Turism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) artiklist Turismigeograafia + toim |
|||
5. rida:
Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 50 [[miil]]i (80 km) kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.
Turismiga tegelevat ehk reisivat inimest nimetatakse [[turist]]iks. [[Maailma Turismiorganisatsioon]] (World Tourism Organization) määratleb turiste inimestena, kes "reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega".<ref
Sihtkoha järgi võib turismi jagada [[siseturism|sise-]] ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.
Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2010. aastal reisis maailmas ühest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti – 6,6% rohkem kui 2009. aastal. Rahvusvahelise turismi käive kasvas 2010. aastal 693 miljardi euroni (919 miljardi USA dollarini)<ref name="WTO2011Highlights
Turism on eluliselt tähtis selliste maade nagu [[Prantsusmaa]], [[Egiptus]], [[Kreeka]], [[USA]], [[Hispaania]], [[Itaalia]] ja [[Tai]] majandusele, samuti sellistele saareriikidele nagu [[Bahama]], [[Fidži]], [[Maldiivid]], [[Filipiinid]] ja [[Seišellid]], kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevõtetes on arvukalt töökohti. Turism kui [[majandus]]haru hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu [[transport]], [[majutus]], [[toitlustamine]], [[suveniir]]id, ekskursioonid, [[kultuuriüritus]]ed, [[meelelahutus]] jms.
18. rida:
== Turismi ajalugu ==
Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmärkidel maailmas ringi rännanud. Juba antiikajal reisisid ühiskonna rikkamad liikmed küll puhkuse, küll lõbu- või teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse. [[Vana-Rooma]] ülikud külastasid Vahemere piirkonna kuurorte [[Baiae|Baiaes]], [[Pompei|Pompeis]] ja [[Hierapolis|Hierapolises]], filosoofid võtsid ette retki [[Aleksandria|Aleksandriasse]] ja [[Lähis-Ida]] iidsetesse templitesse.<ref
[[File:British-Connaisseurs.jpg|thumb|Briti noormehed ''Grand Touril'' Roomas, 1750.]]
Enne rongiliikluse arengut oli tänapäevase turismi eelkäijaks nn ''Grand Tour'' 17. kuni 19. sajandil, mil Suurbritannia ja Põhja-Euroopa kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia üleeuroopalisel retkedel.<ref
[[Tööstusrevolutsioon]] tõi endaga kaasa [[Raudteetransport|raudteedevõrgu]] rajamise, mis esimest korda ajaloos võimaldas pikemaid reise ette võtta ka [[keskklass|kesk]]- ja hiljem [[alamklass (sotsioloogia)|alamklassi]] liikmetel.<ref
Maailma esimene [[kruiisilaev]] [[Prinzessin Victoria Luise]] ehitati [[Hamburg|Hamburgis]] 1900. aastal. <ref
== Turismi liigid ==
33. rida:
* Massiturism sai alguse transpordi kiirest arengust 20. sajandi 60. ja 70. aastatel, mis võimaldas suurel hulgal inimestel kiiresti ja odavalt pikki vahemaid läbida.
* Turistide peamiseks eesmärgiks on passiivne puhkus ja lõbu, kohalikust kultuurist ja eluolust huvitutakse vähe.
* Kohalik majandus on sõltuv turistide pidevast või hooajalisest voolust. Massiturismiga kaasneb tihti müra, saaste ja suured turistidele suunatud ehitusprojektid ([[Hotell|hotellid]] ja [[ostukeskus|ostukeskused]]).<ref
Massiturismi sihtkohtadeks on tihti troopilised ja rannikuäärsed piirkonnad. Põhja-Ameeriklaste seas on populaarsed [[Hawaii]], [[Florida]] ja [[Kariibi mere saared]], eurooplaste seas [[Vahemeri|Vahemere]] rannik ja [[Kanaari saared]] ning mõlema seas sellised Kagu-Aasia riigid nagu [[Tai]], [[Indoneesia]] ja [[Filipiinid]].
