Punane aprill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Enam-vähem valmis. Nipet-nopet peab veel korrastama. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''
==Sisukokkuvõte==
Raamatu tegevus toimub 2000. aastal valimiste eel ja selle ajal ning vaiksel nädalal. Selleks ajaks on selja taha jäänud terrorismi põhjustatud siseriiklikud konfliktid. Sellegipoolest näeb raamatus
Peategelane Félix Chacaltana Saldívar on prokurör, kes üritab uurida salapäraseid mõrvu, mis näivad olevat seotud uuesti välja ilmunud senderistadega ehk [[Sendero Luminoso]] liikmetega. Kuigi ta ei kogenud relvastatud konflikti vahetult, mis räsis kogu maad, puutub ta pärast kodukanti naasmist töö asjus kokku inimestega, kes elasid selle läbi nagu terroristide tütar Edith, vangistatud terrorist Hernán Durango ja komandant Carrión.
9. rida:
Alguses on Chacaltana töötaja, kes hindab kõrgelt asjaajamise formaalsust. Ta armastab korda ning võtab ja täidab kõike sõna-sõnalt. Ta on intellektuaal, kes jumaldab korrektset keelekasutust, kuid on kohati üsna naiivne. See muutub, kui ta näeb korruptsiooni ulatust (presidendivalimiste korraldamine ja läbiviimine, võimu kuritarvitamine). Ta mõistab, et ta võib niisamuti talle antud võimu enda huvides ära kasutada ja hakkab kirjutama aruandeid, mis ei vasta tegelikkusele. Raamatu lõpus läheb ta hulluks.
Tegevus kulgeb lineaarselt ja algab aruandega esimese mõrva kohta, millele järgneb sari mõrvu, mida prokurör peab uurima. Sellest hetkest alates saab lugeja teada edasisest tegevusest, vestlustest, mida peategelane peab erinevate tegelastega, ja prokuröri kirjutatud raportitest.
Raamatus kajastatakse päriselt toimunud sündmusi nagu [[Uchuraccay massimõrv]];<ref>{{netiviide | URL = | Pealkiri = Abril Rojo| Autor = Santiago Roncagliolo| Failitüüp = | Täpsustus = lk 47| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Alfaguara| Kasutatud = | Keel = }}</ref> [[Andide viljakuspeod]] ja [[Turupukllay verepidu]];<ref>{{netiviide | URL = | Pealkiri = Abril Rojo| Autor = Santiago Roncagliolo| Failitüüp = | Täpsustus = lk 46-47| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Alfaguara| Kasutatud = | Keel = }}</ref> vaikse nädala protsessioonid ja senderistade tüüpiline koerte postide otsa poomine.
15. rida:
Roncagliolo sõnul põhinevad raamatus kirjeldatud [[Sendero Luminoso|senderistade]] ründemeetodid, nagu ka vasturünnakuks kasutatud uurimise ja piinamise viisid ning inimeste kadumine, päriselulisel ainestikul. Paljud tegelaste dialoogid koosnevad senderistade dokumentidest või terroristide, ametnike ja Peruu relvajõudude avaldustest. Vaikne nädal 2000. aastal ja selle kirjeldus on ka tõetruud. Seevastu kõik tegelased, aga ka suurem osa olukordi ja mainitud kohti, on välja mõeldud, ja isegi mitmed päriselt aset leidnud tõsiasjad on nende algupärasest kontekstist välja võetud. See teos jutustab ühest loost, mis võiks olla juhtunud, kuid ei pruugi.
===Ema-poja suhe===
27. rida:
===Sõdurid===
Julgeolekujõud on
===Senderista ehk terrorist===
Terroristide mõtteviisi esindavad raamatus loosungid rahvaste sõjast, Peruu kommunistlikust parteist ja [[Abimael Guzmán Reynoso|president Gonzalost]], mis on [[Abimael Guzmán Reynoso]] hüüdnimi. Samuti on senderistasid kujutatud inimestena, kes eitavad oma osalust juhtunus ja kes ei karda surma, nt senderista, kes jooksis punane lipp käes valitsusvägede helikopteri eest läbi, et julgustada teisi noori astuma üles terroristide ridadesse.
===Uskumused ja tavad===
===Surm===
Ayacucho nimi märgib surnute kantsi ja surm on raamatu üks peamisi motiive. Inimesed on ainsad olevused, kes teadvustavad oma eksistentsi, kuid samas ei taha omaks võtta surelikkust ja usuvad taassündi. Samal põhjusel soovib ka peategelane Félix, et ta maetaks mulda ja ei taha, et ta surnukeha tuhastataks.
== Viited ==
| |||