ta ei suutnud kõrge palaviku tõttu voodist tõusta ega lapse eest hoolitseda. Selles lootusetus olukorras ilmus välja Galina isa koos oma järjekordse naisega. Ta nägi oma tütre rasket olukorda, kuid jättis juba kolmandat korda tütre saatuse hooleks. Laps sai mürgituse ja seedehäired ning, kuna [[antibiootikum]]e ei olnud kuskilt saada, suri kahe ja poole kuu vanusena. Kahe nädala pärast sõitis teater uuesti turneele ja Galina võeti poolsurnuna kaasa. Kui tal parem hakkas, asus ta jälle tööle nagu koormahobune. Ta oli sel ajal üheksateistaastane.<ref>[http://www.classic-music.ru/vishnevskaya.html] ClassicMusic.runame="8kQwU" 04.12.2010</ref>
 
[[1948]]. aastal, kui kohustuslik nõukogude repertuaar võimust võttis, lahkus Galina teatritrupist, valmistas ette [[Estraadimuusika|estraadilaulude]] kava ja hakkas kontserte andma. Varsti tuli ka abikaasa Mark teatrist ära ja hakkas tema kontserte korraldama. Üks turnee kestis tavaliselt kaks kuud, sõideti linnast linna ja iga päev anti kontserte. Ööbida tuli räpastes [[lutikas|lutikatest]] kubisevates võõrastemajades. Töö oli raske, kuid sissetulek võimaldas mingi aja Leningradis vabalt elada, kontserte ja etendusi külastada. Kui raha otsa sai, istuti jälle autosse ja mindi lisa teenima.<ref>[http://www.vokrug.tv/person/show/Galina_Vishnevskaya/] Vokrugname="1H8W2" TV</ref>
 
Kohtumine kaheksakümneaastase lauluõpetaja [[Vera Garina]]ga keeras Galina elu pea peale. Selleks ajaks pidas Galina ennast [[metsosopran]]iks, võib-olla koguni [[alt|kontraaldiks]] ja estraadilauljaks, kuna tema hääl ei ulatunud kõrgemale teise [[oktaav]]i [[sol]]-ist. Garina sai kohe aru, et tegemist on [[sopran]]iga ja hakkas talle tunde andma. Poole aastaga sai Galina tagasi kogu oma endise hääleulatuse: kaks ja pool oktaavi.<ref>[http://bulatokudgava.ru/library/vishnevskaya/vishnevskaya.htm] Bulatokudgava.ru<name="Ym9ZV" /ref>
 
[[1951]]. aasta suvel diagnoositi Galinal lahtine [[tuberkuloos]]. Olukord oli eluohtlik ja arstid leidsid, et ainus võimalus on tekitada [[õhkrind]], mis oleks tähendanud lauljakarjääri lõppu. Galina oli juba operatsioonilaual, kuid hüppas viimasel hetkel püsti ja põgenes.<ref>[http://www.ntv.ru/novosti/385538/] NTVname="jge4x" 12.12.2012</ref> Esmalt langes ta täielikku [[apaatia]]sse, kuid siis hakkas oma elu eest võitlema. Ta sõi rammusat toitu ja hakkas süstima [[streptomütsiin]]i – see oli uus ravim, mida apteegis ei müüdud ning mida tuli pöörase raha eest [[must turg|mustalt turult]] hankida. Ametlikult oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] arstiabi tasuta, kuid tegelikult olid paremad ja kaasaegsemad ravimoodused tavainimesele kättesaamatud. Suure vaevaga õnnestus hankida [[tuusik]]u [[Leningrad]]i-lähedasse tuberkuloosi[[sanatoorium]]isse, kus toimus täielik paranemine. Arstid pidasid juhtunut imeks.<ref>[https://lady.mail.ru/article/484331-uroki-ljubvi-galina-vishnevskaja/] Ledi@mail.ru<name="tvK4M" /ref>
 
