Paide: erinevus redaktsioonide vahel

Paides elas [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel 1. jaanuari 2015 seisuga 8370 inimest<ref name="Rahvastik">[http://www.jarva.ee/index.php?page=150 Elanike arv Järvamaal 1. jaanuaril 2015]</ref>, [[Statistikaamet]]i andmetel 1. jaanuari 2014 seisuga 8162 inimest.

Alates 26. märtsist 2015 on Paide linnapea [[Siret Pihelgas]]. Aastail [[2005]]–2011 oli linnapea [[Kersti Sarapuu]] ning 2011–2013 [[Kaido Ivask]], 2013–2014 [[Alo Aasma]] ja 2014–2015 [[Priit Värk]].<ref>[http://www.paide.ee/index.php?article_id name=451&page=312&action=article&"uvd9o" Paide linnapeaks valiti keskerakondlane Kersti Sarapuu]</ref><ref>[http://www.jt.ee/?id name=404279 Järva Teataja "Paide uueks linnapeaks sai Kaido IvaskRWgzs" 17. märts 2011]</ref>

Paide linnuse ja linna algne nimi oli ''Wittenstein'' ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju ''Wittensten''). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud [[paekivi]]lt. [[Ülemsaksa keel|Ülemsaksakeelne]] ''Weissenstein'' tuli kasutusele [[17. sajand]]il.<ref name="Nimi" />

Linna eestikeelset nime on mainitud esmakordselt [[1564]]. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. [[1637]]. aasta [[Heinrich Stahl]]i sõnastikus on linna nimena antud Paid. [[18. sajand]]i esimesel veerandil koostatud [[Salomo Heinrich Vestring]]i sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. [[Anton thor Helle]] [[1732]]. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. [[19. sajand]]i kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.<ref name="Nimi" />

[[Burgundia hertsogiriik|Burgundia]] diplomaat ja kirjanik [[Guillebert de Lannoy]], kes reisis [[1413]]. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime ''Wislen''. Poola keeles kasutati nime ''Bialy Kamien'', mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime ''Wittenstein'' või nimekuju ''Белый город'', mis tähendas valget linna.<ref name="Nimi" />

[[30. september|30. septembril]] [[1291]] sai Paide ordumeister [[Halt]]ilt linnaõigused<ref>[[Paul Johansen]], [http://www.weissenstein.ee/articles.php?idname=49 Paide linna"GS4ca" asutamisest]</ref> .

[[Jüriöö ülestõus]]u ajal [[4. mai]]l [[1343]] hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud<ref>http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&page name=6<"ipxer" /ref>.

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. [[Paide piiramine (1558)|1558. aastal piirasid]] Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt [[Bernd von Smerten]]<ref name="Renner" /> .

Vene väed vürst [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski]] juhtimisel piirasid Paidet taas septembris [[Paide piiramine (1560)|1560]]. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja [[Caspar von Oldenbockum]] suutis rünnaku tagasi lüüa<ref>Russow, lk.name="0vvlY" 129</ref>.

[[1562]]. aastal sügisel [[Paide piiramine (1562)|piirasid linnust]] Rootsi väed [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horn]]i juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja [[Johann Groll]]i kapituleeruma<ref>Russow, lkname="CAQqq" 144</ref>.

[[1565]]. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud<ref>Russow, lkname="kFgxF" 158</ref> .

Aastatel 1570–[[1571]], seitsme kuu jooksul [[Paide piiramine (1570–1571)|piirasid linna taas]] vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada<ref>Russow, lkname="6lR2H" 203</ref> .

[[Paide piiramine (1573)|1573. aastal vallutasid]] Moskva väed [[Ivan IV]] juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks<ref>Russow, lkname="XBQf4" 212–216</ref>.

[[1581]]. aastal vallutasid Rootsi väed [[Göran Boije]], [[Johann von Koskull]]i ja [[Caspar von Tiesenhausen]]i juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide tagasi]]<ref>Russow, lkname="26Hol" 334–335</ref>. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise [[Pljussa vaherahu]]ga tunnistati Paide Rootsi valduseks.

