Evolutsioonipsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P See R.Hamilton pole kunstnik |
|||
3. rida:
'''Evolutsiooniline psühholoogia''' ([[inglise keel]]es ''evolutionary psychology'') on [[neodarvinism|neodarvinlik]] [[psühholoogia]] suund, mis püüab seletada inimese [[psüühilised omadused|psüühilisi omadusi]] [[looduslik valik|loodusliku valikuga]], taandades kõigi [[käitumine|käitumuslike]] omaduste põhjused [[reproduktiivne tunnus|reproduktiivsetele tunnustele]] ja [[suguline valik|sugulisele valikule]]{{lisa viide}}. Evolutsiooniline psühholoogia põhineb [[sotsiobioloogia]] teooria rakendamisel inimesele{{lisa viide}}. Peale klassikaliste psühholoogia andmete kasutatakse muu hulgas teadmisi [[inimese evolutsioon]]ist ja [[kütid-korilased|küttidest-korilastest]] ning [[majandusteadus]]e mudeleid.
Termini ''evolutionary psychology'' võttis kasutusele [[Michael Ghiselin]] [[1973]], kuid sarnased ideed esitas juba [[Charles Darwin]] ("[[The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex]]" ([[1871]]), "[[The Expression of the Emotions in Man and Animals]]" ([[1872]]). Darwin esitas hüpoteesi, et inimeste [[sotsiaalsed instinkt]]id on kujunenud loodusliku valiku teel. Darwini ideed inspireerisid hiljem näiteks [[William James]]i ja [[Sigmund Freud]]i, aga enamik 20. sajandi psühholooge püüdis inimeste käitumist seletada [[biheiviorism]]i raames. [[E. O. Wilson]] avaldas [[1975]] raamatu "Sotsiobioloogia", milles püüti loomade sealhulgas inimese sotsiaalset käitumist seletada evolutsiooniteoreetilises raamistikus. Juba 1980ndate keskpaigas arutati evolutsioonilise psühholoogia ideid laias avalikkuses seoses lööklausega "[[aatomipomm]] [[neandertallane|neandertallase]] käes". <ref name="Ditfurth"
Hoolimata edusammudest on evolutsiooniline psühholoogia sarnaselt sotsiobioloogiaga on esile kutsunud kriitikat ning on tänini vaieldav. Näiteks on evolutsioonilise psühholoogia meetodit [[teadusfilosoofia]] vaatenurgast tugevalt kritiseerinud [[Stephen Jay Gould]]: oletused kognitiivsete mehhanismide evolutsioonilise kujunemise kohta on tema meelest enamasti lihtsalt usutavalt kõlavad lood, mida pole võimalik teaduslikult kinnitada ega kummutada<ref name="gould"
== Teoreetilised eeldused ==
11. rida:
=== Keha ja käitumisviiside evolutsioon ===
[[Elusolend]]ite [[evolutsioon]]i tüüpilised näited on seotud kehaliste tunnustega. [[Geen]], mille tõttu [[gasell]]id jooksevad kiiremini, suurendab looma ellujäämisšansse, sest gasell saab jälitajate eest paremini põgeneda. Järelikult on tõenäoline, et vastav geen lööb gaselide [[populatsioon]]is aegamööda läbi ning muutub gasellide üldiseks tunnuseks. Evolutsioonipsühholoogide meelest on põhimõtteliselt sama lugu ka vaimsete tunnustega. Näiteks mõjutavad parem [[mälu]], [[taju]], probleemide lahendamise võime ja [[õppimine|õppimisvõime]] [[isend]]ite ellujäämisšansse. Ka päranduvad soodsad vaimsed tunnused löövad populatsioonis läbi; [[kognitiivsed võimed]] on [[kohastumus]].<ref name="buller"
Sama argumenti saab kasutada [[käitumine|käitumise]] kohta. Nii näiteks suurendab paljudel [[liik (bioloogia)|liik]]idel esinev [[lõimetishoole]] järglaste ellujäämise ja soojätkamise tõenäosust, andes evolutsioonilise eelise. Need käitumismustrid võisid tekkida ka [[inimese evolutsioon]]i käigus. Inimene kogeb sellist käitumist suuresti kiindumusena ja oma laste pärast muretsemisena. Sellepärast püüavad evolutsioonipsühholoogid seletada sääraste [[emotsioon]]ide kujunemist evolutsiooniliselt.