[[1952]]. aasta mais sattus Galina juhuslikult [[Suur Teater|Suure Teatri]] noorterühma konkursile. Ta läbis edukalt kolm vooru ja võeti teatri noorterühma vastu.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/11/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699376-skonchalas-narodnaya-artistka-sssr-galina-] KM.RUname="tWkbH" 11.12.2012</ref> Kuid konkursi läbimine oli ainult pool võitu – kõige olulisem oli täita [[KGB]] ankeet (ligi kakskümmend lehekülge). Galina isa, kes oli muidu tõeline [[marksism|marksist]] ja [[Stalinism|stalinliku]] võimu tubli sabarakk, oli rääkinud seltskonnas [[Stalin]]i kohta anekdoodi ning seetõttu poliitilise [[§ 58]] alusel süüdi mõistetud. Sellise süüdistusega inimese sugulast Suurde Teatrisse tööle ei võetud. Seetõttu kirjutas Galina ankeeti, et isa jäi sõja ajal kadunuks. Pärast kolmekuulist ootust, lootuse kaotust ja hirmu saabus [[telegramm]], et ta on Suurde Teatrisse vastu võetud. Galina Višnevskajast oli saanud maailma ühe parima teatri laulja.<ref>[http://belcanto.ru/sov-vishnevskaya.html] Belcanto.ru<name="MvY4q" /ref>
 
Kui Galina isa [[1956]]. aastal pärast Stalini surma kinnipidamiskohast tagasi tuli, läks see veendunud [[kommunism|kommunist]] kõigepealt Suure Teatri kaadriosakonda kaebama, et tütar oli ankeedis valetanud. Kuid õnneks olid ajad juba veidi muutunud.<ref>[http://www.peoples.ru/art/music/classical/vishnevskay/interview5.html] Peoples.ru<name="NQMnd" /ref> Selliseid Galina isa taolisi ebardeid sünnitas nõukogude riik, kus juba maast madalast õpetati lastele, et oma pereliikme peale kaebamine on õilis ja kangelaslik tegu, isegi kui tagajärjeks on vanemate vangistamine või hukkamine. Galina Višnevskaja toob oma elulooraamatus välja tõsiasja, et [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] anti välja määrus, mis seadustas [[surmanuhtlus]]e üle 12-aastastele lastele.<ref>„Abinõu võitluseksname="EigNh" alaealiste kuritegevusega“, NSV Liidu Seaduste kogu, 1935, nr 19, lk 155. NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. aprill 1935.</ref> Maailma ajaloos ei ole palju selliseid riike, kus täiskasvanud võivad seaduse alusel lapsi maha lasta.
 
Isegi siis, kui Višnevskaja laulis juba Suures Teatris peaosi ja valitsuse bankettidel pakuti tema esinemisi kui magustoitu, elas ta koos Markiga endiselt [[ühiskorter]]i köögitaguses kitsukeses toas. Lisaks pidid kõik Suure Teatri lauljad läbi tegema [[KGB]] värbamise. Ka Višnevskajat hakkasid ühel ajal piirama KGB töötajad, kes nõudsid oma salakavalal moel, et ta hakkaks koputajaks ja esitaks pealekaebusi kolleegide juttude ning tegude kohta. Väidetavalt pääses Galina sellest võimatust olukorrast, kuna tolleaegne [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees [[Nikolai Bulganin]], kes oli temasse armunud, andis [[KGB]]-le korralduse Višnevskaja rahule jätta.<ref>[http://www.theguardian.com/music/2012/dec/11/galina-vishnevskaya] The Guardianname="3U0AW" 11.12.2012</ref>
 
[[1955]]. aastal kohtus Višnevskaja oma tulevase abikaasa [[tšellist]] [[Mstislav Rostropovitš]]iga. Teist korda kohtusid nad Galina esimesel välisreisil [[Praha]]s ja seal sündis juba otsus abielluda. <ref>[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] Thename="zHaoF" Telegraph 11.12.2012</ref> Galina elas tol ajal veel koos Markiga, kuid nende abielu oli jäänud sõjaaja segaduses lõpuni vormistamata. [[Moskva]]sse jõudes teatas ta kohe Markile, et kohtas [[Mstislav Rostropovitš|Slava Rostropovitšit]] ja läheb tema juurde elama. Markile oli see ränk hoop. Ta üritas Galinat kinni hoida, ähvardas teha enesetapu ja naisel tuli lõpuks salaja Slava juurde põgeneda.<ref>[https://lady.mail.ru/article/450807-istorii-ljubvi-galina-vishnevskaja-i-mstislav-rostropovich/] Ledi@mail.ru<name="TymI3" /ref>
 
