Klarnet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
31. rida:
[[Mozart]]i ajal oli klarnetil juba 5 sõrmist. Mozart hindas klarnetit väga, pidas selle häält kõige lähedasemaks inimkeelele ja kirjutas klarnetile palju muusikat. Osalt Mozarti tööde tõttu oli [[Beethoven]]i ajaks klarnet juba üldtunnustatud orkestripill.
 
Järgmine suur leiutis klarneti ajaloos oli tänapäevani kasutatav nahaga kaetud klapipadja leiutamine. Enne seda katsid heliavasid viltpatjadega klappid. Need lasksid õhku läbi ja sellepärast oli nende arv vaja hoida võimalikult väiksena. Niimoodi oli klarnet üsna piiratud, sest puhtalt sai mängida ainult üksikuid toone. Aastal [[1812]] leiutas vene päritolu klarnetist ja leiutaja [[Iwan Müller]] uut tüüpi klapid, mis olid kaetud naha või kala ujupõiega. Need olid täiesti õhutihedad. See võimaldas sõrmiste ja arvu tunduvalt suurendada. Ta konstrueeris uut tüüpi klarneti, millel oli 7 sõrmeava ja 13 sõrmist. See lubas mängida ükskõik millisel sõrmisega peaaegu ühesuguse kergusega. Mülleri klarnetit täiustati [[19. sajandisajand]]lil pisut ja see levis kiiresti üle maailma.
 
Klarneti muutis selliseks, nagu seda tänapäeval enamikus maades tuntakse, [[Hyacinthe Klosé]] [[1839]]. Ta paigutas sõrmised ja augud pillil niimoodi ümber, et neid oleks lihtsam sõrmitseda. See oli inspireeritud [[Boehmi süsteem]]ist, mille oli leiutanud [[Theobald Boehm]], kes seda kasutas [[flööt]]idel. Klosé oli Boehmi leiutisest nii vaimustuses, et nimetas enda süsteemi tema järgi, ehkki klarnetitel ja flöötidel on sõrmiste ja aukude paigutus erinev.
41. rida:
*[[Klarnetistide loend]]
*[[Tenorklarnet]]
 
[[Kategooria:Puupuhkpillid]]
[[Kategooria:Aerofonid]]