Erinevus lehekülje "Magnet" redaktsioonide vahel

Lisatud 636 baiti ,  4 aasta eest
P
Koondasin skripti abil viited
P (Koondasin skripti abil viited)
 
== Ajalugu==
Inimkond puutus esimest korda magnetnähtustega kokku rauamaagist "kivikesi" (inglise keeles lodestone) uurides. Praeguseks on teada, et need pole midagi muud kui looduslikud magnetid, millel on omadus magnetiseerida ferromagneteid nagu näiteks rauapuru. Seda nähtust pandigi tähele, et miskipärast väikesed rauaosakesed "kleepuvad" rauamaagist "kivikeste" külge. Sõna magnet tuleneb [[kreeka]] keelest ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". Varaseim teadaolev magnetnähtuste kirjeldus pärineb [[Kreeka]]st, [[India]]st ja [[Hiina]]st üle 2500 aasta tagasi. <ref>{{cite web |urlname="bNNBW" http://galileoandeinstein.physics.virginia.edu/more_stuff/E&M_Hist.html|title= Historical Beginnings of Theories of Electricity and Magnetism|accessdate=2008-04-02 |last= Fowler|first= Michael|year= 1997}}</ref><ref>{{Cite journal|titlename=Early"fXChy" Evolution of Power Engineering|first=Hugh P.|last=Vowles |journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=17|issue=2|year=1932|pages=412–420 [419–20]|doi=10.1086/346662}}</ref><ref>{{Cite journal|authorname=Li"J1amy" Shu-hua|title=Origine de la Boussole II. Aimant et Boussole|journal=Isis|volume=45|issue=2|year=1954|page=175|jstor=227361}}</ref> Rauamaagist "kivikeste" ja nende omadustest kirjutas [[Pliny the Elder]] oma entsüklopeedias ''[[Naturalis Historia]]''. <ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc name=Perseus:text:1999.02.0137:book=34:chapter=42&highlight=magnet"zpJ6R" Pliny the Elder, The Natural History, BOOK XXXIV. THE NATURAL HISTORY OF METALS., CHAP. 42.—THE METAL CALLED LIVE IRON]. Perseus.tufts.edu. Retrieved on 2011-05-17.</ref>
 
Juba 12. Ja 13. sajandil kasutati magnetmeterjale [[kompass]]ina nii [[Hiina]]s, [[Euroopa]]s kui ka mujal.<ref>{{Cite journal|titlename=Two"S1IkN" Early Arabic Sources On The Magnetic Compass|first=Petra G.|last=Schmidl|journal=Journal of Arabic and Islamic Studies|year=1996–1997|volume=1|pages=81–132|url=http://www.lancs.ac.uk/jais/volume/docs/vol1/1_081-132schmidl2.pdf}}</ref>
 
== Magnetismi füüsikaline teooria ==
=== Magnetväli ===
[[file:Magnet0873.png|thumb|Pulkmagneti magnetvälja järgi orienteerunud metallipuru]]
[[magnetväli|Magnetvälja]] iseloomustatakse matemaatiliselt [[magnetiline induktsioon|magnetilise induktsiooniga]], mida tavaliselt tähistataks sümboliga '''B'''. Magnetiline induktsioon on [[vektorväli]], see tähendab, et igas ruumipunktis on magnetiline induktsioon määratud kas kolme Cartesiuse komponendiga või siis näiteks vektori pikkuse ja selle suunaga. Magnetnõela puhul äärab magnetilise induktsiooni vektori suund magnetnõela orientatsiooni ning vektori pikkus jõu, millega magnetväli magnetnõela antud suunas orienteerib. Magnetilist induktsiooni [[SI]] ühikuks on [[tesla]].<ref>{{ cite book |lastname=Griffiths|first=David"2DlTX" J. | title=Introduction to Electrodynamics|edition=3rd| publisher=[[Prentice Hall]]| pages=255–8 |year=1999 |isbn=0-13-805326-X | oclc=40251748}}</ref>
 
Magnetiline induktsioon iseloomustab jõudu, millega magnetväli mõjutab liikuvat laengut. Seega on magnetiline induktsioon analoogne [[elektrivälja tugevus]]ega [[elektrostaatika]]s. Elektriväli tugevusega <math>\mathbf{E}</math> mõjutab laengut suurusega <math>q</math> jõuga <math>\mathbf{F} = q\mathbf{E}</math>. Sarnaselt mõjutab ka magnetiline induktsioon liikuvat laengut jõuga
 
