Vikipeedia

Dzanabadzar: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
Dzanabadzar juurutas uue [[Maitreia]] [[Buddha]] [[tseremoonia]]. Lõi mongolite jaoks ''[[Soyombo tähestik]]u'', ehitas uusi templeid ja kloostreid. Kirjutas tekste jne. Enam on Dzanabadzar lääne maailmas tuntud [[kunstnik]]u kui mungana. Teda on peetud [[Aasia]] [[Leonardo Da Vinci]]ks, kes osales ja lõi kaasa paljudes erinevates valdkondades kultuuris, tuues sisse uuendusi nii [[budism]]i kui budistliku [[kunst]]i ja [[kirjandus]]se. Dzanabadzari tehtud [[skulptuur]]id on täiesti omalaadsed ja eripärased [[budism]]is. Tema tehtud on terve hulk [[skulptuur]]e: 21 Tarat, [[Sitasamwara]], [[Vadzradhara]], viis dhjaani budat ja palju teisi. Dzanabadzar lõi terve koolkonna [[kunst]]is ja tal oli tema eluajal suur hulk järgijaid ja õpilasi, kes hiljem viisid õpetaja [[traditsioon]]i edasi.
 
[[Erdenedzuu hijd]] kloostri rajas Dzanabadzari vana-vanaisa Avtai khaan.
 
Kloostri rajas Dzanabadzari vana-vanaisa Avtai khaan.
[[Pilt:Bogdo--Dzanabadzar.jpg|thumb|right|Bogdo Dzanabadzar]]
 
[[Yeson Zuili]] on koht, kus Dzanabadzar sündis.
 
Koht kus Dzanabadzar sündis
 
[[Shireet Tsagaan Nuur]]
 
Järv[[Shireet Tsagaan Nuur]] on järv, mille ääres pühitseti Dzanabadzari troonile.
 
[[Pilt:DzanabadzarTanka.jpg|thumb|right|Dzanabadzar thanka]]
[[Shankh klooster]] on esimene Dzanabadzari poolt rajatud klooster.
 
Esismene Dzanabadzari poolt rajatud klooster.
 
[[Tövkhön]] on Dzanabadzari töökoda ja erakla.
 
Dzanabadzari töökoda ja erakla.
[[Saridgiin klooster]] on Dzanabadzari poolt rajatud klooster.
 
Dzanabadzari poolt rajatud klooster.
[[Pilt:Akshobja--Dzanabadzar.jpg|thumb|right| [[Akshobja]]- Dzanabadzari tehtud ]]
 
[[Burkhan Khaldun]] on palverännaku koht, mille rajas Dzanabadzar [[Tšingis-khaan]]i auks.
 
Palverännaku koht mille [[Tšingis-khaan]]i auks rajas Dzanabadzar.
 
[[Khögnö Tarnyn Khiid]] on klooster, mille rajas Dzanabadzar enda öpilaseõpilase [[Erdene-Tsorj]] jaoks.
 
69. rida ⟶ 55. rida:
Räägitakse, et tol suvel olevat rohi olnud [[stepp]]ides nii võimas ja nii ilus, et paljud isegi stepi kõige vanemad habetunud tudikesed ei mäletanud nii päikselist ja mahedat suve. Taevas oli suve läbi täis vikerkaari ja linnulaul mattis kõigil meeli ja hinge.
Hiljem sama aasta suvel ratsutab Dzanabadzari isa [[Gombo-dordz]] [[ Yesön Zuil]]-i stepis avastas koha, kus valge koer oli sünnitanud suure pesakonna kutsikad. Mõistes, et see on hea enne ja märk, asus ta enda kaaskonnaga sellesse kohta selleks talveks talve-laagrisse. Legend räägib, et valge lill oli ilmunud maast ja õitsenud täies ilus keset [[khaan]]i [[jurta]]t . Väljas olid sel ajal aga järved jääkaane all ja lumi kattis nii metsi jkui kui mägesid.
[[Pilt:Dzanabadzari-alasi.jpg|thumb|right| Dzanabadzari alasi mida kasutas metallehistöös ]]
1635.a. üheksanda kuu 25. päeval hakkasid '''Khandujamtso'''-l sünnitusvalud. Vara hommikulVarahommikul olevat 16 -aastasel tüdrukul, kes passis sünnitatava järgi, hakanud rindadest piim välja purskuma. Plika oli piinlikusest lõhkemas. Samal hommikul veidi hiljem sündis tulevane [[Mongoolia]] usuvalitseja '''Dzanabadzar'''. Siis selgus kõigi õuduseks, et tite emal '''Khanduamtsol''' ei ole rinnapiima, millega last toita. Kogunes kokku konsiilium, kes otsustas lõpuks, et piima hakkab titele hakkab tootma noor tütarlaps, seesama kelle rinnad sellest hommikul lausa pakatasid. [[Gegen Setsen Khaan]] saatis enda kui [[khaan]]i poolt ka seisusele vastava kingituse värskelt sündinule, kalliskivide ja kaunistustega kaetud titevoodi ehk hälli.
Samal kevadel saabus [[Gegen Setsen]] [[Khaan]] külla, et uudistada pisikest Dzanabadzari ja õnnitleda tema ema ja isa lapse sünni puhul. Khaan võttis väikese sülle ja hüpitas titte kui talle ilmus järsku nägemus. See tekitas temas veendumuse, et poisist saab tulevikus kuulus õpetatud [[laama]] ja selle tähiseks andis talle austava tiitli [[Gegen]], mis on päritav ja edasiantav vaid Gegen-Setsen [[Khaan]]ide suguvõsas.
 
