Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Pépin_the_younger.jpg pildiga Amiel_-_Pepin_the_Short.jpg. Põhjus: File renamed: artist's name... |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
25. rida:
|riigikeel = [[Ladina keel|Ladina]]
|peamised-keeled =
|pealinn = [[Tournai]] <small>(431–508)</small> <br/> [[Pariis]] <small>(508–768)</small> <br/> [[Aachen]] <small>(
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi =
60. rida:
==Merovingid==
{{vaata|Merovingid}}, ''[[Merovingide kunst]], [[Frangi kuningate loend]]''
[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|thumb|300px|left|Frangi riigi alad (
[[Pilt:Central Europe 5th Century.jpg|thumb|Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul]]
[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|Tolosa [[läänegoodid|läänegootide]] kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u 500]]
138. rida:
Pippin III poja, [[Frangi keiser|Frangi keisri]] [[Karl Suur]]e (768–814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati [[langobardide kuningriik]] Põhja-Itaalias, [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] ([[Saksi sõjad]]) ning [[Baieri hertsogkond|Baierimaa]] ja moodustasid [[Hispaania mark|Hispaania margi]], vallutades endise [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide Hispaania kuningriigi]] kirdeterritooriumi, mis oli muslimite poolt vallutatud.
Karl Suure valitsusaeg algas koos kaasvalitseja, Frangi kuningas [[768]]–[[771]] [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmanniga]], Karlmann oli Pippini noorem poeg, kes oli abielus [[Langobardide kuningriik|langobardid]]e kuninga [[Desiderius]]e tütrega. Pippini surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl päris Põhja-[[Austraasia]], [[Tüüring]]iga ja Lääne-[[Neustria]] ning [[Akvitaania]] lääneosa. Noorem vend [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] (
Karl haaras vanemana initsiatiivi, ta surus [[769]] maha alanud mässu [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogkonnas]] ning Waiferi mõrv aastal 768 tähistas Akvitaania suhtelise iseseisvuse lõppu. [[771]]. aasta detsembris suri [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] ootamatult ning nii sai Karl veretult võimu haarata. Ta oli nüüd Frangi riigi ainus isand.
212. rida:
{{vaata|Ludwig Vaga}} ([[778]]–840), kaaskeiser alates [[813]] keiser [[814]]–840
[[817]]. aastal kroonis Ludwig Vaga oma vanema poja [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]]i kaaskeisriks. 817. aastal rajas Ludwig Vaga kolm uut Karolingide kuningriiki oma poegadele esimesest abielust: [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] tehti [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] ja kaaskeisriks, [[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]] tehti [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuningaks ja [[Ludwig Sakslane]] tehti [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend|kuningaks]]. Tema püüe aastal 823 arvestada ka neljanda pojaga (teisest abielust), [[Charles II Paljaspea|Karl Paljaspeaga]] tähendas vanemate poegade vastupanu ja tema valitsemise viimaseid aastaid vaevas kodusõdasest esimesest abielust sündinud pojad kartsid alusega, et uus pärija vähendab nende päritavaid maavaldusi.
[[Pilt:Europe 814.jpg|thumb|300px|Euroopa enne Karolingide kodusõda (
Lotharilt võeti aastal 829 tema kaaskeisri tiitel ja ta pagendati Itaaliasse, kuid järgmisel aastal ründasid tema pojad Ludwigi keisririiki ja sundisid viimase Lothari kasuks troonist loobuma. Järgmisel aastal ründas Ludwig oma poegade kuningriike, võttis Lotharilt tema keisritiitli ja tagas Itaalia kuningriigi Karlile.
218. rida:
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|thumb|300px|Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843]]
===Karolingide kodusõda===
{{vaata|Karolingide kodusõda}} (
Kui Pippin aastal 838 suri, kroonis Ludwig [[Karl Paljaspea|Karli]] Akvitaania kuningaks, samas aadel valis Pippini poja [[Pippin II (Akvitaania)|Pippin II]], konflikt lahenes alles 860. aastal koos Pippini surmaga. Kui Ludwig Vaga 840. aastal lõpuks suri, taotles Lothar kogu keisririiki olenemata jaotamisest.
| |||