=== Magnetmoment ===
[[Magnetmoment]] (ehk [[magneti dipoolmoment]]) on [[vektor]], mis iseloomustab magnetit. Näiteks [[pulkmagnet]]il on magnetmoment suunatud magneti lõunapooluselt põhjapoolusele ja magnetmomendi vektori pikkus iseloomustab pooluste tugevust ning nende vahelist kaugust. <ref>Knight, Jones, & Field, name="College PhysicsKEkjI" (2007) p. 815</ref> [[SI]] ühikutes on magnetmomendi ühikuks A•m<sup>2</sup> ja on defineeritud valemiga
: <math>\mathbf{m}=p\boldsymbol{\ell},</math>
kus ''p'' iseloomustab magnetiliste pooluste tugevust ja vektor '''ℓ''' nende vahelist kaugust.
Klassikalises [[elektromagnetism]]is [[magnetiline polarisatsioon]] [[vektorväli]], mis näitab magnetdipoolide tihedust, mis on indutseeritud kas välise välja poolt või aine sisestruktuurist tulenevad. Magnetilise polarisatsiooni definitsioonvalemiks on
:<math>\mathbf{M}=\frac{N}{V}\mathbf{m}=n\mathbf{m},</math>
kus '''M''' tähistab magnetilist polarisatsiooni, '''m''' magnetmomenti, V ruumala ja ''N'' magnetmomentide arvu uuritavas piirkonnas. Suurust ''N/V'' tähistatakse tavaliselt ''n''-ga ning see iseloomustab magnetmomentide [[kontsentratsioon]]i. Magnetiseerumiste [[SI]] ühik on A/m. <ref>{{cite web|urlname=http://www.magneticmicrosphere.com/resources/Units_for_Magnetic_Properties.pdf|title=Units"fc2H7" for Magnetic Properties|publisher=Lake Shore Cryotronics, Inc.|accessdate=2009-10-24}}</ref>
 
Magnetiline polarisatsioonkirjeldab, kuidas aine reageerib välisele magnetväljale, seega on see sarnane elektrivälja polarisatsiooniga.
Magnetiliste pooluste mudel jaotab magneti tinglikult põhja- (N) ja lõunapoolusteks (S). On selge, et tegelikult on tegemist lihtsalt lihtsustusega ning magnet tegelikult ei koosne selgesti eristatavatest lõuna- ja põhjapoolustest. Hea näide pooluste mudeli puudustest on see, et kui pulkmagnet murda keskelt pooleks, siis peaks saama antud teooria kohaselt kaks magnetit: üks on põhjapoolus ja teine on lõunapoolus. Tegelikkuses pole siiski võimalik niimoodi magneti pooluseid eraldada, vaid murdmise teel saab teha ühest magenetist kaks, millel mõlemal on nii põhja- kui ka lõunapoolus. Seda meetodit saab kasutada näiteks pulkmagneti magnetmomendi muutmiseks. Magnetvälja jõujooned lähtuvad alati magneti põhjapoolusest ja suubuvad magnetvälja lõunapoolusesse.
 