Mees elas koos ema ja õega [[ühiskorter]]i kahes tillukeses toas, millest üks oli läbikäidav (üldse elas korteris umbes kakskümmend inimest). Hiljem sai Slava korteri [[NSV Liidu Heliloojate Liit|NSV Liidu Heliloojate Liidu]] kooperatiivmajas, kuhu nad kolisid 1955. aasta lõpus. Kuid asjaolu, et korteri eest oli makstud, ei tähendanud midagi. Korterile tuli saada order ehk luba seal elamiseks. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] elamispinna ametlik norm ühe inimese kohta oli üheksa [[ruutmeeter|ruutmeetrit]]. Olukord, et neljas toas elab kaks inimest, oli võimatu. Seega nõuti, et nad vabastaksid enda raha eest muretsetud korteri ja koliksid kahetoalisse. Väidetavalt ei palunud Galina abi [[Nikolai Bulganin|Bulganinilt]], kuid olukorra lahendas see, et Bulganin tuli neile aastavahetusel külla. Hoovis seisid öö otsa autod ihukaitsjatega ja korteri ukse taga trepikoja põrandal istus kindral. Järgmisel päeval rääkis kõrgest külalisest terve maja ja tulemus oli, et korteriorder toodi neile "kandikul" koju kätte.<ref>[http://www.sobaka.ru/fashion/heroes/14168] Sobaka.ru<name="Rflhi" /ref>
 
Järgnevatel aastatel tegi Višnevskaja palju tööd, käis külalisetendustel välismaal (see sai nõukogude artistide jaoks võimalikuks alles [[1950. aastad|1950. aastatel]]) ja osales plaadistustel. Kõik see toimus lapseootuse ja -kasvatamise ning olmeprobleemide kõrvalt, sest [[1956]]. aastal sündis tütar Olga ja [[1958]]. aastal tütar Lena.<ref>[http://7days.ru/caravan-collection/2011/8/olga-rostropovich-otets-mog-byt-zhestokim.htm] Karavan<name="KfKL5" /ref>
 
Nõukogude Liidus tuli pärast päevatööd tormata kauplustesse, et mitu tundi toiduainete ja muu eluks vajaliku pärast järjekordades trügida. Pärast saagiga koju jõudmist pidi tubli nõukogude naine üles näitama eriliselt loovat mõtlemist, et sellest sodist midagi söödavat kokku keeta. [[Nikita Hruštšov|Hruštsov]] oli lubanud, et [[kommunism]] jõuab kätte [[1980]]. aastal, kuid Višnevskaja avastas [[1970. aastad|1970. aastatel]] mööda Venemaad ringi sõites, et Moskvast väljaspool kehtis mõnes kohas veel toiduainete ostmiseks kaardisüsteem.
 
Višnevskaja ja Rostropovitš olid sõbralikes suhetes [[Dmitri Šostakovitš]]iga, keda nad väga austasid ja armastasid ning üritasid toetada olukorras, kus teda võimude poolt pidevalt taga kiusati. Nad tegutsesid aktiivselt tema teoste ettekandmise nimel ja aitasid [[partituur]]e välismaale toimetada.<ref>[http://culturebox.francetvinfo.fr/musique/opera/deces-des-cantatrices-galina-vichnevskaia-et-lisa-della-casa-129725] francetvinfoname="FUNzA" 12.12.2012</ref>
 
[[1968]]. aastal tutvusid Slava ja Galina [[Aleksandr Solženitsõn]]iga. Tal ei olnud normaalset elukohta, kus rahulikult kirjutada. Seetõttu asus Solženitsõn [[1969]]. aastal Galina ja Slava kutsel elama nende suvilasse.<ref>[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] LeMonde.frname="epDPJ" 12.12.2012</ref> [[1970]]. aastal sai Solženitsõn [[Nobeli preemia]] ja tema tagakiusamine Venemaa ajakirjanduses sai uue hoo sisse. Rostropovitš otsustas Solženitsõni kaitseks välja astuda, koostas kirja ja saatis selle kõigile tähtsamatele ajalehtedele.
 
