Erinevus lehekülje "Geenius" redaktsioonide vahel

Lisatud 928 baiti ,  3 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
(topeltviited välja)
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
{{keeletoimeta}}
'''Geenius''' on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas. Kuigi on erandeid, siis enamasti on iga geenius seotud kõrgete saavutustega ühes valdkonnas. <ref name="Cox 1926">{{Mall:Cite book|title=The Early Mental Traits of 300 Geniuses|last=Cox|first=Catherine M.|date=1926|publisher=Stanford University Press|location=Stanford (CA)|series=Genetic Studies of Genius Volume 2|lccn=25008797|isbn=0-8047-0010-9|oclc=248811346|laysummary=http://www.albany.edu/~scifraud/data/sci_fraud_1100.html|laydate=2 June 2013|ref=harv}}</ref> Pole olemas kindlat geeniuse definitsiooni ja küsimus on arutluse all olnud pikalt, kuid psühholoogid koondavad mõiste alla definitsiooni, mis hõlmab loovust ja väljapaistvat saavutust. 
 
== Etümoloogia ==
Vanas Roomas, ''genius'' (mitmuses ''genii'') oli kaitsevaim
või mõjutav jumalus isikule, perele ''(gens)'', või kohale ''([[genius loci]])''.<ref>genius. (n.d.<name="jdbRF" /ref> Nimisõna on seotud ladinakeelse verbiga ''genui, genitus'', "tuua olemisse, luua, toota". Erakordsete indiviidide saavutused, mis andsid teada eriliselt võimsa geeniuse kohalolust,  andsid [[Augustus]]<nowiki/>e ajaks sõnale teiseks tähenduseks  "inspiratsioon, talent".<ref>''Oxford Latinname="Ip4xa" Dictionary'' (Oxford: Clarendon Press, 1982, 1985 reprinting), entries on ''genius'', p. 759, and ''gigno'', p. 764.</ref> Termin ''genius'' omandas modernse tähenduse kaheksateistkümnendal sajandil ja see on kahe ladinakeelse termini sulam: ''genius (vt eespoolt) ja'' ''ingenium'', mis viitab meie sünnipärastele kalduvustele , võimetele ja kaasasündinud olemusele.<ref>{{Mall:Cite journal|lastname=Shaw|first=Tamsin|year=2014|title=Wonder"iDhfb" Boys?|url=http://www.nybooks.com/articles/archives/2014/oct/09/wonder-boys-genius/|journal=[[The New York Review of Books]]|volume=61|number=15|accessdate=5 October 2014}}</ref> Ühendades jumalikkuse ja andekuse kontsepte, ''[[Entsüklopeedia (Diderot)|Encyclopédie]]'' artikkel geeniuse (''génie'') kohta kirjeldab geeniust isikuna: "tema, kelle hing on laiem ja omab kõigi ülejäänute tundeid; keda huvitab kõik, mis on looduses; kes iialgi ei võta vastu ideed ilma, et see ärataks edasist huvi; kõik huvitab teda ja miski pole tema jaoks kadunud." <ref>Saint-Lambert, Jean-Françoisname="pfjYj" de (ascribed). </ref>
 
== Ajalooline areng ==
 
=== Galton ===
Intelligentsuse määratlemist alustasid  [[Francis Galton]] (1822–1911) ja [[James McKeen Cattell]]. Nemad toetasid reageerimise aja ja sensoorse teravuse analüüsi kui "neurofüsioloogilise efektiivsuse" mõõtühikut ja sensoorse teravuse analüüsi kui [[Intelligentsus|intellig]]<nowiki/>entsuse mõõtühikut.<ref>{{Mall:Cite book|lastname=Fancher|first=Raymond"qadgv" E|title=Alfred Binet, General Psychologist|pages=67–84|series=Portraits of Pioneers in Psychology|volume=III|editor-first=Gregory A|editor-last=Kimble|editor2-first=Michael|editor2-last=Wertheimer|location=Hillsdale, NJ|year=1998|publisher=Lawrence Erlbaum Associates|isbn=978-1-55798-479-1|ref=harv}}</ref>
 