Aga kuidas tehakse vahet magneti lõuna- ja põhjapoolusel? Tõesti, see on pigem kokkuleppe küsimus. Kokkuleppeliselt on nimetatud magneti põhjapooluseks see, mis pöördub ma geograafilise [[põhjapoolus]]e poole, mis asub põhja Kanadas. Huvitav on teada, et kuna tõmbuvad just erinevad poolused, siis maa geograafilises põhjapoolusel asub hoopiski maa magnetvälja lõunapoolus. <ref>{{cite book | last name="fWkh7" Serway | first = Raymond A. | coauthors = Chris Vuille | title = Essentials of college physics | publisher = Cengage Learning | year = 2006 | location = USA | page = 493 | url = http://books.google.com/books?id=8n4NCyRgUMEC&pg=PA493 | isbn = 0-495-10619-4}}</ref><ref>{{cite book | last name="OUqL3" Emiliani | first = Cesare | title = Planet Earth: Cosmology, Geology, and the Evolution of Life and Environment | publisher = Cambridge University Press | year = 1992 | location = UK | page = 228 | url = http://books.google.com/books?id=MfAGpVq8gpQC&pg=PA228 | isbn = 0-521-40949-7}}</ref><ref>{{cite book | last name="m29am" Manners | first = Joy | title = Static Fields and Potentials | publisher = CRC Press | year = 2000 | location = USA | page = 148 | url = http://books.google.com/books?id=vJyqbRPsXYQC&pg=PA148 | isbn = 0-7503-0718-8}}</ref><ref name="Hyperphysics">{{cite web | last = Nave | first = Carl R. | title = Bar Magnet | work = Hyperphysics | publisher = Dept. of Physics and Astronomy, Georgia State Univ. | year = 2010 | url = http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html | accessdate = 2011-04-10}}</ref> Muidugi pole maa magnetväli ainuke võimalus, kuidas kindlaks teha magneti pooluseid. Piisab kui on kasutada proovimagnet, mille pooluste asukoht ja tüüp on teada. Kolmas võimalus oleks kasutata [[elektromagnet]]it, kus on voolu suuna ja [[parema käe reegel|parema käe reegli]] järgi kergesti võimalik määrata magnetvälja jõujoonte suund.
 
Teine mudel magnetvälja tekkimise seletamiseks on [[Ampere]] mudel, mis eeldab, et kõik aine magnetilised omadused on põhjustatud atomaarsetest ringvooludest aines. Nimelt väidab [[Ampere seadus]], et vooluga juhe tekitab enda ümber magnetvälja. Seega saab näiteks pulkmagneti magnetvälja seletada hoopiski ringvooludega ning pole vaja jagada magnetit poolusteks.
* [[Ferromagneetik| Ferromagneetikute]] gruppi kuuluvad materjalid, mille omadused on kõige sarnasemad laialt levinud magnetite moodi. Ferromagneetikute ja magnetite vahel tekib piisav jõud, et seda on kergesti tunda. Hea näide on, kuidas külmkapimagnet kinnitub rauast ferromagneetiku külge. Sellesse gruppi kuuluvad ka ainukesed ained, mis on võimelised magnetvälja säilitama pärast välise magnetvälja kadumist.
* [[Paramagneetik]]ute gruppi kuuluvad ained nagu [[plaatina]], [[alumiinium]] ja [[hapnik]] on väga nõrgalt tõmbuvad mõlema magnetpooluse poole. See tõmbejõud on sadu tuhandeid kordi nõrgem kui [[ferromagneetik]]ute puhul, seega on võimalik neid jõude registreerida ainult kasutades väga täpseid mõõteriistu või väga tugevat välist magnetvälja. Erinevalt ferromagneetikutest pole võimalik, et paramagneetik säilitaks oma magnetvälja pärast välise välja kadumist.
* [[Diamagneetik]]uid iseloomustab tõukejõud mõlema magnetpooluse poolt. Daimagneetikute näideteks on [[süsinik]], [[vask]], [[vesi]] ja [[plastik]]. Mõju tugevus on diamagneetikute puhul veel kordi väiksem kui paramegneetikute puhul. Kõik ained, mida ei sa liigitada ferromagneetikuteks või paramagneetikuteks liigitatakse enamasti diamagneetikuteks. Hoolimata väga väikesest interaktsioonist välise magnetvälja ja diamagneetikute vahel on siiski võimalik kasutades [[ülijuhtivaid magnet]]eid ja ülitäpseid mõõteriistu võimalik registreerida jõud välise magnetvälja ja objekti vahel. <ref>[http://www.livescience.com/animals/090909-mouse-levitation.html Mice levitated in NASA lab]. Livescience.com (2009-09-09). Retrieved onname="juPew" 2011-10-08.</ref>
 