Pärast seda algas nende tagakiusamine. Rostropovitš aeti Suurest Teatrist minema, aegamööda tehti lõpp kõigile välisreisidele, pealinna orkestritel keelati kutsuda teda mängima või dirigeerima, Leningradis ja Moskvas ei antud soolokontsertideks saale (ta sai esineda ainult provintsis) jne. Tihti toimus kokkulepitud kontserdist äraütlemine viimasel minutil, mis mõjus eriti masendavalt, kusjuures mõlemale poolele valetati. Višnevskajale teatris töötamisel takistusi ei tehtud, kuid riigi keskajalehed temast enam ei kirjutanud, tema häält ei olnud kuulda ei raadiost ega televiisorist või kui raadiost tema häält lasti, siis ei nimetatud tema nime. Niimoodi püüdsid võimud luua nende ümber [[vaakum]]i, justkui ei oldaks neist huvitatud ja nende looming oleks tarbetu.<ref>[http://ria.ru/culture/20121211/914381307.html] RIA Novostiname="UZPoQ" 11.12.2012</ref>
 
[[1974]]. aastal otsustasid nad, et ei kavatse rohkem alandusi taluda ja palusid [[Leonid Brežnev|Brežnevilt]] luba kaheks aastaks välismaale sõita. Luba saadi, kuid ei olnud mingit tagatist, et seda ära ei muudeta. Seega tuli kiiresti tegutseda.<ref>[http://to- name.ru/biography/galina-vishnevskaja.htm]="6URuW" To-Name.ru</ref> Rostropovitš sõitis varem ära ja Višnevskaja koos tütardega järgnes kahe kuu pärast, kui Olga eksamid olid tehtud. [[KGB]]-d ja järgnevaid ebameeldivusi kartmata tuli teda lennujaama saatma palju austajaid lihtsate inimeste hulgast.
 
Višnevskaja ja Rostropovitš elasid edaspidi peamiselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Prantsusmaa]]l.<ref>[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Suurname="8pdMN" Eluloo Entsüklopeedia</ref> [[1978]]. aastal võeti neilt „nõukogude kodaniku nime teotava tegevuse tõttu“ [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[kodakondsus]] ja riiklikud autasud.<ref>[http://www.pravmir.ru/galina-vishnevskaya-pismo-l-i-brezhnevu-v-vashix-silax-zastavit-nas-peremenit-mesto-zhitelstva-no-vy-bessilny-peremenit-nashi-serdca/] PRAVMIR.RU<name="WOLIu" /ref> [[1990]]. aastal, pärast mitme kultuuritegelase palvet, anti Višnevskajale ja Rostropovitšile tagasi Nõukogude Liidu kodakondsus ning tühistati otsus riiklike autasude äravõtmise kohta. Mõlemad loobusid kodakondsuse tagasi võtmisest teatades, et nad ei ole palunud seda ära võtta ega tagasi anda. Višnevskaja elas surmani [[Šveits]]i passiga.
 
1990. aasta veebruaris tuli Višnevskaja tagasi Venemaale, temast sai [[Moskva konservatoorium]]i auprofessor. [[1993]]. aastast alates tegutses ta draamanäitlejana ja tegi filmirolle.<ref>[http://www.imdb.com/ name/nm0899631/]="nqhBe" IMDb</ref> Alates [[2002]]. aastast tegutses ta Moskvas Galina Višnevskaja Ooperilaulu Keskuse juhatajana.<ref>[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] BBCname="XsU5l" 11.12.2012</ref> Abikaasa Mstislav Rostropovitš suri [[2007]]. aastal.<ref>[http://next.liberation.fr/musique/2007/04/27/la-mort-de-rostropovitch-virtuose-engage_11075] Liberationname="kmszN" 27.04.2007</ref>
 
Galina Višnevskaja suri [[11. detsember|11. detsembril]] [[2012]]. aastal 86 aasta vanusena Moskvas<ref>[http://www.vz.ru/photoreport/611356/#ad-image-0] Vzgljadname="ebJYa" 10.03.2012</ref> Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le. <ref>[http://tass.ru/moskva/652895] TASSname="1mkMZ" 14.12.2012</ref>
 
== Looming ==
 
Višnevskaja esimesed rollid [[Suur Teater|Suures Teatris]] olid Tatjana [[Pjotr Tšaikovski]] ooperis "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]", Leonore [[Ludwig van Beethoven]]i ooperis "[[Fidelio]]" ja Kupava [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i [[ooper]]is "Lumehelbeke".<ref>[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Teatrientsüklopeedia<name="0IEK0" /ref> Kõik need osad sobisid suurepäraselt tema olemuse, avatud loomuse, nooruse ja õiglustundega ning tõid talle edu. Tol ajal oli kombeks ooperite stseene ümber teha, et need vastaksid ideoloogilistele ettekirjutustele. Lisaks lavastati palju kaasaja- või revolutsiooniteemalisi oopereid, kuhu pandi osalema teatri parimad jõud. Lauljad teenisid nende etenduste pealt suuri [[preemia]]id, kuid publikut need saali ei toonud.
 