Galton on  psühhomeetria rajaja. Ta uuris oma sugulase [[Charles Darwin]]<nowiki/>i töid bioloogilise evolutsiooni kohta. Eeldades, et väljapaistvus on päritav, tegi Galton uurimuse Suurbritannia väljapaistvate inimeste perekondadest, avaldades selle 1869 pealkirja all ''Hereditary Genius (Päritav geniaalsus)''.<ref>{{Mall:Cite book|titlename=Hereditary"R6Zbe" Genius|last=Galton|first=Francis|date=1869|publisher=MacMillan|location=London|url=http://galton.org/books/hereditary-genius/|accessdate=4 April 2014|laysummary=http://psychclassics.yorku.ca/Galton/wozniak.htm|laydate=4 April 2014|ref=harv}}</ref> Galtoni ideed pärinesid kahelt 19. sajandi statistikateadlaselt: [[Carl Friedrich Gauss]] ja Adolphe Quetelet. Gauss avastas [[Normaaljaotus|normaaljaotuse]] (kellakujuline kurv): kui on ette antud suur hulk mõõtmisi sama muutuja puhul samadel tingimustel, siis nad varieeruvad juhuslikult alates kõige sagedasemast väärtusest,"keskmisest," kuni kahe kõige vähem esineva väärtuseni, maksimaalse erinevusega pikim ja madalaim. Quetelet avastas, et kellakujuline kurv rakendus sotsiaalsele statistikale, mida Prantsuse valitsus kogus suurel hulgal kohust ja sõjaväge läbivate inimeste kohta. Quetelet esialgne töö kriminoloogias viis ta järelduseni "mida suuremat numbrit indiviide jälgiti, seda enam eripärad olematuks muutusid..." See ideaalne vorm, kus eripärad olid kustutatud sai nimeks "keskmine inimene".<ref>{{Mall:Cite book|pagename=160|title=Against"5OUwQ" the gods|first=Peter L.|last=Bernstein|publisher=Wiley|year=1998|isbn=0-471-12104-5}}</ref>
 
Galton keskmise inimese definitsioon "täielikult normaalne skeem" oli inspireeritud Queteletist; see tähendab, kui keegi kombineerib iga mõõdetava isikuomaduse normaaljaotused, siis ta, teoorias, märkab sündroomi "keskmine inimene", kes on piiratud persoonidest, kes on erinevad.  Vastupidiselt  Queteletile, Galtoni keskmine inimene polnud statistiline, vaid ainult teoreetiline. Puudus meede ''mõõdetav tavaline keskmine'', oli ainult suur hulk väga spetsiifilisi keskmisi. Avastamaks üldine keskmine, Galton uuris hariduse statistikat ja leidis normaaljaotusi igasugustes testitulemustes; näiteks Sandhursti sisseastumiseksamite skoorides.
 
 
Galtoni ''Hereditary Geniuses ''kirjeldatud meetod oli lugeda ja hinnata väljapaistvate inimeste väljapaistvad sugulased. Ta leidis, et väljapaistvate sugulaste number oli suurem väljapaistva isiku lähedaste sugulaste hulgas. Seda tööd peetakse esimeseks historiomeetria näiteks, analüütiliseks uurimuseks inimajaloo progressist. Uurimus on vastuoluline ja seda on mitmetel põhjustel kritiseeritud. Galton eemaldus Gaussist  otsustavalt. Normaaljaotus polnud juhuslik, järeldas ta. Vahed keskmise ja ülemise otsa vahel tulenesid mittejuhuslikul faktoril, "loomulikul võimekusel," mida ta defineeris kui "intellekti ja eelsoodumuse need omadused, mis julgustavad ja annavad inimestele võimed sooritamaks tegusid, mis viivad kõrge maineni ... loomus, mis, iseenesest, juhitud päritud stiimulite poolt, hakkab tallama rada, mis viib väljapaistvusele."<ref>Bernstein (1998),name="CLXB3" page 163.</ref> Niisiis, näiline juhuslikkus skoorides oli tingitud selle loomuliku võime juhuslikust esinemisest elanikkonnas tervikuna.
 