Lisaks kolmele üles loetletud ainete jaotamise võimalusele eksisteerivad ka grupid nagu [[spinn klaas]], [[superparamagnetism]], [[superdiamagnetism]] ja [[metamagnetism]].
[[file:Hard disk.jpg|thumb|[[Kõvaketas]]]]
[[file:Magnetic separator hg.jpg|thumb|left|Magnetiline mineraalide eristaja.]]
* Magnetiline infosalvestus: [[VHS]] kassettides on pool magnetlindiga. Informatsioon (video ja heli) kodeeritakse linti katvasse magnetkihti. Sarnasel meetodil töötavad ka [[helikasett|helikassetid]], arvuti [[flopp]] kettad ja [[kõvaketas|kõvakettad]]. <ref name="Mallinson>{{cite" book|last=Mallinson|first=John C.|title=The foundations of magnetic recording|publisher=[[Academic Press]]|year=1987|edition=2nd|isbn=0-12-466626-4}}</ref>
* [[Krediitkaart|Krediitkaard]]id, [[Deebetkaart|deebetkaardid]] ja muud pääsukaardid: Kõigil neil on magnetiline riba kaarti tagaküljel. Sellese magnetilisse ribasse on kodeeritud institutsiooni ja isiku spetsiifiline info, mis lubab kasutada seda nii pangaautomaadis kui ka muudes teenustes. <ref>{{cite web|urlname=http://money.howstuffworks.com/personal-finance/debt-management/credit-card2.htm|title=The stripe on a credit card|work=How Stuff Works|accessdate=juuli"ydKvS" 2011}}</ref>
* Praeguseks küll üsna haruldaseks muutunud [[kineskoop ekraan]]ides kasutati magneteid, et kalludata elektrone ja seeläbi punkt-punkt haaval ekraanile joonistada õige pilt. Tänapäevased [[Vedelkristallkuvar|LCD]] ja [[plasma]] televiisorid kasutavad küll juba teistsugust tehnoloogiat, aga endiselt on elektromagnetid elektronide kimbu suunamisel laialt levinud meetod, näiteks teaduses.
* [[Kõlar]]ites ja [[mikrofon]]ides kasutatakse magnetilist induktsiooni, et kas vastavalt muuta voolu muutus mehaaniliseks liikumiseks või mehaaniline liikumine elektrisignaaliks. Kõlari puhul on elektromagneti mähis keritud ümber ferromagnetilise materjali, mille külge on kinnitatud valjuhääldi koonus/membraan. Kui mähist läbib vool, siis ferromagneetikule mõjub jõud ning muutuva voolu korral jälgib koonuse liikumine voolu muutusi. [[Dünaamiline mikrofon]] kasutab sisuliselt sama meetodid, kuid nüüd pannakse membraan liikuma helilainete mõjul. Liikuv magnet tekitab mähises voolu ning selle muutuseid registreerides on võimalik registreerida ka membraani asend sõltuvalt ajast.
Kuna inimkudedel on üsna madal [[suhteline magnetiline läbitavus]], siis on staatilised magnetväljad inimesele üsna ohutud. Pole teade ühtegi dokumenteeritud juhtu, kus staatiline magnetväli oleks tekitanud või kaasa aidanud terviserikke tekkimisele. Muutuva magnetväljaga (ehk [[elektromagnetkiirgus]]ega) on teine lugu, nimelt on leitud korrelatsioon elektromagnetkiirguse hulga ja vähki haigestumise riski vahel kasutades statistilisi meetodeid. On selge, et alates teatud intensiivsusest on kindlasti elektromagnetkiirgus ohtlik, näiteks [[laser]]kiir.
 
Juhul kui kehasse on sattunud ferromagneetik, siis on kindlasti oht suurem. <ref>{{cite journal |authorname="ey96K" Schenck JF |title= Safety of strong, static magnetic fields |journal= J Magn Reson Imaging |volume=12 |issue=1 |pages=2–19 |year=2000 |pmid=10931560 |doi=10.1002/1522-2586(200007)12:1<2::AID-JMRI2>3.0.CO;2-V}}</ref>
 
Inimestele, kellel on [[südame stimulaator]], on ohutusnõuded palju karmimad. Nimelt on võimalus, et tugevad magnetväljad võivad häirida südame stimulaatori tööd ja seeläbi häirida ka südame tööd. Seetõttu pole lubatud ka südamestimulaatoriga inimestel käia [[magnetresonants tomograafia]]s, kuna see uurimismeetod põhineb tugeva magnetiga prootonite spinnide orienteerimisel.
 