[[1950. aastad|1950. aastatel]] valmisid suurepärased rollid: Cherubino [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ooperis "[[Figaro pulm]]", Katharina [[Vissarion Šebalin]]i [[ooper]]is "Tõrksa taltsutus", peaosad [[Giuseppe Verdi]] ooperites "[[Aida]]" ja "[[Traviata]]" ning [[Giacomo Puccini]] ooperis "[[Madama Butterfly]]", Marfa [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i "[[Tsaari mõrsja]]s", Liza [[Pjotr Tšaikovski]] ooperis "[[Padaemand]]". [[Tosca]] rollis ei suutnud Višnevskaja ennast kaua aega ette kujutada, kuid hiljem sai sellest üks tema lemmikrolle. Suure Teatri [[repertuaar]] oli üsna piiratud, aastakümneid mängiti samu etendusi.<ref>[http://gallery-mt.narod.ru/pages-o/vishnevskaya.html] Muusikateatri meistritename="O8Mvb" fotogalerii</ref>
 
Višnevskaja kontsertrepertuaari hulka kuulusid [[Modest Mussorgski]] "[[Surma laulud ja tantsud]]". Selle tsükliga jõudis Višnevskaja oma lavalise ja vokaalse meisterlikkuse haripunkti. Ta oli elus palju surma näinud ja mitu korda ise surmasuus olnud. Surmast lauldes suutis ta kõiki kujundeid vaimusilmas ette kujutada ja lavalisse vormi valada. [[Dmitri Šostakovitš]] pühendas Višnevskajale "Surma laulude ja tantsude" [[orkestratsioon]]i.<ref>[https://my.mail.ru/mail/viktorlaskin/video/927/2447.html] Mojename="VKd2N" Video@mail.ru</ref>
 
Lisaks pühendas [[Dmitri Šostakovitš]] Višnevskajale [[Šaša Tšornõi]] värssidele kirjutatud [[vokaaltsükkel|vokaaltsükli]] "Satiirid" [[sopran]]ile ja [[klaver]]ile. Kuna oli oht, et seda ei lubata esitada kriitlise sõnumi tõttu nõukogude võimu suhtes, lisati pealkirjale sõna "Minevikupildid", et ei tekiks seost kaasajaga. Ometi säilis viimse hetkeni hirm, et teos võetakse eeskavast maha. Pärast esiettekannet tõusis saalis mitte ainult kisa, vaid lausa möirgamine ja nõuti kordamist. Seda teost [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ei avaldatud ja Višnevskaja oli kaua aega selle ainus esitaja. Alles pärast ilmumist välismaal trükiti see ära ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].<ref>[http://www.bolshoi.ru/persons/people/2446/] Bolšoiname="5baNR" Teatr</ref> Višnevskaja loomingulist eripära silmas pidades kirjutas Dmitri Šostakovitš veel vokaaltsükli [[Aleksander Blok]]i luuletustele ja [[14. sümfoonia]], mis on pühendatud [[Benjamin Britten]]ile.
 
[[1959]]. aastal sõitis Višnevskaja koos riikliku [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestriga]] esimest korda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] võõrusetendustele, kus publik teda ovatsioonidega vastu võttis. Kriitikud panid ta ühte patta tolleaegsete parimate lauljatega ja ta sai pakkumisi järgmisteks esinemisteks.<ref>[http://www.nytimes.com/2012/12/12/arts/music/galina-vishnevskaya-electrifying-soprano-dies-at-86.html?pagewanted name=all&_r=1] New York Times"gLXBj" 11.12.2012</ref> Järgmise viieteist aasta jooksul välismaal käies ei näinud ta tegelikult midagi peale hotellide ja ooperiteatrite, alati eelseisvaks etenduseks keskendudes. Töögraafik oli tihe, kuna artisti välismaale saates pidi kutuuriministeerium võimalikult lühikese ajaga temast kõik välja pigistama, et tema pealt võimalikult palju raha teenida. Välismaal maksti muidugi hästi, kuid enamiku sellest võtsid võimud endale ja artistile jäi kätte rangelt kindlaks määratud palgamäärale vastav summa. Sellegipoolest olid välisreisid ainus võimalus materiaalseid hüvesid nautida.
 
