Erinevus lehekülje "Jüriöö ülestõus" redaktsioonide vahel

(Eemaldatud muudatus 4367972, mille tegi 2001:7D0:8390:F601:BD5A:296B:E89D:6FC (arutelu))
Eesti ala oli ka poliitiliselt ebastabiilne. [[13. sajand]]il [[Harjumaa]] ja [[Virumaa]] vallutanud ja need [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] ühendanud [[Taani]] kuningriigi võim oli [[14. sajand]]i keskpaigaks oluliselt nõrgenenud ning Taani vasallid Eestimaa hertsogkonnas olid jagunenud taanimeelseks ja saksameelseks kildkonnaks. Kuigi hertsogkonna keskuseks olev [[Tallinn|Tallinna linn]] oli lojaalne emamaale, moodustasid tervelt 80% maavasallidest sakslased. Kriisis olev Taani riik polnud võimeline Eesti hertsogiriiki valitsema ning kohapealsed suurvasallid hakkasid aktiivselt oma huve taga ajama. Nii tekkis konflikt suurvasallide ja väikevasallide ehk eestlaste vahel.<ref>Kelt, Toomas. 2008. [http://uudised.err.ee/index.php/etv.ee/www.omasaar.ee/index.php?06162336 Jüriöö ülestõus on saanud uue tõlgenduse.] [http://uudised.err.ee/ ''Eesti Rahvusringhäälingu uudised.'']</ref>
 
Lisaks Harjumaale ja Virumaale hõlmas ülestõus ka Lääne-Eestit ja saari, mis 14. sajandi keskpaigas olid jagatud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] ja [[Liivimaa ordu]] vahel. [[Liivimaa kodusõda (1297–1330)|Liivimaa kodusõja]] käigus oli ordu piiskopkonnalt vallutanud mitmeid alasid, mis tagastati alles [[paavst]]i esindajate isikliku sekkumise järel..
 
== Ülestõusu algus ==
Anonüümne kasutaja