Kuna magnetid on ka mänguasjades levinud, siis on teada ka juhud, kus laps on alla neelanud mõned magnetid. Kindlasti ohtlik on olukord siis, kui alla on neelatud rohkem kui üks magnet, kuna siis magnetid võivad õnnetult üksteise vastu tõmbuda ja vigastades seeläbi kas soolte seinu või muid sisemisi organeid. Teada on ka üks surmajuhtum. <ref>{{cite journal |authorname="fdwjU" Oestreich AE |title=Worldwide survey of damage from swallowing multiple magnets |journal=Pediatr Radiol |volume= 39|issue= 2|page= 142|year=2008 |pmid=19020871 |doi=10.1007/s00247-008-1059-7 |url=}}</ref>
 
== Ferromagneetikute magneetumine ==
Keraamilised magnetid on valmistatud [[raud oksiid]]i pulbrist ja [[baarium]]/[[strontsium]] karbonaad keraamikast. Tänu materjalide ja meetodi madalale kulule on valmistatud magnetid hinnaklassilt üsna odavad ja lihtsasti masstootmises toodetavad. Keraamilised magnetid on korrosioonivabad ja õrnad, seega peab nendega ümber käima nagu tavalise keraamikaga.
 
[[Alnico]] magnetid on valmistatud segades [[alumiinium]]ii, [[nikkel|niklit]] ja [[koobalt|koobaltit]] [[rauaga]]. Lisaks võib sulamisse lisada ka väike hulk teisi elemente, et parandada sulamimagnetilisi omadusi. Alnico magnetid on korrosioonivabad ning tugevamad mehaanilistele mõjutustele kui keraamilised magnetid, kuid siiski nõrgemad kui metall magnetid. [[Alnico]] magnetid on tuntud järgnevate kaubamärkide all: ''Alni, Alcomax, Hycomax, Columax'', and ''Ticonal''.<ref>{{cite book | last=Brady | first = George Stuart | coauthors = Henry R. Clauser & John A. Vaccari | title = Materials Handbook: An Encyclopedia for Managers | publisher = McGraw-Hill Professional | year = 2002 | page = 577 | url = http://books.google.com/books?id=vIhvSQLhhMEC&pg=PA577 | isbn name="Hj3XS" 0-07-136076-X}}</ref>
 
[[Survevormitud]] magnetid on paljude magnetiliste pulbrite komposiit. Meetodi eeliseks on paindlikus magneti kuju suhtes, olenevalt täpsest koostisest võib survevormitud magnetid olla üpriski heade plastiliste omadustega. See lubab teha painduvaid magneteid, mida saab kasutada külmkapi peal, printerites ja paljudes kohtades mujal. Puuduseks on nõrgem magnetväli kui teiste meetodite puhul.
 
=== Hind ===
Hetkel kõige odavamad magnetid on keraamilised ja survevormitud magnetid, kuid nad on ka magnetvälja tugevuselt nõrgimad. Kuid ka uued madala hinnaklassiga Mn-Al sulam magnetid on leiutatud ning need on ka väga levinud. Sellel on tugev magnetväli ja on vastupidav mehaanilistele mõjutustele. Neodüün-raud-boron magnetid on ühed tugevaimad, aga nende hind on ka kõrgeim. Kuid siiski tasuvad need osades rakendustes ennast ära tänu oma ruumala ja magnetvälja tugevuse heale suhtele. <ref>[http://www.magnetsales.com/Design/FAQs_frames/FAQs_3.htm#howrated Frequently Asked Questions]. Magnet sales. Retrieved onname="XAK5G" 2011-10-08.</ref>
 