Višnevskaja ja [[Mstislav Rostropovitš]] andsid ka koos kontserte, kuigi kahel nii suurel tähel ei olnud lihtne koos esineda. Tavaliselt jõudsid nad lavale üksteise peale vihastena, kuna proovidest ei olnud midagi välja tulnud, kuid liitusid esimestest taktidest peale ühiseks tervikuks ja hakkasid muusikalist kahekõne pidama. Kontserdipublik oli vaimustuses imepärasest duetist ja Rostropovitši hoolitsevast suhtumisest oma abikaasasse. Keegi ei aimanud millised lahingud neil kodus käisid ja et terve proovide aja nad ainult tülitsesid.<ref>[http://russia.tv/video/show/brand_id/10637/episode_id/98079/video_id/98079/] Rossianame="oZbrZ" 1</ref>
 
[[1965]]. aastal hakati [[Lenfilm]]is tegema filmooperit [[Dmitri Šostakovitš]]i ooperi "[[Katerina Izmailova]]" ehk "[[Mtsenski maakonna Macbeth]]" põhjal. Višnevskaja sai selles peaosa.<ref>[http://www.playbillarts.com/news/article/6574.html] PlaybillArts Newsname="44nj0" 31.05.2007</ref> See ooper oli [[1936]]. aastal nõukogude ametliku ideoloogia poolt pihuks ja põrmuks tehtud ning kaua aega seda [[Venemaa]]l ei mängitud. Palju probleeme tekitas filmis olev voodistseen. Kuigi näitlejate kinnikatmise ja palja ihu varjamisega nähti suurt vaeva, hakkas pärast filmi ekraanile jõudmist ikkagi saabuma hulgaliselt kirju pahastelt nõukogude kodanikelt, kus kurdeti, et [[Nõukogude Liit|Nõukogue Liidus]] näidatakse ooperit, kus naine magab mehega ühes voodis. Film oli küll halvasti helindatud, kuid sellegipoolest suurepärane linateos. Kahjuks pärast Višnevskaja lahkumist Nõukogude Liidust seda enam ekraanile ei lastud. Filmi alguses üles loetud osatäitjate hulgas tema nime ei ole.
 
[[1961]]. aastal sai Višnevskaja tuttavaks [[Benjamin Britten]]iga. Sellest sai alguse südamlik sõprus ja muusika-alane koostöö. [[Benjamin Britten|Britten]] kirjutas oma "[[Sõjareekviem]]i" [[aaria]] spetsiaalselt Višnevskaja jaoks.<ref>[http://www.ft.com/cms/s/2/08a29326-8fc4-11e1-beaa-00144feab49a.html] Financialname="0ENzD" Times 05.05.2012</ref> Selle esmaesitus pidi toimuma [[1962]]. aasta mais [[Londoni Kuninglik Ooper|Londoni Kuninglikus Ooperis]]. Vahetult enne seda sai aga teatavaks, et Višnevskajal ei lubata seal esineda põhjusel, et nõukogude naisel ei sobi poliitilise helitöö ettekandmisel sakslaste ja inglastega kõrvuti seista.<ref>[http://www.independent.co.uk/news/obituaries/galina-vishnevskaya-soprano-whose-voice-entranced-britten-and-who-fled-the-soviet-union-8422888.html] Independentname="07lqS" 18.12.2012</ref> [[1963]]. aasta jaanuaris laulis ta seda ikkagi [[London]]is [[Royal Albert Hall]]i laval ja tegi samal ajal heliplaati. [[1965]]. aasta suvel veetis Benjamin Britten koos Galina ja Slavaga puhkuse Venemaal ning [[Armeenia]]s. Nende muljete põhjal kirjutas ta vokaaltsükli, mille pühendas Galinale ja Slavale.
 
