Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Koondasin skripti abil viited |
||
5. rida:
Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Kaubamärk võib olla ka näiteks heli- või lõhnamärk.
Kaubamärgile saab taotleda [[õiguskaitse]]t teatud kaupade ja/või teenuste tähistamiseks selle registreerimise teel. Kaubamärke ei [[patent]]eerita, vaid registreeritakse. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja/või teenuste loetelus nimetatud valdkonnas. Omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada [[kohtumenetlus]]e.<ref
'''Kaubamärgiks''' nimetatakse kujundlikult ka inimese omadust, mille järgi ta on hõlpsasti äratuntav.
11. rida:
== Põhikontseptsioon ==
Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. Teisiti öeldes täidavad kaubamärgid kauba või teenuse pakkuja identifitseerimise otstarvet. Ainult sellise otstarbega kaubamärgi kasutamist loetakse õiguspäraseks kasutamiseks [[kaubamärgiseadus]]e<ref
Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade ja/või teenuste suhtes (erandiks võib olla [[üldtuntud kaubamärk]]). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise [[Nizza klassifikatsioon]]i alusel<ref
== Kaubamärkide liigitus ==
36. rida:
== Ajalugu ==
Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse [[Rooma impeerium]]i mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I–V sajand pKr) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS.<ref
Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on [[Löwenbräu]]. Selle kaubamärgi all õlut tootev [[München]]i pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. [[Löwenbräu]] nime on esmakordselt mainitud 1746. aastal [[München]]i maksuregistris.<ref
=== Vanimad registreeritud kaubamärgid ===
* Ühendkuningriik
Bass Brewery esitas 01.01.1876 kombineeritud kaubamärgi „BASS & Co’s PALE ALE“ õlle tähistamiseks, mis oli esimene 1875. aasta kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärk ja kehtib siiani.<ref
* USA
J.P.Tolman Company<ref
* Eesti
Ajavahemikul 1919–1940 registreeriti Eesti [[Patendiamet]]is 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega „puust mänguasjade ja saabaste“ tähistamiseks, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard Kivit [[Tartu]]st (esitatud 22.03.1919, „tunnistuse väljaandmise päev“ 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929) <ref
Peale [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli [[1940]]. aastal katkestatud.<ref
== Kaubamärgiteadlikkuse tasandid ==
59. rida:
== Hoiatustähis ==
Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist: ® või ™. [[USA]]-s on nende kasutamine täpselt reguleeritud, nimelt võib tähist ™ kasutada koos iga kaubamärgiga, kuid tähist ® võib kasutada ainult kaubamärgiomanik koos registreeritud kaubamärgiga.<ref
Eesti [[kaubamärgiseadus]]es on sätestatud, et kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või –märget, kuid ei ole täpsustatud milline see tähis on. Eesti keelest lähtuvalt võiks registreeritud kaubamärgi tähis olla ® (lähtuvalt sõnast ''registreeritud''), mitte ™, mis tuleneb ingliskeelsest sõnast ''trademark''. Hoiatustähise õige paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel.
67. rida:
[[Termin]]eid mark, [[bränd]] ja [[logo]] kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada ühe [[ettevõtja]] kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark või [[logo]]. Mõiste ''brand'' (mille kohta kahjuks ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga.
Eestis kaubamärkide suhtes tõenäoliselt kõige sagedamini väärkasutatud termin on [[patent]]eerimine. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. [[Patent]] on dokument, mis tõendab [[autorsus]]t, [[prioriteet]]i ja [[patendiomanik]]u ainuõigust [[leiutis]]ele. <ref
Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetuse [[sünonüüm]]iks, on see muutunud [[üldnimetus]]eks (''Genericized Trademark'' <ref
== Õiguskaitse ==
85. rida:
Eesti [[Patendiamet]]ile esitatud kaubamärgitaotlusele tehakse [[Patendiamet]]is ekspertiis, mille käigus kontrollitakse, kas kaubamärk vastab [[kaubamärgiseadus]]e sätetele. Ekspertiisi tulemusena tehakse kas kaubamärgi registreerimise otsus või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus. Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud kaubamärgiseaduses nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis ilmnesid ekspertiisi käigus. Eesti [[Patendiamet]]is kaubamärgi registreerimine annab sellele õiguskaitse [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] territooriumil.
[[Patendiamet]]i otsuse suhtes võib esitada [[kaebus]]e või [[vaidlustusavaldus]]e [[tööstusomandi apellatsioonikomisjon]]ile <ref
Registreeritud kaubamärgi kehtivusaeg võib teoreetiliselt olla lõputult pikk, s.t see sõltub kaubamärgiomaniku soovist pikendada iga kümneaastase perioodi järel kaubamärgi kehtivust. Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasuma [[Patendiamet]]ile määratud suuruses [[riigilõiv]]u vastava registritoimingu eest.