[[1600]]. aastal sügisel, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja]] ajal, oli Paides [[Karl IX|hertsog Karl]]i (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.<ref name="Sepp1" />

Karli abikaasa [[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)|Kristina]] viibis Paides veel ka [[1601]]. aasta alguses.<ref name="Sepp2" />

1602. aastal [[Paide piiramine (1602)|piirasid Paidet]] [[Poola]] väed suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. [[1604]]. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all [[Paide lahing]], milles Poola väed lõid [[Leedu välihetman]]i [[Jan Karol Chodkiewicz]]i juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel [[Leedu suurhetman]]iks<ref>{{netiviide | URL name="OiT5R" http://www.jasinski.co.uk/wojna/battles/1600-Sw/1600-Sw-06.htm| Pealkiri = Swedish Polish War 1600 to 1609| Keel = inglise}}</ref>, ja Rootsi vägesid juhtinud [[Arvid Eriksson Stålarm]] mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).<ref>{{netiviide| URL name= http://runeberg.org/sbh/b0557.html| Pealkiri = "Svenskt Biografisk HandlexikonenQYF" lk. 557–558| Autor = Herman Hofberg| Aeg = 1906 | Keel = rootsi}}</ref>

Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati [[1636]]. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati [[Mäo mõis]]nikule [[Lennart Torstenson]]ile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja [[Anders Torstenson]] suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. [[1669]]. aastal omandas Mäo mõisa [[Hans von Fersen]] ning tema ja ta järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.<ref>Teet Veispak: [http://www.weissenstein.ee/articles.php?idname=16 "PaideQ5aNM" linnaplaan 17. sajandi lõpul"]</ref>

Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi [[Svea õuekohus|Svea õuekohtusse]].<ref>http://www.weissenstein.ee/news.php?cod name=454<"gJoJ7" /ref> [[14. mai]]l [[1696]] andis [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja.

<ref name="Paide 1696" />

[[August Wilhelm Hupel]]i andmeil oli [[18. sajand]]i keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik nad olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.<ref name="Kujunemine" />

[[1773]]. aastal rajati [[Reopalu kalmistu]].<ref name="Ajalugu" />

Paide sai oma linnaõigused tagasi [[1783]]. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud haldusreformiga. Paidest sai [[Järva kreis]]i keskus ja [[1789]]. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: [[1786]]. aastal valmis [[Paide kirik]] ja 1789. aastal kohtumaja. [[1796]]. aastal asutasid linnaelanikud seltsi "Bürgerliche Einigkeit", mida rahvasuus tunti ka "Bürgermusse" nime all.<ref name="Kujunemine" />

[[1820]]. aastal avati Paides kreisihaigla<ref name="Apteek" /> ja [[1835]]. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.<ref name="Ajalugu" />

[[1862]]. aastal lasi [[Sankt Peterburg]]i kaupmees Russanov [[Paide Vallimägi|Vallimäele]] rajada [[Paide Apostlik Õigeusu Jumalaema Uinumise kirik|õigeusu kirik]]u.<ref name="Ajalugu" />

[[19. sajand]]i viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. [[1895]]–[[1897]] korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. [[1898]]. aastal rajati [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] äärde [[Pärn|pärna-]] ja [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] äärde kaseallee.<ref name="Kujunemine" />

<ref name="Ajalugu" /><ref name="Apteek" /><ref>{{netiviide| URL name= http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&page=9&action=article&| Pealkiri = "KunagisePQYNF" Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat."}}</ref>

[[1907]]. aastal ehitati [[Lai tänav (Paide)|Laiale tänavale]] kivist tuletõrjedepoo. [[1908]]. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde [[historitsism|historitsistlik]] laohoone koos hobusetallidega ja [[Posti tänav (Paide)|Posti tänava]] äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. [[1910]]. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.<ref name="Kujunemine" />

1907. aastal korraldas karskusselts "Idu" Paides esimese Järva laulupäeva.<ref name="Ajalugu" />

[[1912]]. aastal avati tuletikuvabrik "Baltika". Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.<ref name="Kujunemine" />