[[1976]]. aastal anti Nõukogude Liidus välja raamat Višnevskaja lemmikdirigendist [[Aleksander Melik-Pašajev]]ist, kellega ta oli aastaid meeldivat koostööd teinud. Seal meenutatakse "[[Aida]]" etendust, kuid [[Aida]] osatäitjat ei mainita. Kõikide esietenduste puhul, kus Višnevskaja kaasa tegi, on nimetatud üksnes tema [[dublant]]ide nimed.<ref>[http://www.biograph.ru/index.php?id=1697:vishnevskaya&Itemid=29&option=com_content&view name=article]"cdpqY" Biograph.ru</ref> Samal aastal anti välja [[Suur Teater|Suure Teatri]] 200. aastapäeva juubelialbum, kust on Višnevskaja nimi ja fotod välja kraabitud. Suure Teatri ajaloost püüti kustutada tema jälgi, minnes selleni, et tema fotod visati teatri arhiivist prügimäele, kust austajad need üles korjasid ja saatsid talle [[Pariis]]i.
 
[[Eksiil]]is elades esines Višnevskaja maailma suurimates teatrites, lavastas ooperietendusi. [[1982]]. aasta oktoobris toimus tema lavalt lahkumise etendus Pariisis [[Palais Garnier]]' ooperimajas. See oli ooper "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]", mida juhatas Mstislav Rostropovitš.<ref>[http://ria.ru/weekend_music/20121211/788875853.html] RIA Novostiname="foYRn" 11.12.2012</ref>
 
== Kirjandus ==
83. rida:
 