Kriitika ütleb, et Galtoni uuring ei võta arvesse sotsiaalse staatuse ja sellest tuleneva ressurssidele ligipääsu mõju, tähendades seda, et päritud "väljapaistvus" või "geniaalsus" võib olla saavutatud läbi selle, et rikkad perekonnad saavad järeltulijais võimeid enam välja tuua. Galton pani aluse [[Eugeenika|euge]]<nowiki/>enikale.<ref>{{Mall:Cite journal|last1name=Gillham|first1=Nicholas"qKNMT" W.|title=Sir Francis Galton and the birth of eugenics|journal=Annual Review of Genetics|volume=35|issue=1|pages=83–101|date=2001|pmid=11700278|doi=10.1146/annurev.genet.35.102401.090055}}</ref>
 
== Psühholoogia ==
Geniaalsus väljendub mitmetes vormides  (nt. matemaatikas, kirjanduses, muusikas). Geniaalsetel isikutel on tugev oma eriala tunnetus ja nad pühenduvad oma erialale võimsa energiaga.  [[Carl Rogers]], humanisliku psühholoogia rajaja, avab intuitsioonide usaldamist, kirjutades: "[[El Greco]], näiteks, pidi teadma, kui ta vaatas oma varasemaid töid, et  'hea kunstnik ei maali niimoodi.' Kuid ta siiski usaldas oma kogemise viisi, oma vaadet, niivõrd, et ta suutis jätkuvalt oma unikaalset vaadet väljendada, justkui ta oleks öelnud, 'Head kunstnikud ei maali nii, kuid mina maalin nii.' Või, kui liikudes teisele valdkonnale, Ernest Hemingway oli kindlasti teadlik, et "head kirjanikud ei kirjuta nii." Kuid õnneks jäi ta endaks, mitte ei kohandunud kellegi teise kontseptsiooniga heast kirjanikust."<ref>{{Mall:Cite book|lastname=Rogers|first=Carl|title=On"YwHkQ" Becoming a Person|date=1995|publisher=Houghton Mifflin|isbn=0-395-75531-X|page=175}}</ref>
 
Mitmed inimesed, keda tavaliselt liigitatakse geeniusteks, olid [[vaimuhaigus]]<nowiki/>e diagnoosiga, näiteks [[Vincent van Gogh]],<ref>[http://www.vangoghgallery.com/misc/mental.html Vanname="fSGcG" Gogh's Mental and Physical Health]</ref> [[Virginia Woolf]],<ref>[http: name="sJHqh" //www.biography.com/people/virginia-woolf-9536773]</ref> [[Jonathan Swift]],<ref>[http://www.thefamouspeople.com/profiles/jonathan-swift-3.php Jonathanname="qJGX0" Swift]</ref> [[John Forbes Nash|John Forbes Nash, Jr]],<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/1994/nash-bio.html Johnname="U8xzr" F. Nash Jr. - Biographical]</ref> ja [[Ernest Hemingway]].<ref>[http://www.biblio.com/ernest-hemingway/author/140 Ernestname="3NeuX" Hemingway]</ref>
 
On olemas seos geniaalsuse ja vaimuhaiguse vahel ([http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=916 skisofreenia] ja [http://peaasi.ee/mis-on-bipolaarne-meeleoluhaire/ bipolaarne häire]).<ref>''Efroimson, V.name="fkQWM" P.'' The Genetics of Genius. 2002</ref>
 