[[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. [[1920]]. aastal rajati keskväljaku äärde kivist [[Paide raekoda|raekoda]], millele lisati [[1925]]. aastal ka teine korrus. [[1926]]. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele asetas [[1927]]. aastal nurgakivi riigivanem [[Jaan Teemant]]. Paide rahvamaja avati 3. veebruaril [[1929]].<ref name="Kujunemine" /> Rahvamaja kujutas endast endise [[Pikaküla mõis]]a härrastemaja, mis võeti tükkideks ja pandi Paides uuesti kokku.<ref>[http://www.paide.ee/index.php?page name=312&article_id=2947&action=article"BDOdG" Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga]</ref> [[1936]]–[[1937]] rajati [[Lembitu park (Paide)|Lembitu park]].<ref name="Kujunemine" /> [[1939]]. aastal valmis uus [[funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.<ref>[http://www.jt.ee/280705/esileht/20001633.php Tiit Reinberg name="Bussijaama hind kahekordistuseX61y" Järva Teataja 26.07.2005]</ref>

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud [[abort]] iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad<ref>80.000 abortiname="ehHDD" Eestis! [[Rahvaleht]], 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.</ref>.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed lasid [[1941]]. aastal õhku Vallitorni.<ref name="Kujunemine" />

Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.<ref name="Kujunemine" />

[[1967]]. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran "Paide". [[1973]]. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja hakati vanalinnas asuvaid hooneid restaureerima. [[1977]]. aastal valmis veetornelamu, linna ainus [[kõrghoone]].<ref name="Lühiülevaade" />

[[1982]]. aastal valmis [[Paide tehisjärv]].<ref name="Lühiülevaade" />

[[1987]]. aasta veebruaris külastas Paidet [[Mihhail Gorbatšov]]. Sama aasta detsembris alustas tööd Paide uus kultuurimaja.<ref name="Lühiülevaade" />

[[24. veebruar]]il [[1990]] heisati Paide raekojal alaliselt [[Eesti lipp]].<ref name="Lühiülevaade2" />

[[1991]]. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta [[21. mai]]l sai Paide omavalitsusliku staatuse.<ref name="Lühiülevaade2" />

[[23. aprill]]il [[1993]] avati uuesti Paide vallitorn<ref name="Lühiülevaade2" /> ja [[29. aprill]]il põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.<ref>[http://www.weissenstein.ee/news.php?cod name=206 Signe Kalberg "Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasirzm9F" Järva Teataja 21.08.2004]</ref>

| 440<ref name="Kujunemine" />

| 1728<ref name="Kreisilinn" />

| 1718<ref name="Kreisilinn" />

| 2507<ref name="Kreisilinn" />

| 2980<ref name="Kreisilinn" />

| 3285<ref name="Kreisilinn" />

| 3718<ref name="Kreisilinn" />

| 9517<ref name="Ambla" />

| 9323<ref name="Ambla" />

| 9124<ref name="Rahvastik" />

| 9091<ref name="Rahvastik" />

Paides asub kolm üldhariduskooli: [[Paide Ühisgümnaasium]], [[Paide Gümnaasium]] ja [[Paide Täiskasvanute Keskkool]]. Kutse- või kõrgharidust pakuvad [[Järvamaa Kutsehariduskeskus]] ja [[Mainori Kõrgkool]]i Paide õppekeskus. Linnas asub ka kolm lasteaeda.<ref>http://www.paide.ee/index.php?page name=439&<"no294" /ref>

[[1528]]. aastal rajati Paidesse [[ladina kool|ladina]]- ehk linnakool. [[17. sajand]]il tegutses [[Paide Püha Risti kirik]]u juures ühe õpetajaga algkool, kus mõnda ainet (usuõpetus) anti [[eesti keel]]es. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tõttu tekkis linnakooli tegevusse paus.<ref name="Haridus" />

[[1786]]. aastal asutati alamrahvakool, kus õppetöö käis [[saksa keel]]es. Seal õpetati kirjutamist, usuõpetust, joonistamist ja aritmeetikat.<ref name="Haridus" />

[[1804]]. aasta kooliseaduse põhjal rajati Paide elementaarkool, kus kolme aasta jooksul õpiti saksa, [[ladina keel|ladina]] ja [[vene keel]]t, usuõpetust, aritmeetikat, geograafiat, kalligraafiat, füüsikat, geomeetriat, kodumaa riigikorda ning ajalugu. Õppetöö käis saksa keeles.<ref name="Haridus" />