== Viited ==
{{viited|1=2}}|allikad=
<ref name="Jeg3J">[http://www.bbc.com/russian/mobile/russia/2012/12/121210_vishnevskaya_died.shtml] BBC 11.12.2012</ref>
<ref name="owNQh">[http://www.rosbalt.ru/moscow/2012/12/11/1070173.html] Rosbalt 11.12.2012</ref>
<ref name="xRkxa">[http://hardbas.ru/muzika/subkult/2011/10/vishnevskaya-galina-paulovna.aspx] Hardbas 25.10.2011</ref>
<ref name="kZlaF">[http://chtoby-pomnili.com/page.php?id=3360] Štobõ pomnili</ref>
<ref name="FKoe2">[http://www.pravmir.ru/tri-voprosa-dlya-galiny-vishnevskoj/] Pravmir.ru</ref>
<ref name="F5T5N">[https://fr.sputniknews.com/opinion/2006102755190473/] Sputnik France 27.10.2006</ref>
<ref name="2LG2M">[http://www.ruslit.net/preview.php?path=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka Ruslit</ref>
<ref name="mvG6s">[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RU 12.12.2012</ref>
<ref name="BrT3M">[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõ i Faktõ 12.12.2012</ref>
<ref name="Lq9Yx">[http://www.lefigaro.fr/musique/2012/12/11/03006-20121211ARTFIG00574-galina-vichnevskaia-une-voix-de-l-histoire-s-est-eteinte.php] Le Figaro.fr 11.12.2012</ref>
<ref name="92pgd">[http://ormn.net/?p=13] XX sajandi muusikud</ref>
<ref name="mDdz1">[http://www.rbc.ru/society/11/12/2012/836078.shtml] RBK 11.12 2012</ref>
<ref name="fr8VX">[http://ria.ru/culture/20121211/914351722.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref>
<ref name="swCWa">[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.ru 12.12.2012</ref>
<ref name="NthBd">[http://www.rulit.me/books/galina-istoriya-zhizni-read-227689-22.html] RuLit</ref>
<ref name="8kQwU">[http://www.classic-music.ru/vishnevskaya.html] ClassicMusic.ru 04.12.2010</ref>
<ref name="1H8W2">[http://www.vokrug.tv/person/show/Galina_Vishnevskaya/] Vokrug TV</ref>
<ref name="Ym9ZV">[http://bulatokudgava.ru/library/vishnevskaya/vishnevskaya.htm] Bulatokudgava.ru</ref>
<ref name="jge4x">[http://www.ntv.ru/novosti/385538/] NTV 12.12.2012</ref>
<ref name="tvK4M">[https://lady.mail.ru/article/484331-uroki-ljubvi-galina-vishnevskaja/] Ledi@mail.ru</ref>
<ref name="tWkbH">[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/11/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699376-skonchalas-narodnaya-artistka-sssr-galina-] KM.RU 11.12.2012</ref>
<ref name="MvY4q">[http://belcanto.ru/sov-vishnevskaya.html] Belcanto.ru</ref>
<ref name="NQMnd">[http://www.peoples.ru/art/music/classical/vishnevskay/interview5.html] Peoples.ru</ref>
<ref name="EigNh">„Abinõu võitluseks alaealiste kuritegevusega“, NSV Liidu Seaduste kogu, 1935, nr 19, lk 155. NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. aprill 1935.</ref>
<ref name="3U0AW">[http://www.theguardian.com/music/2012/dec/11/galina-vishnevskaya] The Guardian 11.12.2012</ref>
<ref name="zHaoF">[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] The Telegraph 11.12.2012</ref>
<ref name="TymI3">[https://lady.mail.ru/article/450807-istorii-ljubvi-galina-vishnevskaja-i-mstislav-rostropovich/] Ledi@mail.ru</ref>
<ref name="Rflhi">[http://www.sobaka.ru/fashion/heroes/14168] Sobaka.ru</ref>
<ref name="KfKL5">[http://7days.ru/caravan-collection/2011/8/olga-rostropovich-otets-mog-byt-zhestokim.htm] Karavan</ref>
<ref name="FUNzA">[http://culturebox.francetvinfo.fr/musique/opera/deces-des-cantatrices-galina-vichnevskaia-et-lisa-della-casa-129725] francetvinfo 12.12.2012</ref>
<ref name="epDPJ">[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] LeMonde.fr 12.12.2012</ref>
<ref name="UZPoQ">[http://ria.ru/culture/20121211/914381307.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref>
<ref name="6URuW">[http://to-name.ru/biography/galina-vishnevskaja.htm] To-Name.ru</ref>
<ref name="8pdMN">[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Suur Eluloo Entsüklopeedia</ref>
<ref name="WOLIu">[http://www.pravmir.ru/galina-vishnevskaya-pismo-l-i-brezhnevu-v-vashix-silax-zastavit-nas-peremenit-mesto-zhitelstva-no-vy-bessilny-peremenit-nashi-serdca/] PRAVMIR.RU</ref>
<ref name="nqhBe">[http://www.imdb.com/name/nm0899631/] IMDb</ref>
<ref name="XsU5l">[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] BBC 11.12.2012</ref>
<ref name="kmszN">[http://next.liberation.fr/musique/2007/04/27/la-mort-de-rostropovitch-virtuose-engage_11075] Liberation 27.04.2007</ref>
<ref name="ebJYa">[http://www.vz.ru/photoreport/611356/#ad-image-0] Vzgljad 10.03.2012</ref>
<ref name="1mkMZ">[http://tass.ru/moskva/652895] TASS 14.12.2012</ref>
<ref name="0IEK0">[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Teatrientsüklopeedia</ref>
<ref name="O8Mvb">[http://gallery-mt.narod.ru/pages-o/vishnevskaya.html] Muusikateatri meistrite fotogalerii</ref>
<ref name="VKd2N">[https://my.mail.ru/mail/viktorlaskin/video/927/2447.html] Moje Video@mail.ru</ref>
<ref name="5baNR">[http://www.bolshoi.ru/persons/people/2446/] Bolšoi Teatr</ref>
<ref name="gLXBj">[http://www.nytimes.com/2012/12/12/arts/music/galina-vishnevskaya-electrifying-soprano-dies-at-86.html?pagewanted=all&_r=1] New York Times 11.12.2012</ref>
<ref name="oZbrZ">[http://russia.tv/video/show/brand_id/10637/episode_id/98079/video_id/98079/] Rossia 1</ref>
<ref name="44nj0">[http://www.playbillarts.com/news/article/6574.html] PlaybillArts News 31.05.2007</ref>
<ref name="0ENzD">[http://www.ft.com/cms/s/2/08a29326-8fc4-11e1-beaa-00144feab49a.html] Financial Times 05.05.2012</ref>
<ref name="07lqS">[http://www.independent.co.uk/news/obituaries/galina-vishnevskaya-soprano-whose-voice-entranced-britten-and-who-fled-the-soviet-union-8422888.html] Independent 18.12.2012</ref>
<ref name="cdpqY">[http://www.biograph.ru/index.php?id=1697:vishnevskaya&Itemid=29&option=com_content&view=article] Biograph.ru</ref>
<ref name="foYRn">[http://ria.ru/weekend_music/20121211/788875853.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref>
}}
 
== Välislingid ==
76 119

muudatust