Üks põhieeldusi on see, et [[vaimsed protsessid|vaimsetel protsessidel]] on [[peaaju]]s korrelaadid ning neid kutsub esile [[neuron]]ite aktiivsus. Ka aju on [[kohastumine|kohastumise]] tulemus.<ref
=== Kohastumine ja keskkond ===
23. rida:
Tänapäeva evolutsiooniline psühholoogia lähtub sageli tähelepanekust, et paljud inimeste käitumisviisid on sellised, et nad ei taga üldse inimeste edukat paljunemist ja ellujäämist, vaid töötavad sellele mõnikord koguni vastu. Nii näiteks on [[spermapank]]a panustamine kulusid säästev võimalus oma paljunemisedukust suurendada. Ometi ei näita enamiku [[mees]]te käitumine, et neil oleks märkimisväärne [[vajadus]] spermapanka panustada. Samuti oleks tänapäeva olusid arvestades näiteks autodekartus palju mõttekam kui madudekartus, vastikus alkoholi vastu oleks mõttekam kui vastikus sülje vastu. Ometi kardab enamik inimesi pigem madusid ja tunneb vastikust pigem sülje vastu. Sellistest tähelepanekutest võib jääda mulje, et inimeste vajadused ja tunded ei piirdu vahetult ellujäämist puudutavate huvidega.
Evolutsioonipsühholoogid seletavad sääraseid tähelepanekuid kohastumuse keskkonna (''[[environment of evolutionary adaptedness]]'', EEA) teooriaga. Nad osutavad sellele, et inimesed on kujunenud põhiliselt [[Pleistotseen]]is (1,8 miljonit kuni 10 000 aastat tagasi). Pleistotseeni ajal elati suhteliselt väikestes [[kütid-korilased|küttide-korilaste]] ühiskondades. Esimesed [[Agraarühiskond|agraarühiskonnad]] tekkisid alles umbes 10 000 aastat tagasi, modernsed industriaalühiskonnad alles mõnesaja aasta eest. Evolutsioonipsühholoogid väidavad, et pilk inimkonna ajaloole näitab selgelt, et inimese vaim ei ole kohastunud modernse, vaid [[kiviaeg]]se keskkonnaga. Cosmides ja Tooby ütlevad: "Meie modernsetes koljudes elab kiviaegne vaim.<ref
Evolutsioonipsühholoogid väidavad, et käitumisviisid, mis on kiviaegse keskkonnaga hästi kohastunud, ei pruugi olla hästi kohastunud modernse keskkonnaga. Sellepärast võib tänapäeva kultuurides täheldada käitumisviise, mis tõsiselt takistavad edukat paljunemist ja ellujäämist. Evolutsioonipsühholoogia teooriad kognitiivsete tunnuste tekkimise kohta peavad lähtuma kiviaegsetest keskkonnatingimustest.