11. veebruaril [[1818]] avati Paides [[August Wilhelm Hupel]]i eestvedamisel tütarlastekool. Hupel andis kooli käsutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt. Kuni [[1856]]. aastani sai koolis alghariduse 517 neiut.<ref name="Reopalu" />

[[1835]]. aastal avati kirikuõpetaja [[Carl Gotthard Hammerbeck]]i eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse õppetööga kool Paides. Õpetajana tegutses seal talupojaseisusest rätsepmeister Georg Magnus Schütze. Õpingud kestsid kaks aastat ning õpiti kirjutamist, usuõpetust ja arvutamist.<ref name="Haridus" /> Koolimaja asukohta [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] ääres tähistab tänapäeval mälestuskivi.<ref name="Reopalu" />

[[1854]]–[[1862]] tegutses Paide koguduse juures eesti lastele mõeldud kihelkonnakool, kus õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ning veidi ka ajalugu ja geograafiat.<ref name="Haridus" />

[[1865]]. aastal asutati kolmeklassiline tasuline kreiskool, kus said õppida mõlemast soost eesti noored. Kool asus linna vaestemajas.<ref name="Haridus" />

[[1897]]. aasta Paide koolikolleegiumi protokolli järgi tegutses sellal linnas kolm kooli: 3-klassiline poeglaste linnakool, 2-klassiline II järgu tütarlastekool ja õigeusu kirikukool nii poistele kui ka tüdrukutele.<ref name="Haridus" />

[[1910]]. aastal avati linnapea [[Oskar Brasche]] ja kiriku eestseisja Stackelbergi eestvedamisel Saksa Tütarlaste Eragümnaasium. Seda pidas ülal Saksa Kooliselts. Eragümnaasiumis õppisid eestlannad ja kohalikud sakslannad, aga seal õppis ka juuditare ja poolatare. Kool suleti [[1914]]. aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajärjel. Kool jätkas tegevust 1. detsembril [[1918]] Tütarlaste Reaalgümnaasiumi nime all. [[1920]]. aastal õppis seal 325 naisgümnasisti, õpetas 13 õpetajat ja kooli direktor oli [[Jaan Roos]]. Õppemaks oli aastas 140 [[Eesti mark|mark]]a, millest 60–70 vaesemat õpilast oli vabastatud.<ref name="Haridus" />

[[1918]]. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium, mille direktoriks määrati ühiskonnategelane [[Jaan Kana]].<ref name="Haridus" />

[[4. juuli]]l [[1924]] ühendati Paide gümnaasiumid ja uue kooli nimeks sai Järva Maakonna Avalik Paide Ühisgümnaasium. Gümnaasium jagunes humanitaar-, reaal- ja tütarlaste majapidamisharuks. Kool tegutses kolmes hoones: [[Posti tänav (Paide)|Posti]] 12, [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna]] 58 ja Pärnu 57. Gümnaasiumi direktoriks sai [[Anna Mangelson-Söödor]], kes oli esimene naissoost gümnaasiumidirektor Eesti Vabariigis. [[1928]]. aastal sai direktoriks [[August Reeben]].<ref name="Haridus" />

Paides asub [[Järvamaa Haigla]]. Linnas tegutseb mitu [[perearst]]i ja [[hambaarst]]i, samuti asub Paides mitu apteeki<ref>http://www.paide.ee/index.php?page name=457&<"VFJ5R" /ref>.

[[Hospidal]], mis oli tõenäoliselt [[pidalitõbi]]stele mõeldud, asus Paides juba ordu valitsusajal. [[Vainu tänav (Paide)|Vainu]] ja [[Pikk tänav (Paide)|Pika]] tänava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud ühes [[1626]]. aasta dokumendis.<ref name="Gustavson" />

[[1820]]. aastal avati kreisihaigla, mis [[1832]]. aastal läks Eestimaa kubermangu [[Üldise Hoolekande Kolleegium]]i alluvusse. [[1873]]. aasta sügisel viidi haigla üle uude hoonesse, kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel. Haigla läks linna omandisse [[1890. aastad|1890. aastatel]].<ref name="Gustavson" />