=== Taliturism ===
[[Taliturism|Taliturismi]] arengu hälliks peetakse [[Sankt Moritz]]it [[Šveits]]is, kus 1865. aastal jäid mitmed [[hotell]]id esmakordselt avatuks ka talvisel perioodil.<ref
Eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad [[Otepää kõrgustik|Otepää]], [[Haanja kõrgustik|Haanja]] ja [[Karula kõrgustik|Karula kõrgustikes]] ning [[Ida-Virumaa|Ida-]] ja [[Lääne-Virumaa|Lääne-Virumaal]]. Talviti on enamasti avatud ka [[Jäätee|jääteed]] mandri ja saarte vahel.<ref
=== Loodusturism ===
49. rida:
=== Meditsiiniline turism ===
[[Meditsiiniline turism|Meditsiinilise turismi]] korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud [[terviseprotseduur|terviseprotseduurid]] on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks [[arstiabi]], mis nende kodukohas ei ole kättesaadav.<ref
=== Religiooniturism ===
[[File:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|thumb|Moslemist palverändur Mekas, Saudi Araabias.]]
{{Vaata|Palverännak}}
[[Religiooniturism]] võetakse ette usulistel või moraalsetel põhjustel, selle alla käivad [[Palverännak|palverännakud]] pühapaikadesse ja pühadesse linnadesse, [[Misjon|misjonitööd]], [[Klooster|kloostrites]] viibimised ja usuteemalised kokkutulekud. Religiooniturismi ajalugu ulatub tagasi antiikaega, selle sihtkohad ja tähtsus erinevad religiooniti. [[Kristlane|Kristlaste]] palverännakud on seotud [[Jeesus Kristus]]e ja [[Pühak|pühakute]] sünni-, elu- ja surmapaikadega, lisaks ka [[paavst]]i elupaigaga [[Vatikan]]is. [[Moslem|Moslemitel]] on kombeks vähemalt kord elus ette võtta [[hadž]] ehk palverännak [[Meka]]sse.<ref
Kristlike palverändurite sihtkohad keskaegses Eestis on olnud [[Pirita klooster]], [[Tallinna Toomkirik]], [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina linnusekabel]] ja [[Padise klooster]], neist tuntuim oli Vastseliina.<ref
=== Nišiturism ===
Mõned nišiturismi näited:
* '''[[Ekstreemturism]]''' – ekstreemturismi eesmärk on külastada ohtlikke piirkondi ja/või tegeleda [[ekstreemsport|ekstreemspordiga]]. Ekstreemturismi alla võib kuuluda [[Mägi|mägedes]], [[Kõrb|kõrbedes]], [[Kanjon|kanjonites]], [[Vihmamets|vihmametsades]], [[Koobas|koobastes]] ja [[vulkaan|vulkaanide]] ümbruses või muudes ohtlikuks tunnistatud paikades, näiteks [[Tšernobõl|Tšernobõli]] lähedal või [[Sõjaseisukord|sõjaseisukorraga]] riikides viibimine.<ref
* '''[[Hävinguturism]]''' – tuntud ka kui "viimase võimaluse turism", turistide eesmärgiks on külastada mitmesuguseid hävimisohus loodusobjekte. Hävinguturism on hiljutise tekkega turismiharu, millel on tihedaid sidemeid [[Ökoturism|ökoturismi]] ja [[säästev turism|säästva turismiga]]. Populaarseteks sihtkohtadeks on näiteks [[Kilimanjaro]] mäe lumine tipp ja [[Suur Vallrahu|Suure Vallrahu]] [[Korallriff|korallriffid]].<ref