99. rida:
* mis võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi või omaduste suhtes;
* mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
* mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, mis on kaitstud [[Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon]]i <ref
* mille taotus on esitanud pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt;
* mis sisaldab registreeritud [[geograafiline tähis|geograafilist tähist]] või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua [[geograafiline tähis|geograafilise tähise]] õigusvastase kasutamise [[geograafilise tähise kaitse seadus]]es <ref
* mille kasutamine on keelatud muu [[seadus]]e või [[rahvusvaheline leping|rahvusvahelise lepingu]] järgi;
* mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks (s.t identne märk ei saa identsete kaupade/teenuste suhtes kaitset isegi mitte varasema märgi omaniku nõusolekul);
108. rida:
* mis on identne või eksitavalt sarnane [[äriregister|äriregistrisse]] enne kaubamärgi õiguskaitse alguse kuupäeva kantud [[ärinimi|ärinimega]], kui tegevusala, mille kohta [[äriregister|äriregistrisse]] on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse ja puudub varasema [[ärinimi|ärinime]] omaniku nõusolek;
* mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud [[ravim]]preparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse, kuuluvad [[meditsiin]]ivaldkonda ja puudub [[ravim]]preparaadi müügiloa omaniku nõusolek;
* mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, [[kinnistu]] nimetusele, [[arhitektuur]]iobjekti nimetusele või kujutisele, [[autoriõigus]]e või [[tööstusomand]]i esemele, või muud varasemat õigust. <ref
== Eristusvõime ==
115. rida:
Üldjuhul on eristusvõimelised:
* tehissõnast või -sõnadest koosnevad tähised. Näiteks sõnal [[KODAK]] (omanik [[EASTMAN KODAK COMPANY]]) ei olnud tähendust enne kui see kaubamärgina kasutusele võeti. <ref
* suvalisest sõnast või suvalistest sõnadest koosnevad tähised, s.t kaubamärk koosneb keeles olemasolevast sõnast või sõnadest, mida kasutatakse tähenduseta kontekstis. Nendel sõnadel on tähendus, kuid neid kasutatakse seoses kaupade või teenustega, millel ei ole seost selle tähendusega. Näiteks kaubamärk [[APPLE]] ([[õun]]), mida kasutatakse [[arvuti]]te tähistamiseks (omanik [[Apple Computer, Inc.]]) <ref
* viitavad tähised, mis vihjavad kauba või teenuse liigile, kvaliteedile või muule omadusele, aga ei kirjelda neid omadusi otseselt ja nõuavad selle omaduse äratundmiseks tarbijalt kujutlusvõimet. Viitavad kaubamärgid käivitavad tarbija tajumis- ja kujutlusvõime. Näiteks kaubamärk VÕRQUTAJA arvutivõrkude paigaldus- ja hooldusteenuste tähistamiseks (omanikud Võrqtaja Kohtvõrgud OÜ ja OÜ Vöödiline Võrqtaja) <ref
Üldjuhul ei ole eristusvõimelised:
132. rida:
== Otsingud ==
Kaubamärgi valikul ja enne registreerimistaotluse esitamist on soovitav teha otsinguid varasemate õiguste kohta, et vältida konflikte ja rahalist kaotust. Otsinguid varasemate kaubamärkide ja [[ärinimi|ärinimede]] kohta tuleks tavaliselt teha vastava piirkonna pädeva asutuse [[andmebaas]]is. <ref
Otsides sarnaseid tähiseid kaubamärgi sõnalise osa järgi tuleks arvestada sellega, et leiaks üles ka sarnased sõnad, mitte ainult identsed. Üldjuhul on oluline leida üles varasemad õigused samas tegevusvaldkonnas.
154. rida:
=== Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem ===
[[EL-i kaubamärgisüsteem]] kehtib [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] tervikuna, seega kaubamärgi registreerimine [[Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet]]is ([[EUIPO]]),<ref
=== Madridi süsteem ===
[[Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem]] võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel [[Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni]] ([[WIPO]])<ref
Süsteemi põhieelised on võimalus taotleda kaubamärgile kaitset mitmes piirkonnas ühe taotluse abil, tasuda lõivud ja pikendada kaubamärgi õiguskaitset ning teha muudatusi ühe toimingu abil mitmes riigis korraga. Lisaks võib märgi õiguskaitset laiendada uutesse riikidesse või piirkondadesse. [[Rahvusvaheline taotlus]] põhineb taotleja [[päritoluamet]]isse esitatud taotlusel või seal registreeritud kaubamärgil.
168. rida:
[[Tööstusomand]]i esemeid luuakse ja kasutatakse tööstuslikus ja kaubanduslikus kontekstis. Nendele õiguskaitse saamiseks tuleb läbida vajalikud toimingud pädevas asutuses. Lisaks kaubamärkidele saab Eesti [[Patendiamet]]is taotleda kaitset teistele [[tööstusomand]]i esemetele:
* [[Patent]]ide ja [[kasulike mudel]]itega kaitstakse [[leiutis]]i. [[Leiutis]] on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi [[tehniline lahendus]], mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt [[tehnikatase]]mest ja on tööstuslikult kasutatav.<ref
* [[Tööstusdisainilahendus]] on toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus, mille üksikult või kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal.<ref
* [[Geograafiline tähis]] on geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu, kui mõni selliselt tähistatud kauba või teenuse tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse või teenust osutatakse.<ref
* [[Mikrolülituse topoloogia]] on [[mikrolülitus]]e elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis.
