Mineraalvill: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> thumb|Mineraalvill lähedalt.Mineraalvill on üldine nimetus kiudmaterjali...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 22. veebruar 2017, kell 21:50
See on kasutaja Mineraalvill liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Mineraalvill on üldine nimetus kiudmaterjalidele, mis on moodustatud sulatatud mineraalide tõmbamise või keerutamise teel.[1] Mineraalvilla kasutatakse soojusisolatsiooniks ehituskonstruktsioonides ja torudes, filtreerimiseks ning heliisolatsiooniks.
Tootmine
Kivivilla toodetakse sulakivimimassist, mis saadakse ahjus 1600 °C juures. Arenenumad viisid kivivilla tootmiseks on sulakivimimassi ketramine suurel kiirusel. Sellist tehnikat võib võrrelda suhkruvati tootmisega. Lõpp-produktiks on läbipõimunud kiud diameetriga 2 kuni 6 mikromeetrit. Mineraalvill võib sisaldada sideainena polümeere ja õli, mis vähendab villast eralduvat tolmu.
Kasutusalad
Vaatamata sellele, et üksikud kiud juhivad soojust väga hästi, pressides need kokku rullideks ja plaatideks kaob õhu läbilaskmise võime ning selle tulemusena saadakse väga hea isolaator ja ka [[|Heli|heli]] summutaja.[2][3] Tänu mineraalvilla headele omadustele kasutatakse seda väga tihti ehitusmaterjalina kohtades, kus on vaja passiivset tulekindlust. Näiteks, kasutatakse kivivilla süttimatu materjalina seinapaneelides ja põrandates. Kasutatakse veel vaiguga liimitud paneelides, tihendusainena tihendites, piduriklotsides autotööstuses kasutatavates plastikutes,filtreerimis vahendina, kasvamis vahendina hüdropoonikas. Mineraal kiudusid toodetakse samal viisil, ilma sideaineta. Selliseid kiudusid kasutatakse toormaterjalides selle tugevdamise otstarbel erinevates rakendustes, nagu näiteks hõõrdematerjalides, tihendites, plastikutes ja katetes.
Materjali ohutus
Biolahustuvad kiud on toodetud selliselt, et mitte põhjustada inimrakkudele kahjutusi. Sellised uuemad materjalid on testitud kantserogeensusest ja enamus pole kantserogeensed. International Agency for Research on Cancer (IARC) otsustas mitte teha üldist hindamist nendele hiljuti välja töötatud kiududele mis on disainitud paremini looduses lagunema sarnaselt leelis muldsilikaadile või kõrge alumiinimoksiidi ja väikese räni sisaldusega villadega.[4]Kiudude mehaanilise mõju tõttu võivad mineraalvilla tooted põhjustada ajutist naha sügelemist.[5]
Viited
- ↑ "Man-made mineral fibre (MMMF) is a generic name used to describe an inorganic fibrous material manufactured primarily from glass, rock, minerals, slag and processed inorganic. The MMMF produced are non-crystalline (glassy, vitreous, amorphous)." [1] Recommendation from the Scientific Committee on Occupational Exposure Limits for man made-mineral fibres (MMMF) with no indication for carcinogenicity and not specified elsewhere
- ↑ Weiner, Ethan. Acoustic Treatment and Design for Recording Studios and Listening Rooms. "Without question, the most effective absorber for midrange and high frequencies is rigid fiberglass."http://www.ethanwiner.com/acoustics.html#rigid%20fiberglass.
- ↑ Houghton, Matt. Sound On Sound. "What is the best density for a good, fairly wide-spectrum absorber? . . .try looking for mineral wool in the region of 45-75kg/m3." http://www.soundonsound.com/sos/oct10/articles/qa-1010-2.htm
- ↑ IARC Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans, Volume 81 (2002), Man-made Vitreous Fibres, Overall evaluation, p. 339
- ↑ "CDC – NIOSH Pocket Guide to Chemical Hazards – Mineral wool fiber". www.cdc.gov. Vaadatud 27. novembril 2015.