* '''[[Katastroofiturism]]''' – turism piirkondadesse, mis on hiljuti üle elanud mõne inim- või loodusteguritest põhjustatud [[Katastroof|katastroofi]]. Katastroofiturismi peamiseks eesmärgiks on emotsionaalse põnevuse kogemine. Katastroofiturism tekitab vastakaid arvamusi, kuna see võib ühest küljest häirida [[Päästetööd|pääste]]- ja koristustööde läbiviimist, teisest küljest suurendada rahva teadlikkust katastroofi tagajärgedest ja aidata [[Heategevus|heategevuslikel]] organisatsioonidel kannatanute jaoks abivahendeid koguda.<ref name="Novelli
* '''[[Kosmoseturism]]''' – kosmoseturism on alles arenev turismiharu, 2013. aasta septembri seisuga on kosmosereisi võimalust pakkunud ainult [[Venemaa Kosmoseagentuur]], kuid lähiaastatel alustavad reise mitmed erafirmad nagu [[SpaceX]] ja [[Virgin Galactic]]<ref
* '''[[LGBT-turism]]''' – suunatud [[gei]], [[lesbi]], [[Biseksuaal|bi-]] ja [[Transseksuaal|transseksuaalsetele]] turistidele, kes soovivad reisida LGBT-sõbralikesse paikadesse<ref
* '''[[Popkultuuriturism]]''' – tuntud [[Film|filmide]], [[Kirjandus|kirjanduse]] või [[Muusika|muusikaga]] seotud asukohtade külastamine.<ref
* '''[[Seksiturism]]''' – seksiturismi käigus soovib turist osa võtta [[Seks|seksuaalsest tegevusest]], reisides piirkondadesse kus [[prostitutsioon]] on legaalne või [[korrakaitse]] vähem hoolas.<ref
* '''[[Sporditurism]]''' – sporditurism hõlmab [[spordiüritus|spordiüritustele]] reisimist eesmärgiga neist osa võtta kas võistleja või pealtvaatajana.<ref
== Turismiatraktsioonid ==
Turismiatraktsioonideks nimetatakse neid kohale omaseid omadusi või objekte, mis meelitavad inimesi seda kohta külastama. Külastuse põhjuseks on tavaliselt eesmärk näha atraktsiooni, teha teatud tegevust või saada mingi kogemus. Mõned atraktsioonid on justkui iseenesest tõmbetegurid, näiteks looduskaunid kohad või paigad ajaloolise taustaga, millele on omistatud huvipakkuv tähendus.<ref name=":5"
Turismiatraktsioonid võib jagada neljaks:
82. rida:
[[Pilt:Osmussaare vikiekspeditsioon 2015. 1.jpg|pisi|[[RMK]] laagriplats [[Osmussaar]]el on üles seatud just selleks, et hõlbustada turistidele saarel peatumist.]]
=== Positiivne mõju ===
Turism aitab luua uusi töökohti nii otseselt, luues tööd turiste teenindavale personalile, kui ka kaudselt [[jaemüük|jaemüügi-]] ja [[Transport|transpordisektoreid]] kasvatades. Turistide jaoks loodud infrastruktuuri, näiteks kaubanduskeskusi, lõbustusasutusi ja transpordisõlmi, saavad kasutada ka kohalikud. Maapiirkondades võib turism aidata kaasa väikeettevõtete loomisele. Turistidelt laekub kohalikku majandusse makse, mida vähem arenenud piirkondades võib kasutada koolide ja haiglate ehituseks.<ref name="Simm
Mõõduka mahuga turism aitab kohalikel [[Käsitöö|käsitöövormidel]], [[Tava|tavadel]] ja [[kultuurisündmus|kultuurisündmustel]] säilida, kuna elanikud hakkavad teadvustama oma erilisust ja atraktiivsust. Kohalik kultuurimaastik võib isegi rikastuda kokkupuutel teiste maailmavaadetega.<ref name="Simm" />
[[Loodusturism|Loodus-]] ja [[ökoturism]] aitavad tõmmata tähelepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele, näidates nende väärtust puutumata kujul. Mitmel juhul võib loodusobjektide rahaline väärtus turismi tõmbeallikana ületada selle objekti [[Loodusvarad|loodusvarade]] kasutuselevõtust saadavat tulu.
