Baltisakslased: erinevus redaktsioonide vahel

[[1939]]–[[1940]] lahkus valdav osa Eesti ja Läti saksa vähemusrahvusest vastavate lepingute alusel Baltikumist (nn [[Umsiedlung]]). Ümberasumise ajendiks oli hirm Eesti vallutamise ees Nõukogude Liidu poolt seoses Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega. Eesti ajakirjanduses avaldati selle üle varjamatut kahjurõõmu. Siiski ei lastud neil asuda Saksamaa Teise maailmasõja eelsetele aladele, vaid endisele [[II Rzeczpospolita|Poola]] territooriumile, kus nad asustati [[Wartheland]]i ([[Kindralkubermang]]ust (''Generalgouvernement'') loodes). Esimene laev lahkujatega väljus 18. oktoobril 1939 ja viimane [[18. mai]]l 1940, kokku lahkus 13 000 baltisakslast, erilubadega jäi Eestisse 3000. Samas ei läinud sugugi mitte kõik baltisakslased Warthelandi, vaid asusid tegelikult elama laiali üle kogu maailma. [[1944]]–[[1945]] põgenesid Warthelandis elanud baltisakslased Nõukogude armee pealetungi eest enamikus [[Lääne-Saksamaa]]le.