Khaan pöördus tagasi enda kodukohta [[Kherlen]]-i orgu, kuid Dzanabadzar mõlkus tal pidevalt meeles. Peatselt läks [[Kherlen]]-i orust [[Yeson Zuili]] poole teele spetsialist, kes pidi khaani jaoks välja selgitama, kes see lapsuke siis tegelikult enda sünni poolest on. Ekspert saabus tagasi ja kandis Gegen Setsen Khaanile ette enda kohapealse uurimise tulemused ja nende põhjal tehtud otsuse mis kõlas järgmiselt: " [[Tüsheeti Khaan]]i äsja sündinud lapsuke on tõeliselt armas titeke. Tal on erilise kujuga silmalaud ja välja-venitusegaväljavenitusega silma lõige, samuti silma väline nurk on oma kujult piklik, lootose-lehe tipuga, mis tähendab, et tite keha on kaetud "pühade märkide ja sümbolitega" nagu [[Buddha]]l -sellest ka ,ainukene minu poolneainuke järeldus on et tegu on töelise tõelise laps-[[Buddha]]ga..
[[Pilt:Vadjrasatwa--Dzanabdzar.jpg|thumb|right| Vadjrasatwa Dzanabdzari poolt tehtud skulptuur]]
Lapsuke kolmevadistas aastaseltkolmeaastaselt juba vadistas vabalt. .Legend räägib, et tema esimesed silbid mida ta hääldas olid; (''Ala-la-ma duy-sun-san-jiy-di choy-ji-kor-lo-bardu-la-na-med'')
Peagi luges Dzanabadzar päev läbi [[mantra]]id, ilma et keegi oleks teda keelitanud seda tegema. Palju veetis laps-[[Buddha]] aega, ehitades mängutempleid ja valmistades [[Buddha]] kujukesi, joonistades jumaluste kujutisi ja [[laama]]sid. Tavaks on, et [[khaan]]i lapsed suhtlevad ja mängivad ikka teiste [[aadlik]]e lastega kuid Dzanabadzar ignoreeris neid kõiki ja pühendus vaid isiklikele huvidele ja õpetusega seotud tegevustele.
Kolme aasta pärast 1638. oli [[Gombodordz]] veendunud, et poisist saab budausu öpetlaneõpetlane ja kutsus kohale [[laama]] Jambaling-i kes viis läbi rituaali ja Dzanabadzar andis enda esimese budistliku töotusetõotuse. Sellest hetkest sai ta endale nimeks ([[Jnanavajra]]) Dzanabadzar.
 
Ei vötnud võtnud kaua aega, kui jutud imelisest ja omapärasest Gombodordzi [[Khaan]]i lapsest levisid laiali üle kogu [[Khalkha]] [[Mongoolia]]. 1639. aastal kogunesid kõik [[Khalkha]] [[khaan]]id [[Shireet Tsagaan Nuur]]-i järve äärde, mis asub 70 km [[Yesön Zuil]]-ist Dzanabadzari sünnikohast paigas , mida peetakse [[Mongoolia]] geograafiliseks keskpunktiks. Seda kutsutakse (khüis)-"naba" .
 
[[Ikh Mongol Uul]]-i mäestik (16431. m) moodustab seal loodusliku amfiteatri kujulise oru milles asub väikene järv [[Shireet Tsagaan Nuur]] (Valge trooni järv).
[[Pilt:Sitatara.jpg|thumb|right|Sitatara]]
 
1640. aastal, peale Dzanabadzari troonimispidustusi korraldati [[naadam]] pidustused nii nagu [[Gegen Setsen Khaan]] oli enda poolt lubanud. [[Traditsioon]]iliselt on seal kolm võistlusala, maadlus, ratsutamine ja vibulakmine. Sinna tulid kokku kõik [[Khalkha mongol]]id, sest juba (Tšingis-khaan) oli enda eluajal [[naadam]]i teinud populaarseks. Neid korraldatakse tänapäevani [[Mongoolia]]s nii juhtus ka ka Dzanabadzari elu ajal.
[[Pilt:500 tugrikut Dzanabadzariga.jpg|thumb|right|500 tugrikuline münt Dzanabadzariga]]
== Välislingid ==▼
 
▲== Välislingid ==
*[http://www.tibetan-museum-society.org/java/arts-culture-The-Life-of-Zanabazar-chapter5.jsp The Life of Zanabazar — The First Bogd Gegen of Mongolia]
*[http://www.zanabazar.mn/Life/zanabazar.6.html The Early Life of Zanabazar ]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Dzanabadzar"