=== Probleemid ===
Turismiga kaasneb siiski ka elu pahupool, milleks on õhu- ja veesaaste, liiklusummikud, erosioon, elupaikade ning liikide hävimine jne.<ref name=":0"
Kliimamuutuste ja turismi vahekord on olnud loodus- ja inimgeograafiat ühendavaks teemaks. Fookus on peamiselt kliimamuutustel ja riskiohus keskkondadel nagu märgalad või polaarsed piirkonnad. Kliimamuutustest rääkides käsitletakse eri aspekte, mis on seotud turismiga:
96. rida:
* kõrge koormusega turismipiirkondades looduse mitmekesisuse vähenemine ja liikide väljasuremine;
* haiguste levik;
* puhta vee varu vähenemine.<ref name=":4" />
* puhta vee varu vähenemine.<ref name=":4">Hall, C. M., Page, S. J., 2009. ''Progress in Tourism Management: From the geography of tourism to geographies of tourism – A review.'' Tourism Management, vol. 30. no 1, pp. 3–16.</ref>▼
Turismimajanduse negatiivsest küljest võib esile tuua nn [[lekkeefekt|lekkeefekti]], mille tagajärjel suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu, alates välismaise päritoluga [[Majutusettevõte|majutusasutustest]] ja [[reisibüroo|reisiagentuuridest]] kuni reklaamikuludeni ja vajaduseni turistide tarbeks tooraineid sisse tarnida.<ref
Massiturism võib avaldada erodeerivat mõju kohalikule identiteedile ning turistide käitumise tagajärjel võivad tekkida probleemid ummikute, müra ja saastatuse tõttu. Kohalikud elanikud võidakse isegi turismipiirkondadest välja tõrjuda.<ref name="Simm" />
Liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus, toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks. Ühe [[golfiväljak|golfiväljaku]] ülalpidamiseks vajalik vesi kataks 10 000 elanikuga linna veevajaduse.<ref
== Turism Eestis ==
Eestit külastas 2015. aastal 6 miljonit välisturisti, mis on aasta varasemaga võrreldes langenud 7%. Umbes pooled turistidest veetsid Eestis vaid ühe päeva, ülejäänud viibisid pikemalt. Peamiselt saabuvad külastajad Eestisse Soomest, Venemaalt ja Lätist, veidi vähem Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Hoogsalt on kasvanud turistide arv Aasia riikidest nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina.<ref name=":6"
Kõige populaarsem turismipiirkond Eestis on Pärnu, kus on turismi intensiivsus isegi kõrgem kui tuntud turismiriikides Maltal ja Horvaatias. Lääne-Eesti turismimagnetiks on ka Saaremaa. Eesti turismile on siiski omane tugev sesoonsus, kuna peamiselt külastatakse suvel. Turismi intensiivsus on Eesti keskmisest kõrgem viies maakonnas: Pärnu, Saare, Lääne, Valga ja Harju maakonnas. Ülejäänud kümnes maakonnas jääb intensiivsus keskmisele alla. Kogu Eesti turismi intensiivsuse näitaja on 4 (iga elaniku kohta 4 majutusasutuses ööbitud ööd), mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele (5).<ref name=":6" />
126. rida:
==Viited==
{{viited|1=2
<ref name="WTO2011Highlights">{{cite web|year=2011|url=http://mkt.unwto.org/sites/all/files/docpdf/unwtohighlights11enhr.pdf|title=UNTWO Tourism Highlights 2011 Edition|publisher = [[World Tourism Organization]]|accessdate=2011-07-01}}</ref>
<ref name="WTO2008">{{cite journal|url=http://www.tourismroi.com/Content_Attachments/27670/File_633513750035785076.pdf|title=UNWTO World Tourism Barometer June 2008|publisher=[[World Tourism Organization]]|month=Juuni|year=2008|volume=6|issue=2|accessdate=2008-08-01}}(surnud link)</ref>
<ref name="WTOjanuary10">{{cite journal|url=http://unwto.org/facts/eng/pdf/barometer/UNWTO_Barom10_1_en_excerpt.pdf|title=UNWTO World Tourism Barometer January 2010|publisher=[[World Tourism Organization]]|month=Jaanuar|year=2010|volume=8|issue=1|accessdate=2010-03-18}}(surnud link)</ref>