[[Autoriõigus]]ega kaitstakse originaalset kirjandus-, kunsti-, filmi-, muusika- jm loomingut. Erinevalt [[tööstusomand]]ist tekib see kaitse iseenesest [[teos]]e loomisega ja kestab tavaliselt [[autor]]i eluajal ning 70 aastat peale [[autor]]i surma.<ref
Kuigi [[intellektuaalomand]]ialased [[seadusakt]]id on erinevad, võib mõni ese või [[teos]] olla kaitstav mitme [[seadus]]e alusel. Näiteks originaalne [[pakend]]i väliskuju võib olla kaitstav nii kaubamärgina kui ka [[tööstusdisainilahendus]]ena. [[Film]]i või [[raamat]]u pealkiri, tegelase nimi või kujutis on kaitstud [[autoriõigus]]e alusel, kuid võivad saada kaitse ka kaubamärgina.
194. rida:
== Viited ==
{{viited|1=2
<ref name="bcQ28">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=943&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 08.04.2012</ref>
<ref name="kd9ON">[https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004] Kaubamärgiseadus</ref>
<ref name="tgMEf">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=1090&wa_id_key= www.epa.ee 22.04.2012]</ref>
<ref name="BFdR3">Jaak Mäll, [http://www.postimees.ee/leht/96/04/12/kultuur.htm "Kui mõõgad kõnelevad..."] Postimees (Kultuur), 12.04.1996</ref>
<ref name="mP0A8">[http://www.answers.com/topic/l-wenbr-u-ag-2] www.answers.com 27.04.2012</ref>
<ref name="dmGn9">[http://www.freewebs.com/stella-artois/history.htm]www.freewebs.com 27.04.2012</ref>
<ref name="OkfD3">[http://www.tmview.europa.eu/tmview/welcome.html?language=et] www.tmview.europa.eu 22.04.2012</ref>
<ref name="AroNs">Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 168, ERA.916.5.2425</ref>
<ref name="PdGpl">[http://www.samsonrope.com/index.cfm?page=29]www.samsonrope.com 08.04.2012</ref>
<ref name="UKhxl">[http://tess2.uspto.gov/bin/gate.exe?f=searchss&state=4004:r385j9.1.1] http://tess2.uspto.gov 22.04.2012</ref>
<ref name="g3sW9">. Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 1, ERA.916.5.2425</ref>
<ref name="wyKUu">Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 40, ERA.916.5.2425</ref>
<ref name="6JU90">Riigiarhiiv. Kaubamärkide album, ERA.916.5.2441</ref>
<ref name="vzIrV">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=1069&wa_id_key=] Toomas Lumi, Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi väljaarendamine Eestis ja Patendiameti töö korraldamine aastail 1992 – 1999, Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 43–53</ref>
<ref name="9FsqY">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 22.04.2012</ref>
<ref name="WJvPt">[http://lahserpatent.com/tm-symbol/] lahserpatent.com 27.04.2012</ref>
<ref name="ZjWHB">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=967&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 22.04.2012</ref>
<ref name="qmsCH">[http://www.nowsell.com/marketing-guide/genericized-trademark.html] www.nowsell.com 22.04.2012</ref>
<ref name="ZVyVI">[http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/SearchEst?OpenForm] www.epa.ee 22.04.2012</ref>
<ref name="yAZAO">Riigiarhiiv. Kaubamärkide album 1–330, lk 100, ERA.916.5.2425</ref>
<ref name="XS5nH">[http://www.tmview.europa.eu/tmview/welcome.html?language=et] www.tmview.europa.eu</ref>
<ref name="gLeAI">[http://www.just.ee/toak] www.just.ee/toak 22.04.2012</ref>
<ref name="Rh29I">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24616] Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon</ref>
<ref name="ffkUY">[https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011002] Geograafilise tähise kaitse seadus</ref>
<ref name="SswQT">[http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/5BE2F4AD105FD1EBC22579DE00561DF4?OpenDocument&Eesti%20] www2.epa.ee 22.04.2012</ref>
<ref name="KkwKi">[http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/B7E56F903DA0B427C22579DE00565ADC?OpenDocument&Eesti] www2.epa.ee 22.04.2012</ref>
<ref name="LRHMU">[http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/52A244BBD3E6594FC22579DE0057697A?OpenDocument&Eesti] www2.epa.ee 22.04.2012</ref>
<ref name="6tr5q">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=897&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 25.04.2012</ref>
<ref name="aXLKi">[https://euipo.europa.eu/ohimportal/et/] EUIPO</ref>
<ref name="ZEhNA">[http://www.wipo.int/madrid/en/] www.wipo.int 25.04.2012</ref>
<ref name="nCh7V">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=911&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 25.04.2012</ref>
<ref name="36N7W">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=395&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 25.04.2012</ref>
<ref name="iqYxM">[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=398&wa_object_id=1&wa_id_key=] www.epa.ee 25.04.2012</ref>
<ref name="lNgW3">[https://www.riigiteataja.ee/akt/978821?leiaKehtiv] www.riigitetaja.ee 25.04.2012</ref>
}}
== Allikad ==
|