P
Koondasin skripti abil viited
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Koondasin skripti abil viited |
||
1. rida:
{{NeutraalsusVaidlustatud}}
[[Pilt:Galina Vishnevskaya edit 2.jpg|pisi|]]
'''Galina Višnevskaja''' (Гали́на Па́вловна Вишне́вская, sünninimi '''Galina Ivanova'''; [[25. oktoober]] [[1926]] – [[11. detsember]] [[2012]]) oli vene [[ooper]]ilauja ([[sopran]]), näitleja, lavastaja ja pedagoog.<ref
== Elulugu ==
Galina Višnevskaja sündis [[25. oktoober|25.oktoobril]] [[1926]]. aastal [[Leningrad]]is. Vanemad hülgasid Galina ja jätsid ta kuue nädala vanusena isaemale kasvatada.<ref
Galina kasvas üles [[Kroonlinn]]as vanaema Darja Ivanova hoole all. Elati [[ühiskorter]]is, see oli tol ajal ainus võimalus. Korter oli viietoaline, igas toas elas eri perekond – kokku 14 inimest, kes kõik kasutasid ühist kööki, väljakäiku ja vannituba. Seda peeti veel väikese elanike arvuga korteriks, teistes oli elanikke tunduvalt rohkem.<ref
Koolis esines Galina kõigil kontsertidel ja sai hüüdnimeks Artisti-Galka. Peamiselt tuli muidugi laulda ülistavaid laule [[Stalin]]ist, [[Lenin]]ist ja võitmatust [[Punaarmee]]st, kuid tänu lauluõpetajale tutvus Galina ka ilusama repertuaariga. Kümnendaks sünnipäevaks kinkis ema Galinale [[Pjotr Tšaikovski]] [[ooper]]i "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]" plaadikoplekti ja [[grammofon]]i.<ref
[[1941]]. aastal teenis Galina isa nõukogude sõjaväelasena [[Eesti]]s ja kutsus tütre koolivaheajal endale [[Tartu]]sse külla. Sealne elu paistis tüdruku jaoks jahmatavalt erinev kodusest: inimesed käisid ilusasti riides, sõid maitsvat toitu, elasid omaette korterites, tänavad olid puhtad. Poest sai osta ilusad kingad ja Galina suureks üllatuseks müüja tänas teda ostu eest. Tartus juhtus Galina nägema [[küüditamine|küüditamisaktsiooni]]. Neljateistaastase Nõukogude lapsena ei saanud ta toimuvast aru, kuid hiljem mõistis selle hukka ja tundis häbi oma kodumaa juhtide ning ametnike tegevuse pärast.<ref
[[Kroonlinn]]as elas Galina üle [[Leningradi blokaad]]i. Vanaema oli näljast nii nõrk, et istus ainult ahju ääres, püüdes sooja saada. Ükskord jäi ta seal tukkuma ja riided võtsid tuld. Vanaema suri üksi haiglas näljapiinadesse ja põletushaavadesse ning Galina jäi üksi. Tema isa põgenes [[Leningrad]]ist mööda [[Elutee]]d üle [[Laadoga järv]]e, hüljates oma tütre teist korda ja jättes ta kindlasse surma.<ref
Naabrusesse paigutati laevastiku väeosa, kus tegutses [[džäss]]orkester. Galina läks nende juurde laulma ja temast sai kontsertidel hinnatud esineja.<ref
[[1944]]. aasta suvel abiellus Galina noore meremehe Georgi Višnevskiga. Juba nädalapäevad hiljem sai selgeks, et see oli viga. Kaks kuud kestnud abielust jäi Galinale ainult nimi, millega ta hiljem maailmakuulsaks sai.<ref
1944. aastal läks Galina seitsmeteistaastasena tööle [[Leningradi operetiteater|Leningradi operetiteatrisse]].<ref
[[1945]]. aastal abiellus Galina teatri direktori Mark Rubiniga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem.<ref