<ref name="Novelli">Niche Tourism: Contemporary Issues, Trends and Cases. Novelli, M. (toim). Routledge. 2005.</ref>
<ref name=":5">Nelson, V. 2013. ''An Introduction to the Geography of Tourism.'' Rowman & Littlefield Publishers, Inc.</ref>
<ref name="Simm">{{netiviide | URL =http://traveltips.usatoday.com/positive-negative-effects-tourism-63336.html | Pealkiri =Positive & Negative Effects of Tourism | Autor =Simm, C. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =USA Today | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name=":0">Williams, S., Lew, A. A., 2015. ''Tourism Geography: critical understandings of place, space and experience. Third edition.'' Routledge. London, New York.</ref>
▲
<ref name=":6">Eesti statistika kvartalikiri. 3/2016. Tallinn. Statistikaamet.</ref>
<ref name="rIT3c">{{cite web|year=1995|url=http://pub.unwto.org/WebRoot/Store/Shops/Infoshop/Products/1034/1034-1.pdf|title=UNWTO technical manual: Collection of Tourism Expenditure Statistics|page=14|format= PDF|publisher=World Tourism Organization|accessdate=2009-03-26}}</ref>
<ref name="04azl">Feifer, M. (1986). Tourism in history: From Imperial Rome to the present. Stein and Day.</ref>
<ref name="0CdlM">Chaney, E. (2000). The Evolution of the Grand Tour: Anglo-Italian Cultural Relations Since the Renaissance. Frank Cass Publishers.</ref>
<ref name="fj8w0">Towner, John. (1985). "THE GRAND TOUR A Key Phase in the History of Tourism". Annals of Tourism Research. 12, lk. 297–333. J. Jafari and Pergamon Press Ltd.</ref>
<ref name="saRDT">Bohls, E., Duncan, I. (Toim.) (2005). Travel Writing 1700–1830 : An Anthology. Oxford University Press.</ref>
<ref name="hdPmA">Singh, L. K. (2008). "Issues in Tourism Industry". Fundamental of Tourism and Travel. Delhi: Isha Books. lk. 189</ref>
<ref name="SwDC3">{{netiviide | URL = http://www.coxandkings.co.uk/aboutus-history.aspx | Pealkiri = History: Centuries of Experience | Väljaandja = [[Cox & Kings]]|| Kasutatud = 23.09.2013}}</ref>
<ref name="TG8mr">Ingle, R., 1991 Thomas Cook of Leicester, Bangor, Headstart History</ref>
<ref name="kJHXx">{{netiviide | URL = http://cruiselinehistory.com/tag/prinzessin-victoria-luise/ | Pealkiri = ALBERT BALLIN – Inventor and father of the pleasure cruise. | Autor = Grace, Michael L. | Aeg = 6. juuni 2011 | Väljaandja = Cruise Line History|| Kasutatud = 24.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="uZLLo">{{netiviide | URL =http://www.destinationworld.info/newsletter/feature45.html | Pealkiri =What is Mass Tourism? An Attempt at Defining It | Autor =Hauser, A. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Destination World | Aeg =09.2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =27.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="8Zf4N">Grace, Michael L. [http://www.kulmhotel-stmoritz.ch/en/portrait/tradition-history/early-winter-tourism.html Early Winter Tourism] Tradition & History (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="RuPCY">[http://www.wyomingtourism.org/thingstodo/overview/Sleigh-Rides/1551 SLEIGH RIDES] Wyoming Travel and Tourism (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="9m2F9">[http://www.dogsledding-adventures.com/ Dog sledding tours, sleddog adventures in Lapland – Sweden]</ref>
<ref name="PDR5L">Arctic Circle Cabin, Rovaniemi 1950–1975. Tourism Board of the City of Rovaniemi. Rautakirja Oy</ref>
