Harilik ussilakk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida:
| liik = '''Harilik ussilakk'''
| binaarne = ''Paris quadrifolia''
| binaarse_autor = [[Carl Linne|L.]], [[1753]]
| levikukaart =
| sünonüümid = *''Paris pentafolia'' <small>P. Renault</small>
*''Paris quadrifolia'' var. ''angustiovata'' <small>D.Z.Ma & H.L.Liu</small>
*''Paris trifolia'' <small>P.Renault</small><ref>[http://www.theplantlist.org/tpl1.1/record/kew-283886 Paris quadrifolia L.], ''[2017, veebruar 24]''</ref>
}}
[[Pilt:Paris quadrifolia 1 beentree.jpg|pisi|Ussilaka õis]]
[[Pilt:Ussilaka mari.jpg|pisi|Ussilaka vili]]
'''Harilik ussilakk''' (''Paris quadrifolia'') on taimeliik [[lemmelillelised|lemmelilleliste]]<ref name="eol">''Paris quadrifolia'' [http://www.eol.org/pages/1014869/overview ''www.eol.org''] <small>Kasutatud 23.02.2017 (inglise)</small></ref><ref name="life">''Paris quadrifolia'' L. [http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/7275459 ''www.catalogueoflife.org''] <small>Kasutatud 23.02.2017 (inglise)</small></ref> või [[liilialised|liilialiste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
 
==Klassifikatsioon==
 
Hariliku ussilakka on varem liigitatud [[liilialised|liilialiste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]].
[[APG II süsteem]]is aga [[lemmelillelised|lemmelilleliste]] sugukonda.
 
==Levik ja kasvukoht==
Ussilakk on varjulembene ja suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Teda leidub nii [[salumetsad|salu-]], [[Laanemetsad|laane-]] ja [[lodumets]]as kui ka [[puisniit]]udel. Leviala hõlmab [[Euroopa]] [[Lähisarktiline kliima|lähisarktilist]] ja [[Parasvöötme kliima|paraskliima]] alasid ning ulatub [[Lääne-Aasia]]sse ja [[Siber]]isse. [[Eesti]]s ja [[Soome]]s<ref>''[http://koivu.luomus.fi/kasviatlas/maps.php?taxon=43631&year=2010 Sudenmarja (Paris quadrifolia)]'', ''[2017, veebruar 24]''</ref> on tavaline.<ref name="bio" />
 
==Kirjeldus==
Ussilakk on [[püsikud|mitmeaastane]] [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] [[rohttaimed|rohttaim]] kõrgusega 18...45 cm.<ref name="bio">Ussilakk [http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ussilakk.htm ''bio.edu.ee''] <small>Kasutatud 23.02.2017</small></ref> Varre tipus paikneb [[männas]]ena neli (sageli 3–8(3–) 4 (–8)) äraspidimunajat [[lihtleht]]e. Mais ja juunis moodustub üks tipmine [[õis,]]. mille[[Õiekate]] on lihtne. [[tupplehed|välimisedVälimised õiekattelehed]] on rohelisedlaimi[[roheline|rohelise]] värvusega, 4–7 cm laiused ja neid on harilikult 8. [[kroonlehedKroonlehed]] on kollakasrohelised. [[Emakkond]] mitmeosaline. [[Tolmukapea]]d oranžikas-kollakad. [[Tolmlemine]] tuule abil või isetolmlemise teel. Umbes 13 mm läbimõõduga vili on peaaegu kerajas väikese kirsi suurune mari <ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 653, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010</ref>, mustjassinise värvusega ning sisaldab keskmiselt 34 seemet.<ref name="kew">''Paris quadrifolia (herb paris)'' [http://www.kew.org/science-conservation/plants-fungi/paris-quadrifolia-herb-paris ''www.kew.org''] <small>Kasutatud 23.02.2017 (inglise)</small></ref> Seemned on pruunid, kurrulised, poolkeraja kujuga ning 2,5 × 1,5 mm suurused.<ref name="kew" /> Ussilakk paljuneb nii seemnetega kui ka risoomiga, mis on tal pikk, peenike, harunev ja soomustega kaetud.
 
[[Pilt:Illustration Paris quadrifolia0.jpg|left|pisi|200px|1885 illustration|Illustratsioon [[Otto Wilhelm Thomé]] raamatust "''[[Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz]]''" (1885), Gera, [[Saksamaa]]]]
 
==Ohtlikkus ja kasutamine==
Kogu taimtaime onpeetakse mürgineosade loomade (sh inimeste) jaoks mürgiseks, eriti selle [[mari]]marja, sisaldades [[saponiinid|saponiine]]. [[mari|Marjade]], (maitse ebameeldiv; Raal, 2010) või [[risoom]]i söömine põhjustab [[kõhuvalu]], soolte ja põie kramplikke kokkutõmbeid, [[oksendamine| oksendamist]], iiveldust[[iiveldus]]t, [[peavalu]] ja -pööritust. Surm[[Südame rütmihäired]] võivad imneda peale mõne marja söömist. Kümnete marjade söömise järel võib saabudasaabuma krampidesurm [[kramp]]ide ja [[südamelihas|südame]]- või hingamislihaste halvatuse tõttu.(Raal, 2010)
 
Mürgisusest hoolimata on taime kasutatud [[rahvameditsiin]]is pea- ja närvivalude korral ning hingetorude haiguste ja kõripõletiku puhul.<ref name="bio" /> Lisaks on ta ka hinnatud dekoratiivtaim.
==[[Ravimtaim]]ena==
 
[[Ürt]]i (''[[Paridis quadrifoliae herba]]'') kogutakse vilja valmimise ajal. [[Homöopaatia]]s kasutusel [[närvisüsteem]]i avalduva toime tõttu: [[peavalu]], [[närvivalu]], [[migreen]]i ja [[peapööritus]]e korral. Mõnel pool tarvitatakse seemneid ja marju [[suguiha]] suurendamiseks. (Raal, 2010)
 
Mürgisusest hoolimata on taime kasutatud [[rahvameditsiin]]is pea- ja närvivalude[[närvivalu]]de korral ning hingetorude haiguste ja kõripõletiku puhul.<ref name="bio" /> Lisaks on ta ka hinnatud dekoratiivtaim.
 
Marjade ja risoomi mürgisus arvatakse [[saponiin]]i [[paristifiin]]i (toimib [[limaskest]]adesse) ja [[sapoglükosiid]]i [[paridiin]]i (toimib [[süda]]messe) toimeseks. [[Esmaabi]]ks kutsuda esile oksendamine, anda [[Aktiivsüsi|aktiivsütt]] ja raskema [[mürgistus]]e korral teha [[maoloputus]].(Raal, 2010)
 
==Viited==
41. rida ⟶ 57. rida:
{{Commons|Paris quadrifolia}}
{{vikisõnastikus|ussilakk}}
* Hans Jacquemyn, Rein Brys, Michael J. Hutchings,''[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-2745.2008.01397.x/pdf Biological Flora of the British Isles: Paris quadrifolia L.]'', List Vasc. Pl. Br. Isles (1992) no.158,17,1
* [http://www.kew.org/science-conservation/plants-fungi/paris-quadrifolia-herb-paris Paris quadrifolia (herb paris)]
*[https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?410335 Sissekanne GRIN-is]
* [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=231488 Sissekanne NCBI-s]
 
 
 
[[Kategooria:Liilialised]]