[[1948]]. aastal, kui kohustuslik nõukogude repertuaar võimust võttis, lahkus Galina teatritrupist, valmistas ette [[Estraadimuusika|estraadilaulude]] kava ja hakkas kontserte andma. Varsti tuli ka abikaasa Mark teatrist ära ja hakkas tema kontserte korraldama. Üks turnee kestis tavaliselt kaks kuud, sõideti linnast linna ja iga päev anti kontserte. Ööbida tuli räpastes [[lutikas|lutikatest]] kubisevates võõrastemajades. Töö oli raske, kuid sissetulek võimaldas mingi aja Leningradis vabalt elada, kontserte ja etendusi külastada. Kui raha otsa sai, istuti jälle autosse ja mindi lisa teenima.<ref
Kohtumine kaheksakümneaastase lauluõpetaja [[Vera Garina]]ga keeras Galina elu pea peale. Selleks ajaks pidas Galina ennast [[metsosopran]]iks, võib-olla koguni [[alt|kontraaldiks]] ja estraadilauljaks, kuna tema hääl ei ulatunud kõrgemale teise [[oktaav]]i [[sol]]-ist. Garina sai kohe aru, et tegemist on [[sopran]]iga ja hakkas talle tunde andma. Poole aastaga sai Galina tagasi kogu oma endise hääleulatuse: kaks ja pool oktaavi.<ref
[[1951]]. aasta suvel diagnoositi Galinal lahtine [[tuberkuloos]]. Olukord oli eluohtlik ja arstid leidsid, et ainus võimalus on tekitada [[õhkrind]], mis oleks tähendanud lauljakarjääri lõppu. Galina oli juba operatsioonilaual, kuid hüppas viimasel hetkel püsti ja põgenes.<ref
[[1952]]. aasta mais sattus Galina juhuslikult [[Suur Teater|Suure Teatri]] noorterühma konkursile. Ta läbis edukalt kolm vooru ja võeti teatri noorterühma vastu.<ref
Kui Galina isa [[1956]]. aastal pärast Stalini surma kinnipidamiskohast tagasi tuli, läks see veendunud [[kommunism|kommunist]] kõigepealt Suure Teatri kaadriosakonda kaebama, et tütar oli ankeedis valetanud. Kuid õnneks olid ajad juba veidi muutunud.<ref
Isegi siis, kui Višnevskaja laulis juba Suures Teatris peaosi ja valitsuse bankettidel pakuti tema esinemisi kui magustoitu, elas ta koos Markiga endiselt [[ühiskorter]]i köögitaguses kitsukeses toas. Lisaks pidid kõik Suure Teatri lauljad läbi tegema [[KGB]] värbamise. Ka Višnevskajat hakkasid ühel ajal piirama KGB töötajad, kes nõudsid oma salakavalal moel, et ta hakkaks koputajaks ja esitaks pealekaebusi kolleegide juttude ning tegude kohta. Väidetavalt pääses Galina sellest võimatust olukorrast, kuna tolleaegne [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees [[Nikolai Bulganin]], kes oli temasse armunud, andis [[KGB]]-le korralduse Višnevskaja rahule jätta.<ref
[[1955]]. aastal kohtus Višnevskaja oma tulevase abikaasa [[tšellist]] [[Mstislav Rostropovitš]]iga. Teist korda kohtusid nad Galina esimesel välisreisil [[Praha]]s ja seal sündis juba otsus abielluda. <ref
Mees elas koos ema ja õega [[ühiskorter]]i kahes tillukeses toas, millest üks oli läbikäidav (üldse elas korteris umbes kakskümmend inimest). Hiljem sai Slava korteri [[NSV Liidu Heliloojate Liit|NSV Liidu Heliloojate Liidu]] kooperatiivmajas, kuhu nad kolisid 1955. aasta lõpus. Kuid asjaolu, et korteri eest oli makstud, ei tähendanud midagi. Korterile tuli saada order ehk luba seal elamiseks. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] elamispinna ametlik norm ühe inimese kohta oli üheksa [[ruutmeeter|ruutmeetrit]]. Olukord, et neljas toas elab kaks inimest, oli võimatu. Seega nõuti, et nad vabastaksid enda raha eest muretsetud korteri ja koliksid kahetoalisse. Väidetavalt ei palunud Galina abi [[Nikolai Bulganin|Bulganinilt]], kuid olukorra lahendas see, et Bulganin tuli neile aastavahetusel külla. Hoovis seisid öö otsa autod ihukaitsjatega ja korteri ukse taga trepikoja põrandal istus kindral. Järgmisel päeval rääkis kõrgest külalisest terve maja ja tulemus oli, et korteriorder toodi neile "kandikul" koju kätte.<ref