=== IQ ja geniaalsus ===
[[Pilt:Rabindranath_Tagore_in_1909.jpg|thumb|[[Rabindranath Tagore]] on laialt tuntud kui geenius ja entsüklopeediliste teadmistega isik.]]
Galton oli pioneer väljapaistvate inimsaavutuste ja vaimsete võimete testide alal. Oma raamatus ''Hereditary Genius'', mille ta kirjutas enne IQ testide väljaarendamist, oletas ta, et pärilikud mõjud väljapaistvuse arenemiseks on tugevad ja, et väljapaistvus on harvaesinev tavalises populatsioonis. Lewis Terman valis klassifikatsiooni märgise "'lähedane geniaalsusele või geniaalne" kõrgeimaks klassifikatsiooniks oma 1916 aasta Stanford-Binet testi versioonile.<ref name="Terman1916p79">[[:en:Genius#CITEREFTerman1916|Terman 1916]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=26l9AAAAMAAJ&pg=PA79 79]</ref> Aastaks 1926, Terman alustas pikaajalise California koolilaste, kes esitati oma õpetajate poolt IQ testimisele, uuringu avaldamist, pealkirjaga Genetic Studies of Genius (Geniaalsuse geneetilised uuringud). Uuringu tegemist jätkas ta kogu ülejäänud elu. Catherine M. Cox, Termani kolleeg, kirjutas raamatu, ''The Early Mental Traits of 300 Geniuses'',<ref name="Cox 1926">{{Mall:Cite book|title=The Early Mental Traits of 300 Geniuses|last=Cox|first=Catherine M.|date=1926|publisher=Stanford University Press|location=Stanford (CA)|series=Genetic Studies of Genius Volume 2|lccn=25008797|isbn=0-8047-0010-9|oclc=248811346|laysummary=http://www.albany.edu/~scifraud/data/sci_fraud_1100.html|laydate=2 June 2013|ref=harv}}</ref> mis avaldati teise köitena The Genetic Studies of Genius raamatuseerias, milles Cox analüüsib ajalooliste geeniuste biograafilist teavet.
Kuigi tema pandud ajalooliste isikute, kes kunagi ei teinud IQ teste, lapsepõlve IQ skoore on kritiseeritud metoodilistel alustel,<ref name="PintneronCox">[[:en:Genius#CITEREFPintner1931|Pintner 1931]], pp.&nbsp;356–357 "From a study of these boyhood records, estimates of the probable I.Q.s of these men in childhood have been made. </ref><ref name="Shurkin1992pp70–71">[[:en:Genius#CITEREFShurkin1992|Shurkin 1992]], pp.&nbsp;70–71 "She, of course, was not measuring IQ; she was measuring the length of biographies in a book. </ref><ref name="EysenckonCox">[[:en:Genius#CITEREFEysenck1998|Eysenck 1998]], p.&nbsp;126 "Cox found that the more was known about a person's youthful accomplishments, that is, what he had done ''before'' he was engaged in doing the things that made him known as a genius, the higher was his IQ. </ref> Coxi uuring andis põhjalikke teadmisi, mis peale IQ aitas kaasa geeniuseks saamisele.<ref name="Cox1926pp215–219">[[:en:Genius#CITEREFCox1926|Cox 1926]], pp.&nbsp;215–219, 218 (Chapter XIII: Conclusions) "3. </ref> Aastaks 1937, peale teist Stanford-Binet testi parandust, Terman enam ei kasutanud terminit "geenius" kui IQ klassifikatsiooni, samuti mitte teised IQ testid.<ref name="TermanMerrill1960p18">[[:en:Genius#CITEREFTermanMerrill1960|Terman &#x26; Merrill 1960]], p.&nbsp;18</ref><ref name="Kaufman2009p117">[[:en:Genius#CITEREFKaufman2009|Kaufman 2009]], p.&nbsp;117 "Terman (1916), as I indicated, used ''near genius or genius'' for IQs above 140, but mostly ''very superior'' has been the label of choice" (emphasis in original)</ref> Aastal 1939, [[David Wechsler]] kommenteeris, et "me oleme pigem kõhklevad nimetamaks isikut geeniuseks vaid intelligentsuse testi põhjal".<ref name="Wechsler1939p45">[[:en:Genius#CITEREFWechsler1939|Wechsler 1939]], p.&nbsp;45</ref>
 