30. rida:
{{vaata|Vaimu modulaarsus}}
Evolutsioonipsühholoogid lähtuvad sellest, et [[peaaju]] koosneb arvukatest kognitiivsetest süsteemidest, millest igaüks on spetsialiseerunud informatsiooni töötlemisele teatud piiritletud valdkonnas või teatud [[ärritaja]]te klassi puhul. Evolutsioonilises psühholoogias on kasutusel [[moodul (tunnetusteadus)|mooduli]] mõiste. Eeldatakse, et on olemas näiteks [[nägude äratundmine|nägude äratundmise]] moodul, [[hirm]]u moodul ja ruumisuhete hindamise moodul. Evolutsioonipsühholoogid postuleerivad, et need spetsialiseeritud moodulid võimaldasid meie esivanematel ellu jääda, keskkonna väljakutsetele kiiresti ja tõhusalt reageerida. Sellepärast selekteeriti ebaspetsiifilise mitmeotstarbelise intellekti asemel, mis evolutsioonipsühholoogide arvates töötab aeglasemalt ega ole evolutsioonis läbi löönud, sellised moodulid.<ref
Tänapäeva evolutsiooniline psühholoogia on seega seotud teatud teooriaga vaimu ehituse kohta: lähtutakse sellest, et vaim ei ole üldine, mittespetsiifiline intellektuaalne võime, vaid vaim koosneb olulises osas spetsiifiliste ülesannetega kognitiivsetest mehhanismidest.
[[Pilt:Noam chomsky.jpg|pisi|[[Noam Chomsky]] [[nativism]] on evolutsioonilise psühholoogia üks keskseid toetuspunkte.]]
See nn [[vaimu modulaarsus]]e teooria on saanud alguse [[nativism]]ist, mille töötas välja [[Noam Chomsky]] seoses oma [[universaalne grammatika|universaalse grammatika]] teooriaga. Chomsky väitis, et inimese [[keelevõime]]t (eriti [[keele omandamine|keele omandamist]]) saab seletada ainult juhul, kui eeldada [[loomulik keel|loomulikele keeltele]] omaseid kaasasündinud grammatikaprintsiipe.<ref name="chomsky"
Evolutsioonipsühholoogid väidavad Fodori eeskujul, et inimese vaimul on suurelt jaolt modulaarne ehitus. [[Kohastumine|Kohastumise]] teel olevat välja kujunenud arvukad kaasasündinud kognitiivsed mehhanismid, mis täidavad spetsiaalseid ülesandeid. Tooby ja Cosmides väidavad: "meie kognitiivne arhitektuur meenutab konföderatsiooni, kuhu kuuluvad sajad või tuhanded funktsionaalselt spetsialiseerunud arvutid (mida sageli nimetatakse mooduliteks)."<ref
===Kokkuvõte===
43. rida:
===Kriitika===
Vaimu modulaarsuse teooriale heidetakse ette, et seda on vähe empiiriliselt uuritud ning selle kinnitus on peaaegu eranditult seotud [[Wasoni valikuülesanne|Wasoni valikuülesandega]].<ref
[[Neuroteadus|Neuroteadlased]] viitavad argumendina modulaarsuse teooria vastu [[neuronite plastilisus]]ele.<ref name="Ward" /><ref
== Meetodid ==
59. rida:
=== Kiviaja keskkonna määramine ===
Evolutsioonipsühholoogid eeldavad, et inimese vaim kujunes kohanemisel kiviaegse keskkonnaga. Nad püüavad rekonstrueerida tänapäevase inimese kujunemist alates algsetest oludest. Nad toetuvad nii arheoloogia ja paleontoloogia andmetele kui ka teadmistele tänapäeva [[kütid-korilased|küttide-korilaste]] kultuuride kohta, tehes [[analoogiajäreldus]]e kiviaja inimese elutingimuste kohta. Selle järelduse õigsus jääb siiski vaieldavaks, sest tänapäeva küttide-korilaste kultuurid on 10 000 aasta jooksul muutunud. Kõiki tänapäeva kultuure on mõjutanud näiteks kaubandus, kaasatoodud haigused, orjastamine, rändesurve ja koloniaalpoliitika.<ref name="kelly"
See, kas olemasolevatest empiirilistest andmetest ikkagi piisab evolutsioonipsühholoogiliste hüpoteeside tuletamiseks, sõltub ka konkreetsest teemast. Nii näiteks võib eeldada, et täiesti sõltumatult elutingimustest ohustasid enamikku kiviaja inimesi ja nende esivanemaid [[kiskja]]d.