Järgnevatel aastatel tegi Višnevskaja palju tööd, käis külalisetendustel välismaal (see sai nõukogude artistide jaoks võimalikuks alles [[1950. aastad|1950. aastatel]]) ja osales plaadistustel. Kõik see toimus lapseootuse ja -kasvatamise ning olmeprobleemide kõrvalt, sest [[1956]]. aastal sündis tütar Olga ja [[1958]]. aastal tütar Lena.<ref
Nõukogude Liidus tuli pärast päevatööd tormata kauplustesse, et mitu tundi toiduainete ja muu eluks vajaliku pärast järjekordades trügida. Pärast saagiga koju jõudmist pidi tubli nõukogude naine üles näitama eriliselt loovat mõtlemist, et sellest sodist midagi söödavat kokku keeta. [[Nikita Hruštšov|Hruštsov]] oli lubanud, et [[kommunism]] jõuab kätte [[1980]]. aastal, kuid Višnevskaja avastas [[1970. aastad|1970. aastatel]] mööda Venemaad ringi sõites, et Moskvast väljaspool kehtis mõnes kohas veel toiduainete ostmiseks kaardisüsteem.
Višnevskaja ja Rostropovitš olid sõbralikes suhetes [[Dmitri Šostakovitš]]iga, keda nad väga austasid ja armastasid ning üritasid toetada olukorras, kus teda võimude poolt pidevalt taga kiusati. Nad tegutsesid aktiivselt tema teoste ettekandmise nimel ja aitasid [[partituur]]e välismaale toimetada.<ref
[[1968]]. aastal tutvusid Slava ja Galina [[Aleksandr Solženitsõn]]iga. Tal ei olnud normaalset elukohta, kus rahulikult kirjutada. Seetõttu asus Solženitsõn [[1969]]. aastal Galina ja Slava kutsel elama nende suvilasse.<ref
Pärast seda algas nende tagakiusamine. Rostropovitš aeti Suurest Teatrist minema, aegamööda tehti lõpp kõigile välisreisidele, pealinna orkestritel keelati kutsuda teda mängima või dirigeerima, Leningradis ja Moskvas ei antud soolokontsertideks saale (ta sai esineda ainult provintsis) jne. Tihti toimus kokkulepitud kontserdist äraütlemine viimasel minutil, mis mõjus eriti masendavalt, kusjuures mõlemale poolele valetati. Višnevskajale teatris töötamisel takistusi ei tehtud, kuid riigi keskajalehed temast enam ei kirjutanud, tema häält ei olnud kuulda ei raadiost ega televiisorist või kui raadiost tema häält lasti, siis ei nimetatud tema nime. Niimoodi püüdsid võimud luua nende ümber [[vaakum]]i, justkui ei oldaks neist huvitatud ja nende looming oleks tarbetu.<ref
[[1974]]. aastal otsustasid nad, et ei kavatse rohkem alandusi taluda ja palusid [[Leonid Brežnev|Brežnevilt]] luba kaheks aastaks välismaale sõita. Luba saadi, kuid ei olnud mingit tagatist, et seda ära ei muudeta. Seega tuli kiiresti tegutseda.<ref
Višnevskaja ja Rostropovitš elasid edaspidi peamiselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Prantsusmaa]]l.<ref
1990. aasta veebruaris tuli Višnevskaja tagasi Venemaale, temast sai [[Moskva konservatoorium]]i auprofessor. [[1993]]. aastast alates tegutses ta draamanäitlejana ja tegi filmirolle.<ref
Galina Višnevskaja suri [[11. detsember|11. detsembril]] [[2012]]. aastal 86 aasta vanusena Moskvas<ref
== Looming ==
Višnevskaja esimesed rollid [[Suur Teater|Suures Teatris]] olid Tatjana [[Pjotr Tšaikovski]] ooperis "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]", Leonore [[Ludwig van Beethoven]]i ooperis "[[Fidelio]]" ja Kupava [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i [[ooper]]is "Lumehelbeke".<ref