=== Temperatuur ===
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Hyperphysics">{{cite web | last = Nave | first = Carl R. | title = Bar Magnet | work = Hyperphysics | publisher = Dept. of Physics and Astronomy, Georgia State Univ. | year = 2010 | url = http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html | accessdate = 2011-04-10}}</ref>
<ref name="Mallinson">{{cite book|last=Mallinson|first=John C.|title=The foundations of magnetic recording|publisher=[[Academic Press]]|year=1987|edition=2nd|isbn=0-12-466626-4}}</ref>
<ref name="bNNBW">{{cite web |url= http://galileoandeinstein.physics.virginia.edu/more_stuff/E&M_Hist.html|title= Historical Beginnings of Theories of Electricity and Magnetism|accessdate=2008-04-02 |last= Fowler|first= Michael|year= 1997}}</ref>
<ref name="fXChy">{{Cite journal|title=Early Evolution of Power Engineering|first=Hugh P.|last=Vowles |journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=17|issue=2|year=1932|pages=412–420 [419–20]|doi=10.1086/346662}}</ref>
<ref name="J1amy">{{Cite journal|author=Li Shu-hua|title=Origine de la Boussole II. Aimant et Boussole|journal=Isis|volume=45|issue=2|year=1954|page=175|jstor=227361}}</ref>
<ref name="zpJ6R">[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.02.0137:book=34:chapter=42&highlight=magnet Pliny the Elder, The Natural History, BOOK XXXIV. THE NATURAL HISTORY OF METALS., CHAP. 42.—THE METAL CALLED LIVE IRON]. Perseus.tufts.edu. Retrieved on 2011-05-17.</ref>
<ref name="S1IkN">{{Cite journal|title=Two Early Arabic Sources On The Magnetic Compass|first=Petra G.|last=Schmidl|journal=Journal of Arabic and Islamic Studies|year=1996–1997|volume=1|pages=81–132|url=http://www.lancs.ac.uk/jais/volume/docs/vol1/1_081-132schmidl2.pdf}}</ref>
<ref name="2DlTX">{{cite book |last=Griffiths|first=David J. | title=Introduction to Electrodynamics|edition=3rd| publisher=[[Prentice Hall]]| pages=255–8 |year=1999 |isbn=0-13-805326-X | oclc=40251748}}</ref>
<ref name="KEkjI">Knight, Jones, & Field, "College Physics" (2007) p. 815</ref>
<ref name="fc2H7">{{cite web|url=http://www.magneticmicrosphere.com/resources/Units_for_Magnetic_Properties.pdf|title=Units for Magnetic Properties|publisher=Lake Shore Cryotronics, Inc.|accessdate=2009-10-24}}</ref>
<ref name="fWkh7">{{cite book | last = Serway | first = Raymond A. | coauthors = Chris Vuille | title = Essentials of college physics | publisher = Cengage Learning | year = 2006 | location = USA | page = 493 | url = http://books.google.com/books?id=8n4NCyRgUMEC&pg=PA493 | isbn = 0-495-10619-4}}</ref>
<ref name="OUqL3">{{cite book | last = Emiliani | first = Cesare | title = Planet Earth: Cosmology, Geology, and the Evolution of Life and Environment | publisher = Cambridge University Press | year = 1992 | location = UK | page = 228 | url = http://books.google.com/books?id=MfAGpVq8gpQC&pg=PA228 | isbn = 0-521-40949-7}}</ref>
<ref name="m29am">{{cite book | last = Manners | first = Joy | title = Static Fields and Potentials | publisher = CRC Press | year = 2000 | location = USA | page = 148 | url = http://books.google.com/books?id=vJyqbRPsXYQC&pg=PA148 | isbn = 0-7503-0718-8}}</ref>
<ref name="juPew">[http://www.livescience.com/animals/090909-mouse-levitation.html Mice levitated in NASA lab]. Livescience.com (2009-09-09). Retrieved on 2011-10-08.</ref>
<ref name="ydKvS">{{cite web|url=http://money.howstuffworks.com/personal-finance/debt-management/credit-card2.htm|title=The stripe on a credit card|work=How Stuff Works|accessdate=juuli 2011}}</ref>
<ref name="ey96K">{{cite journal |author= Schenck JF |title= Safety of strong, static magnetic fields |journal= J Magn Reson Imaging |volume=12 |issue=1 |pages=2–19 |year=2000 |pmid=10931560 |doi=10.1002/1522-2586(200007)12:1<2::AID-JMRI2>3.0.CO;2-V}}</ref>
<ref name="fdwjU">{{cite journal |author= Oestreich AE |title=Worldwide survey of damage from swallowing multiple magnets |journal=Pediatr Radiol |volume= 39|issue= 2|page= 142|year=2008 |pmid=19020871 |doi=10.1007/s00247-008-1059-7 |url=}}</ref>
<ref name="Hj3XS">{{cite book | last=Brady | first = George Stuart | coauthors = Henry R. Clauser & John A. Vaccari | title = Materials Handbook: An Encyclopedia for Managers | publisher = McGraw-Hill Professional | year = 2002 | page = 577 | url = http://books.google.com/books?id=vIhvSQLhhMEC&pg=PA577 | isbn = 0-07-136076-X}}</ref>
<ref name="XAK5G">[http://www.magnetsales.com/Design/FAQs_frames/FAQs_3.htm#howrated Frequently Asked Questions]. Magnet sales. Retrieved on 2011-10-08.</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
76 048

muudatust