65. rida:
== Ajalugu ==
=== Darwin ===
Charles Darwin tegeles elu lõpus palju loomade emotsioonide ja psühholoogiaga. Ta kirjutas evolutsioonilise psühholoogia teemadel raamatud "[[The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex]]" (1871) ja "[[The Expression of the Emotions in Man and Animals]]" (1872). Darwin võttis kasutusele [[suguline valik|sugulise valiku]] mõistet ja andis seletuse loomade kehastruktuuridele, mis tundusid olevat ellujäämisega mitteseotud (näiteks [[paabulind|paabulinnu]] saba). [[Altruism]]i püüdis Darwin seletada [[rühmavalik]]u ja [[hõimuvalik]]u abil. Hoolitsemine oma rühma liikmete eest tundus olevat vastuolus loodusliku valikuga, mis soosib tugevat isendit. Darwin arvas, et kuigi isendi altruistlik käitumine vähendab tema isiklikke ressursse, suurendab see kogu rühma toimetulekuvõimet. Sel juhul seletaks altruismi teket rühmadevaheline konkurents ja [[rühmavalik]]<ref
=== 20. sajandi esimene pool===
Darwini teooria inspireeris [[William James]]i funktsionaalset lähenemist psühholoogiale<ref
[[Noam Chomsky]] peab evolutsiooniline psühholoogia rajajaks [[Pjotr Kropotkin]]it, kes väitis 1902 avaldatud raamatus "[[Mutual Aid: A Factor of Evolution]]", et inimeste koostöö ja vastastikuse abistamise instinkte võib vaadelda kohastumise tulemusena<ref
=== Etoloogia ===
Darwini teooriad evolutsioonilise psühholoogia kohta jäid esialgu enamasti tähelepanuta. Huvi loomade käitumise vastu hakkas kasvama alles pärast Teist maailmasõda, kui kujunes välja [[etoloogia]], mille teooria töötasid välja [[Konrad Lorenz]] ja [[Nikolaas Tinbergen]], kes said 1973 [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]].
[[Desmond Morris]]i raamat "[[Naked Ape]]" paigutas inimkäitumise arengut evolutsiooni konteksti, kuid tema seletused ei veennud teadlasi, sest need põhinesid [[teleoloogia|teleoloogilisel]] arusaamal evolutsioonist.<ref name="The Moral Animal"
=== Sotsiobioloogia ===
Aastal 1975 arendas [[Edward Osborne Wilson]] Lorenzi ja Tinbergeni teoseid ühendades loomade käitumise, sotsiaalset käitumise ning evolutsiooniteooria oma raamatus "Sotsiobioloogia: Uus süntees". Wilsoni raamat sisaldab peatükki inimeste käitumise kohta. Wilsoni evolutsiooniline analüüs seletamaks inimeste käitumise tekitas kibedat arutelu<ref
Kui raamat "Sotsiobioloogia" avaldati, sai evolutsiooniline mõtteviis esmakordselt koha psühholoogia valdkonnas<ref
[[Edward H. Hagen]] kirjutab raamatus "Handbook of Evolutionary Psychology", et sotsiobioloogia on vaatamata lahkarvamustest teooria rakendatavusest inimestele, "üks teaduse triumf kahekümnendal sajandil". "Sotsiobioloogia on nüüd osa teadus- ja õppekavasid peaaegu igas bioloogia osakonnas ning see on peaaegu iga bioloogi töö aluseks".