[[1950. aastad|1950. aastatel]] valmisid suurepärased rollid: Cherubino [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ooperis "[[Figaro pulm]]", Katharina [[Vissarion Šebalin]]i [[ooper]]is "Tõrksa taltsutus", peaosad [[Giuseppe Verdi]] ooperites "[[Aida]]" ja "[[Traviata]]" ning [[Giacomo Puccini]] ooperis "[[Madama Butterfly]]", Marfa [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i "[[Tsaari mõrsja]]s", Liza [[Pjotr Tšaikovski]] ooperis "[[Padaemand]]". [[Tosca]] rollis ei suutnud Višnevskaja ennast kaua aega ette kujutada, kuid hiljem sai sellest üks tema lemmikrolle. Suure Teatri [[repertuaar]] oli üsna piiratud, aastakümneid mängiti samu etendusi.<ref
Višnevskaja kontsertrepertuaari hulka kuulusid [[Modest Mussorgski]] "[[Surma laulud ja tantsud]]". Selle tsükliga jõudis Višnevskaja oma lavalise ja vokaalse meisterlikkuse haripunkti. Ta oli elus palju surma näinud ja mitu korda ise surmasuus olnud. Surmast lauldes suutis ta kõiki kujundeid vaimusilmas ette kujutada ja lavalisse vormi valada. [[Dmitri Šostakovitš]] pühendas Višnevskajale "Surma laulude ja tantsude" [[orkestratsioon]]i.<ref
Lisaks pühendas [[Dmitri Šostakovitš]] Višnevskajale [[Šaša Tšornõi]] värssidele kirjutatud [[vokaaltsükkel|vokaaltsükli]] "Satiirid" [[sopran]]ile ja [[klaver]]ile. Kuna oli oht, et seda ei lubata esitada kriitlise sõnumi tõttu nõukogude võimu suhtes, lisati pealkirjale sõna "Minevikupildid", et ei tekiks seost kaasajaga. Ometi säilis viimse hetkeni hirm, et teos võetakse eeskavast maha. Pärast esiettekannet tõusis saalis mitte ainult kisa, vaid lausa möirgamine ja nõuti kordamist. Seda teost [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ei avaldatud ja Višnevskaja oli kaua aega selle ainus esitaja. Alles pärast ilmumist välismaal trükiti see ära ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].<ref
[[1959]]. aastal sõitis Višnevskaja koos riikliku [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestriga]] esimest korda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] võõrusetendustele, kus publik teda ovatsioonidega vastu võttis. Kriitikud panid ta ühte patta tolleaegsete parimate lauljatega ja ta sai pakkumisi järgmisteks esinemisteks.<ref
Višnevskaja ja [[Mstislav Rostropovitš]] andsid ka koos kontserte, kuigi kahel nii suurel tähel ei olnud lihtne koos esineda. Tavaliselt jõudsid nad lavale üksteise peale vihastena, kuna proovidest ei olnud midagi välja tulnud, kuid liitusid esimestest taktidest peale ühiseks tervikuks ja hakkasid muusikalist kahekõne pidama. Kontserdipublik oli vaimustuses imepärasest duetist ja Rostropovitši hoolitsevast suhtumisest oma abikaasasse. Keegi ei aimanud millised lahingud neil kodus käisid ja et terve proovide aja nad ainult tülitsesid.<ref
[[1965]]. aastal hakati [[Lenfilm]]is tegema filmooperit [[Dmitri Šostakovitš]]i ooperi "[[Katerina Izmailova]]" ehk "[[Mtsenski maakonna Macbeth]]" põhjal. Višnevskaja sai selles peaosa.<ref
[[1961]]. aastal sai Višnevskaja tuttavaks [[Benjamin Britten]]iga. Sellest sai alguse südamlik sõprus ja muusika-alane koostöö. [[Benjamin Britten|Britten]] kirjutas oma "[[Sõjareekviem]]i" [[aaria]] spetsiaalselt Višnevskaja jaoks.<ref