<ref name="OZhxu">Burakowski, E., Magnusson, M.[http://www.nrdc.org/globalwarming/files/climate-impacts-winter-tourism-report.pdf Climate Impacts on the Winter Tourism Economy in the United States] NRDC, detsember 2012 (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="DImYW">Breiling M., Charamza P. [http://www.breiling.org/publ/snow1.PDF The impact of global warming on winter tourism and skiing: a regionalized model for Austrian snow conditions] Regional Environmental Change, mai 1999 (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="eSNKD">Kaldur, M. [http://www.maaleht.ee/news/tarbija/turism/taliturism-eestis-labi-lume-ja-ule-jaa.d?id=23965437 Taliturism Eestis – läbi lume ja üle jää] Maaleht, 5. veebruar 2009</ref>
<ref name="N2tky">{{netiviide | URL =http://web.nchu.edu.tw/pweb/users/hychuo/lesson/5877.pdf | Pealkiri =Medical tourism—health care in the global economy | Autor =Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Physician Executive | Aeg =11.2007 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =26.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="JKaxL">{{netiviide | URL =http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2234298/ | Pealkiri =Medical Tourism: Globalization of the Healthcare Marketplace | Autor =Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A., Jones, C. A. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Medscape General Medicine | Aeg =2007 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =26.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="vyB40">Gahlinger, PM. ''The Medical Tourism Travel Guide: Your Complete Reference to Top-Quality, Low-Cost Dental, Cosmetic, Medical Care & Surgery Overseas.'' Sunrise River Press, 2008.</ref>
<ref name="m4sPw">{{netiviide | URL =http://bmjopen.bmj.com/content/3/2/e002302.full | Pealkiri =Ethical and legal implications of the risks of medical tourism for patients: a qualitative study of Canadian health and safety representatives’ perspectives | Autor =Crooks et al. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =BMJ Open | Aeg =8.02.2013 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =26.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="2sASH">Wilson, C. (1996). Atlas of Holy Places & Sacred Sites. DK Adult. lk 29.</ref>
<ref name="SKXuR">Engman, K. [http://kjt.ee/2012/06/palverannak-kui-ajastuteulene-fenomen/ Palverännak kui ajastuteülene fenomen] Kirik ja Teoloogia, 20.06.2012</ref>
<ref name="uoTHe">{{netiviide | URL =http://www.elementmoscow.ru/articles.php?i=125000&s=04-in-motion | Pealkiri =Extreme tourism | Autor =Watt, P. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Elelement | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="kzDn4">{{netiviide | URL =http://www.nytimes.com/2007/12/16/world/americas/16iht-tourism.1.8762449.html?_r=0 | Pealkiri ='Tourism of doom' on rise | Autor =Salkin, A. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =The New York Times | Aeg =16.09.2006 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="X2hg6">[http://www.wisegeek.com/what-is-disaster-tourism.htm What Is Disaster Tourism?]. Petersen, L. Kasutatud 25.09.2013</ref>
<ref name="tdZA6">[http://eesti.soomaa.com/soomaa-viies-aastaaeg/ Soomaa viies aastaaeg]. Soomaa (2013). Kasutatud 25.09.2013</ref>
<ref name="Zxc0b">{{netiviide | URL =http://www.dailymail.co.uk/home/moslive/article-1283188/Your-flight-departing-space-terminal-1-The-amazing-story-Sir-Richard-Bransons-new-Virgin-Galactic-project.html | Pealkiri =Your flight is now departing from space terminal 1: The amazing story behind Branson's Virgin Galactic project | Autor =Batley, A. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =5.06.2010 | Koht =London | Väljaandja =''Daily Mail'' | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="7kFaX">{{netiviide | URL =http://www.faa.gov/news/updates/media/Economic%20Impact%20Study%20September%202010_20101026_PS.pdf | Pealkiri =The Economic Impact of Commercial Space Transportation on the U. S Economy in 2009 | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus =Lehekülg 11 | Väljaanne = | Aeg =september 2010 | Koht = | Väljaandja =Federal Aviation Administration | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="1PfvI">{{netiviide | URL =http://www.lonelyplanet.com/usa/san-francisco/travel-tips-and-articles/76124 | Pealkiri =Top gay-friendly destinations | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Lonely Planet | Aeg =08.08.2013 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="aeM6D">{{netiviide | URL =http://www.travelandleisure.com/articles/on-location | Pealkiri =Pop Culture Trips | Autor =Metcalf, S. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Travel+Leisure | Aeg =mai 2006 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="4vAkZ">{{netiviide | URL =http://www.theculturedtraveler.com/Archives/AUG2005/Movies_New_Zeland.htm | Pealkiri =Movie Tourism in New Zealand | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =The Cultured Traveler | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="VZGne">WTO Statement On The Prevention Of Organized Sex Tourism. Adopted by the General Assembly of the World Tourism Organization at its eleventh session – Cairo (Egypt), 17–22 October 1995 (Resolution A/RES/338 (XI))</ref>
<ref name="qQovP">{{netiviide | URL =http://pulitzercenter.org/blog/untold-stories/economics-commercial-sexual-exploitation | Pealkiri =The Economics of Commercial Sexual Exploitation | Autor =Guzder, D. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Pulitzer Center on Crisis Reporting | Aeg =25.08.2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="Ovx87">{{netiviide | URL =http://www.ausport.gov.au/fulltext/2000/feddep/SportTourismStrategy.pdf | Pealkiri =Towards A National Sports Tourism Strategy | Autor =Commonwealth of Australia | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2000 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="tAe4p">{{netiviide | URL =http://www.insidethegames.biz/olympics/summer-olympics/2012/1011660-london-2012-ticket-sales-record-set-to-leave-politicians-unimpressed | Pealkiri =London 2012 ticket sales record set to leave politicians unimpressed | Autor =Mackay, D. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Inside the Games | Aeg =13.11.2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="dt0a8">{{netiviide | URL =http://www.unep.org/resourceefficiency/Business/SectoralActivities/Tourism/FactsandFiguresaboutTourism/ImpactsofTourism/EconomicImpactsofTourism/NegativeEconomicImpactsofTourism/tabid/78784/Default.aspx | Pealkiri =Negative Economic Impacts of Tourism | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Resource Efficiency and Sustainable Consumption and Production | Aeg = | Koht = | Väljaandja =United Nations Environment Programme (UNEP) | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =}}</ref>
<ref name="k3Sg1">Mill, R. C. (2002). ''The Tourism System''. Kendall/Hunt Publishing Company.</ref>
<ref name="NuSza">[http://www.publicsector.org/local_agenda_21and_you/WhileTravelling/5Questions.html While Travelling 5 – Questions for your travel agent] Agenda 21 (vaadatud 28.09.2013)</ref>
<ref name="XbpSk">[http://www.responsibletravelreport.com/component/content/article/2642-mass-tourism-effects The Effects Mass Tourism Has Had on Developing Countries] Responsible Travel Report (vaadatud 28.09.2013)</ref>
<ref name="WWn58">[http://green.hotelscombined.com/Rtg-Negative-Impacts-of-Tourism.php The Responsible Traveler Guide] Green Hotels & Responsible Tourism Initiative (vaadatud 28.09.2013)</ref>
}}
==Välislingid==
|