87. rida:
=== Termini modernne kasutus ===
Ameerika bioloog [[Michael Ghiselin]] kasutas mõistet "evolutsiooniline psühholoogia" ajakirjas [[Science]] aastal 1973 avaldatus artiklis<ref
Erinevalt sotsiobioloogiast ja käitumisökoloogiast rõhutab evolutsiooniline psühholoogia, et organismid on "kohanemise täitjad" selle asemel, et olla "kohanemise maksimeerijad"<ref
Enne 1990. aastat oli psühholoogiat sissejuhatavates õpikutes Darwini nime vaevalt mainitud<ref
== Viited ==
{{
<ref name="The Adapted mind">[[Jerome H. Barkow]], [[John Tooby]], [[Leda Cosmides]] (toim). ''The Adapted Mind: Evolutionary Psychology and The Generation of Culture'', Oxford University Press, Oxford, [[1992]], ISBN 0-19-510107-3.</ref>
<ref name="Ditfurth">[[Hoimar von Ditfurth]]. ''So laßt uns denn ein Apfelbäumchen pflanzen'', Rasch & Röhring [[1985]].</ref>
<ref name="gould">[[Stephen Jay Gould]]. Evolution: The Pleasures of Pluralism. – ''[[New York Review of Books]]'' 44(11), [[1997]], lk 47–52.</ref>
<ref name="buller">[[David Buller]]. ''Adapting Minds'', MIT Press, Cambridge, [[2005]], ISBN 0-262-02579-5, lk 50.</ref>
<ref name="Ward">[[Chuck Ward]]. ''Evolutionary Psychology and the Problem of Neural Plasticity''. – [[Kathryn S. Plaisance]], [[Thomas A. C. Reydon]]. ''Philosophy of Behavioral Biology'', Springer, Dordrecht [[2012]], ISBN 978-94-007-1950-7, lk [http://books.google.ca/books?id=HmzkqhurhjgC&pg=PA235 235–254].</ref>
<ref name="chomsky">[[Noam Chomsky]]. ''[[Aspects of the Theory of Syntax]]'', MIT Press, Cambridge: [[1965]], ISBN 0-262-53007-4-</ref>
<ref name="fodor">[[Jerry Fodor]]. ''[[The Modularity of Mind: An Essay on Faculty Psychology]]'', MIT Press, Cambridge, [[1983]], ISBN 0-262-56025-9.</ref>
<ref name="DavFetFos">[[Paul Sheldon Davies]], [[James H. Fetzer]], [[Thomas R. Foster]]. ''Logical reasoning and domain specificity''. – ''[[Biology and Philosophy]]'', [[1995]], 10, nr 1, lk 1–37.</ref>
<ref name="Laue">[[Christian Laue]]. ''Evolution, Kultur und Kriminalität: Über den Beitrag der Evolutionstheorie zur Kriminologie''. Springer, Berlin 2010, ISBN 978-3-642-12688-8, lk [http://books.google.ca/books?id=AvnGkNcmmaAC&pg=PA402 402–406].</ref>
<ref name="peters">[[Brad M. Peters]]. [http://modernpsychologist.ca/wp-content/uploads/2011/12/EP-Neglecting-Neurobiology-in-Defining-the-Mind1.pdf Evolutionary psychology: Neglecting neurobiology in defining the mind]. – ''[[Theory & Psychology]]'', [[2013]], nr 3, lk 305–322.</ref>
<ref name="kelly">[[Robert Kelly]]. ''The Foraging Spectrum.'', Washington D.C., Smithsonian [[1995]], ISBN 1-56098-466-X, lk 25jj.</ref>
<ref name="The Moral Animal">Wright, Robert. The Moral Animal: Why We Are, the Way We Are: The New Science of Evolutionary Psychology. Vintage. 1995</ref>
<ref name="Confer 2010">Confer, et al., 2010. http://homepage.psy.utexas.edu/homepage/Group/BussLAB/pdffiles/evolutionary_psychology_AP_2010.pdf</ref>
<ref name="TFdXh">Buller 2005:52.</ref>
<ref name="Pp4LR">''Our modern skulls house a Stone Age mind.'' [[Leda Cosmides]], [[John Tooby]]. The Modular Nature of Human Intelligence. – Scheibel, Schopf. ''The Origin and Evolution of Intelligence'', Jones and Bartlett, Sudbury, [[1997]], ISBN 0-7637-0365-6, lk 85.</ref>