[[1976]]. aastal anti Nõukogude Liidus välja raamat Višnevskaja lemmikdirigendist [[Aleksander Melik-Pašajev]]ist, kellega ta oli aastaid meeldivat koostööd teinud. Seal meenutatakse "[[Aida]]" etendust, kuid [[Aida]] osatäitjat ei mainita. Kõikide esietenduste puhul, kus Višnevskaja kaasa tegi, on nimetatud üksnes tema [[dublant]]ide nimed.<ref
[[Eksiil]]is elades esines Višnevskaja maailma suurimates teatrites, lavastas ooperietendusi. [[1982]]. aasta oktoobris toimus tema lavalt lahkumise etendus Pariisis [[Palais Garnier]]' ooperimajas. See oli ooper "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]", mida juhatas Mstislav Rostropovitš.<ref
== Kirjandus ==
83. rida:
== Viited ==
{{viited|1=2
<ref name="Jeg3J">[http://www.bbc.com/russian/mobile/russia/2012/12/121210_vishnevskaya_died.shtml] BBC 11.12.2012</ref>
<ref name="owNQh">[http://www.rosbalt.ru/moscow/2012/12/11/1070173.html] Rosbalt 11.12.2012</ref>
<ref name="xRkxa">[http://hardbas.ru/muzika/subkult/2011/10/vishnevskaya-galina-paulovna.aspx] Hardbas 25.10.2011</ref>
<ref name="kZlaF">[http://chtoby-pomnili.com/page.php?id=3360] Štobõ pomnili</ref>
<ref name="FKoe2">[http://www.pravmir.ru/tri-voprosa-dlya-galiny-vishnevskoj/] Pravmir.ru</ref>
<ref name="F5T5N">[https://fr.sputniknews.com/opinion/2006102755190473/] Sputnik France 27.10.2006</ref>
<ref name="2LG2M">[http://www.ruslit.net/preview.php?path=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka Ruslit</ref>
<ref name="mvG6s">[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RU 12.12.2012</ref>
<ref name="BrT3M">[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõ i Faktõ 12.12.2012</ref>
<ref name="Lq9Yx">[http://www.lefigaro.fr/musique/2012/12/11/03006-20121211ARTFIG00574-galina-vichnevskaia-une-voix-de-l-histoire-s-est-eteinte.php] Le Figaro.fr 11.12.2012</ref>
<ref name="92pgd">[http://ormn.net/?p=13] XX sajandi muusikud</ref>
<ref name="mDdz1">[http://www.rbc.ru/society/11/12/2012/836078.shtml] RBK 11.12 2012</ref>
<ref name="fr8VX">[http://ria.ru/culture/20121211/914351722.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref>
<ref name="swCWa">[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.ru 12.12.2012</ref>
<ref name="NthBd">[http://www.rulit.me/books/galina-istoriya-zhizni-read-227689-22.html] RuLit</ref>
<ref name="8kQwU">[http://www.classic-music.ru/vishnevskaya.html] ClassicMusic.ru 04.12.2010</ref>
<ref name="1H8W2">[http://www.vokrug.tv/person/show/Galina_Vishnevskaya/] Vokrug TV</ref>
<ref name="Ym9ZV">[http://bulatokudgava.ru/library/vishnevskaya/vishnevskaya.htm] Bulatokudgava.ru</ref>
<ref name="jge4x">[http://www.ntv.ru/novosti/385538/] NTV 12.12.2012</ref>
<ref name="tvK4M">[https://lady.mail.ru/article/484331-uroki-ljubvi-galina-vishnevskaja/] Ledi@mail.ru</ref>
<ref name="tWkbH">[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/11/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699376-skonchalas-narodnaya-artistka-sssr-galina-] KM.RU 11.12.2012</ref>
<ref name="MvY4q">[http://belcanto.ru/sov-vishnevskaya.html] Belcanto.ru</ref>
<ref name="NQMnd">[http://www.peoples.ru/art/music/classical/vishnevskay/interview5.html] Peoples.ru</ref>
<ref name="EigNh">„Abinõu võitluseks alaealiste kuritegevusega“, NSV Liidu Seaduste kogu, 1935, nr 19, lk 155. NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. aprill 1935.</ref>