Esimesed kutselised meedikud Paides olid kohalikud polgukirurgid. Esimesena on neist nimetatud Andreas Schultzi [[1739]]. aastal. Esimese linnakirurgina tegutses aastail [[1753]]–[[1805]] David Alexander, kes [[1784]]–[[1797]] oli ühtlasi ka kreisikirurg.<ref name="Gustavson" />

Esimene meditsiinidoktor Paides oli [[Erfurt|Erfurdis]] sündinud Emmanuel Riedel (1742–1796), kes oli hariduse omandanud oma sünnilinnas. Esimene [[Järvamaa]] päritolu arst oli [[Järva-Peetri]]s sündinud [[Chrisopher Rinne]] (1781–1864), kes õppis [[1803]]–[[1807]] [[Tartu ülikool]]is ja oli [[1810]]–[[1830]] Paide kreisiarst, misjärel tegutses eraarstina.<ref name="Gustavson" />

[[1830]]. aastal tuli raskelt haiget Christopher Rinnet asendama [[Carl Hermann Hesse]] (1802–1896), kes sai [[1833]]. aastal kreisiarstiks. [[1897]]–[[1909]] tegutses kreisiarstina [[Eduard von Nottbeck]] (1869–1913), kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse väljatöötamist [[Eestimaa kubermang]]us aastail [[1904]]–[[1905]].<ref name="Gustavson" />

[[1907]]. aastal saabus Paidesse eraarstiks [[Ernst Hörschelmann]] (1847–1912), kes määrati [[1910]]. aastal linnaarstiks. [[1909]]–1910 töötas Paide kreisiarstina [[Friedrich August Pindler]] (sünd. 1867), kes kirjutas uurimistöid naha- ja suguhaigustest, samuti raamatu Tallinna haigemajade ajaloost.<ref name="Gustavson" />

[[1912]]–[[1914]] oli Paide kreisiarstiks [[Karl Schlossmann]] (1885–1969), hilisem väljapaistev arstiteadlane.<ref name="Gustavson" />

Esimese apteegi avas Paides [[Johann Joseph Meckin]] (1740–1794) [[1769]]. aastal. Apteek hävis tulekahjus [[1775]]. aastal, Meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi linnapeaks. Samal aastal müüs Meckin apteegipidamisloa [[Christian Adolph Wedel]]ile (1743–1826), kes asutas peagi uue apteegi, mis aga juba [[1778]]. aasta kevadel maha põles. Tulekahjust alles jäänud varaga asutas Wedel samal sügisel uue apteegi, mis peagi jälle süttis. Wedel rajas uue apteegi ja jätkas linnaelanike varustamist ravimitega. Ta valiti hiljem Paide linnapeaks, mistõttu apteegile jäi vähem aega ja see hakkas alla käima.<ref name="Gustavson" />

Kreisiarst Rinne kutsus [[Haapsalu]]st kohale sealse apteekri [[Franz Heinrich Brasche]], kes sai [[1819]]. aastal loa asutada Paidesse teine apteek. [[1822]]. aastal andis ta selle üle oma pojale [[Johann Heinrich Brasche]]le (1799–1889), kes oli vastava hariduse omandanud Tartus.<ref name="Gustavson" />

Vana apteegi omanik Christian Adolph Wedel pärandas varad oma kasupojale Gustav Adolph Rosenfeldtile, kes müüs [[1826]]. aasta varakevadel apteegi Johann Heinrich Braschele. Rosenfeldt suri peagi, Brasche ostis tema pärijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati üks.<ref name="Gustavson" />

[[1849]]. aastal sai apteegi juhatajaks Johann Heinrichi poeg [[Franz Rudolf Brasche]] (1823–1902), kes sai [[1858]]. aastal ka omanikuõigused. [[1893]]. aastal sai omanikuks Franz Rudolfi poeg [[Oskar Brasche]] (1865–1954), kes oli mitmekülgne ühiskonnategelane, Paide linnapea ja Riigiduuma liige. [[1917]]. aastal rentis ta apteegi Gustav Lindtkele, kes ostis selle [[1925]]. aastal.<ref name="Gustavson" />

Paidel on 9 sõpruslinna<ref>[http://www.paide.ee/index.php?page name=106 Paide sõpruslinnad Paide"6VHDW" kodulehel]</ref>:

{{viited|1=2|allikad=