<ref name="uv00E">Richard Hamilton. [http://researchonline.nd.edu.au/cgi/viewcontent.cgi?article=1002&context=phil_article&sei-redir=1&referer=http%3A%2F%2Fscholar.google.com%2Fscholar%3Fhl%3Den%26q%3DDarwinian%2Bcage%2Bevolutionary%2Bpsychology%26btnG%3D%26as_sdt%3D1%252C5%26as_sdtp%3D#search=%22Darwinian%20cage%20evolutionary%20psychology%22 The Darwinian cage: Evolutionary psychology as moral science]. – ''[[Theory, Culture and Society]]'', [[2008]], 25, nr 2, lk 105–125.</ref>
<ref name="wrRvt">''our cognitive architecture resembles a confederation of hundreds or thousands of functionally dedicated computers (often called modules)''. Barkow, Tooby, Cosmides 1992:xiv.</ref>
<ref name="uDa79">[[David O'Brien]], [[Angela Manfrinati]]. ''The Mental Logic Theory of Conditional Propositions''. – [[Mike Oaksford]], [[Nick Chater]]. ''Cognition and Conditionals: Probability and Logic in Human Thinking'', Oxford University Press, New York: [[2010]], ISBN 978-0-19-923329-8, [http://books.google.ca/books?id=iQSDOqAvXIoC&pg=PA47 lk 39–54].</ref>
<ref name="88rjQ">[[Elizabeth A. Lloyd]]. [http://psy2.ucsd.edu/~mgorman/Lloyd.pdf ''Evolutionary Psychology: The Burdens of Proof'']. – ''[[Biology and Philosophy]]'', 1999, 19, nr 2, lk 211–233.</ref>
<ref name="droI8">[[Steven R. Quartz]], [[Terrence J. Sejnowski]]: ''Liars, Lovers, and Heroes: What the New Brain Science Reveals About How We Become Who We Are'', William Morrow and Company, New York [[2002]], ISBN 978-0-688-16218-4, lk 37–38.</ref>
<ref name="alkoL">[[Jaak Panksepp]], [[Jules B. Panksepp]]. [http://instruct.uwo.ca/psychology/371g/Panksepp2000.pdf The Seven Sins of Evolutionary Psychology]. – ''[[Evolution and Cognition]]'', [[2000]], 6, nr 2, lk 108–131.</ref>
<ref name="66lP7">Shermer (2004). The Science of Good and Evil. Henry Holt and Co. ISBN 978-0-8050-7769-8</ref>
<ref name="G6gPH">Schacter, Daniel L, Daniel Wegner and Daniel Gilbert. 2007. Psychology. Worth Publishers. pp. 26–27</ref>
<ref name="fRYad">Buss, David M. Evolutionary psychology: the new science of the mind. Pearson. 2008. Chapter 1, p. 2-35</ref>
<ref name="E3ZMu">[http://www.chomsky.info/interviews/200401--.htm On Terrorism: Noam Chomsky interviewed by John Bolender]</ref>
<ref name="BdCwG">Pinker, Steven. The Blank Slate. New York: Penguin. 2002</ref>
<ref name="YWXlc">Diamond, Jared. The Third Chimpanzee</ref>
<ref name="aDyni">Wilson, EO (2000). Sociobiology. Belknap Press of Harvard University Press. ISBN 978-0-674-00235-7</ref>
<ref name="pGZbq">Ghiselin MT (1973). "Darwin and Evolutionary Psychology: Darwin initiated a radically new way of studying behavior". Science 179 (4077): 964–968. doi:10.1126/science.179.4077.964. PMID 17842154.</ref>
<ref name="ptiJ4">Buss, D. M. (1995). Evolutionary psychology: A new paradigm for psychological science. Psychological Inquiry, 6, 1–30</ref>
<ref name="mJERW">Gaulin, Steven J. C. and Donald H. McBurney. Evolutionary psychology. Prentice Hall. 2003. ISBN 978-0-13-111529-3, Chapter 1, p 1-24.</ref>
}}
| |||