<ref name="3U0AW">[http://www.theguardian.com/music/2012/dec/11/galina-vishnevskaya] The Guardian 11.12.2012</ref>
<ref name="zHaoF">[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] The Telegraph 11.12.2012</ref>
<ref name="TymI3">[https://lady.mail.ru/article/450807-istorii-ljubvi-galina-vishnevskaja-i-mstislav-rostropovich/] Ledi@mail.ru</ref>
<ref name="Rflhi">[http://www.sobaka.ru/fashion/heroes/14168] Sobaka.ru</ref>
<ref name="KfKL5">[http://7days.ru/caravan-collection/2011/8/olga-rostropovich-otets-mog-byt-zhestokim.htm] Karavan</ref>
<ref name="FUNzA">[http://culturebox.francetvinfo.fr/musique/opera/deces-des-cantatrices-galina-vichnevskaia-et-lisa-della-casa-129725] francetvinfo 12.12.2012</ref>
<ref name="epDPJ">[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] LeMonde.fr 12.12.2012</ref>
<ref name="UZPoQ">[http://ria.ru/culture/20121211/914381307.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref>
<ref name="6URuW">[http://to-name.ru/biography/galina-vishnevskaja.htm] To-Name.ru</ref>
<ref name="8pdMN">[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Suur Eluloo Entsüklopeedia</ref>
<ref name="WOLIu">[http://www.pravmir.ru/galina-vishnevskaya-pismo-l-i-brezhnevu-v-vashix-silax-zastavit-nas-peremenit-mesto-zhitelstva-no-vy-bessilny-peremenit-nashi-serdca/] PRAVMIR.RU</ref>
<ref name="nqhBe">[http://www.imdb.com/name/nm0899631/] IMDb</ref>
<ref name="XsU5l">[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] BBC 11.12.2012</ref>
<ref name="kmszN">[http://next.liberation.fr/musique/2007/04/27/la-mort-de-rostropovitch-virtuose-engage_11075] Liberation 27.04.2007</ref>
<ref name="ebJYa">[http://www.vz.ru/photoreport/611356/#ad-image-0] Vzgljad 10.03.2012</ref>
<ref name="1mkMZ">[http://tass.ru/moskva/652895] TASS 14.12.2012</ref>
<ref name="0IEK0">[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Teatrientsüklopeedia</ref>
<ref name="O8Mvb">[http://gallery-mt.narod.ru/pages-o/vishnevskaya.html] Muusikateatri meistrite fotogalerii</ref>
<ref name="VKd2N">[https://my.mail.ru/mail/viktorlaskin/video/927/2447.html] Moje Video@mail.ru</ref>
<ref name="5baNR">[http://www.bolshoi.ru/persons/people/2446/] Bolšoi Teatr</ref>
<ref name="gLXBj">[http://www.nytimes.com/2012/12/12/arts/music/galina-vishnevskaya-electrifying-soprano-dies-at-86.html?pagewanted=all&_r=1] New York Times 11.12.2012</ref>
<ref name="oZbrZ">[http://russia.tv/video/show/brand_id/10637/episode_id/98079/video_id/98079/] Rossia 1</ref>
<ref name="44nj0">[http://www.playbillarts.com/news/article/6574.html] PlaybillArts News 31.05.2007</ref>
<ref name="0ENzD">[http://www.ft.com/cms/s/2/08a29326-8fc4-11e1-beaa-00144feab49a.html] Financial Times 05.05.2012</ref>
<ref name="07lqS">[http://www.independent.co.uk/news/obituaries/galina-vishnevskaya-soprano-whose-voice-entranced-britten-and-who-fled-the-soviet-union-8422888.html] Independent 18.12.2012</ref>
<ref name="cdpqY">[http://www.biograph.ru/index.php?id=1697:vishnevskaya&Itemid=29&option=com_content&view=article] Biograph.ru</ref>
<ref name="foYRn">[http://ria.ru/weekend_music/20121211/788875853.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref>
}}
== Välislingid ==
|