Termani pikaajaline uuring Californias andis lõpuks ajaloolisi tõendeid, kuidas geniaalsus on seotud IQ skooridega.<ref name="Eysenck1998pp127–128">[[:en:Genius#CITEREFEysenck1998|Eysenck 1998]], pp.&nbsp;127–128 "Terman, who originated those "Genetics Studies of Genius," as he called them, selected . . . children on the basis of their high IQs; the mean was 151 for both sexes. </ref> Paljud California õpilased suunati uuringusse õpetajate poolt. Kaks õpilast, keda testiti, kuid kes said liiga madala tulemuse, mille tõttu praagiti nad uuringust välja, olid hilisemad [[Nobeli preemia]] võitjad füüsikas, [[William Bradford Shockley|William Shockley]],<ref name="Simonton1999p4">[[:en:Genius#CITEREFSimonton1999|Simonton 1999]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=LcB2kOXT-68C&pg=PA4 4] "When Terman first used the IQ test to select a sample of child geniuses, he unknowingly excluded a special child whose IQ did not make the grade. </ref><ref name="Shurkin2006p13">[[:en:Genius#CITEREFShurkin2006|Shurkin 2006]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=cRb_qzEwWWAC&pg=PA13 13]; see also "[http://www.psychologytoday.com/blog/beautiful-minds/200909/the-truth-about-the-termites The Truth About the 'Termites']" (Kaufman, S. B. 2009)</ref> ja [[Luis Walter Alvarez]].<ref name="Leslie2000">[[:en:Genius#CITEREFLeslie2000|Leslie 2000]], "[http://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=40678 We also know that two children who were tested but ''didn't'' make the cut -- William Shockley and Luis Alvarez -- went on to win the Nobel Prize in Physics.]</ref><ref name="ParkLubinskiBenbow2010">[[:en:Genius#CITEREFParkLubinskiBenbow2010|Park, Lubinski &#x26; Benbow 2010]], "[http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=recognizing-spatial-intel There were two young boys, Luis Alvarez and William Shockley, who were among the many who took Terman’s tests but missed the cutoff score.]</ref> Termani uuringu ajalooliste leidude alusel ja biograafiliste näidete nagu [[Richard Feynman]], kelle IQ  oli 125 ja kes võitis Nobeli preemia füüsikas ning sai laialt tuntuks kui geenius,<ref name="Gleick2011p32">[[:en:Genius#CITEREFGleick2011|Gleick 2011]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=j42RD66g72oC&pg=PT32 32] "Still, his score on the school IQ test was a merely respectable 125."</ref><ref name="Robinson2011p47">[[:en:Genius#CITEREFRobinson2011|Robinson 2011]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=UFoAiCR58YcC&pg=PA47 47] "After all, the American physicist Richard Feynman is generally considered an almost archetypal late 20th-century genius, not just in the United States but wherever physics is studied. </ref> praegune psühholoogide ja teiste teadlaste vaade geniaalsusele on, et minimaalne IQ tase (ligikaudu 125) on geeniusele vajalik, kuid mitte ainult, see peab olema kombineeritud isikuomadustega nagu tahe ja püsivus, pluss vajalikud võimalused talendi arendamiseks.<ref name="Jensen1998p577">[[:en:Genius#CITEREFJensen1998|Jensen 1998]], p.&nbsp;577 "''Creativity'' and ''genius'' are unrelated to ''g'' except that a person's level of ''g'' acts as a threshold variable below which socially significant forms of creativity are highly improbable. </ref><ref name="Eysenck1998p127a">[[:en:Genius#CITEREFEysenck1998|Eysenck 1998]], p.&nbsp;127 "What is obvious is that geniuses have a high degree of intelligence, but not outrageously high—there are many accounts of people in the population with IQs as high who have not achieved anything like the status of genius. </ref><ref name="Pickover1998p224">Cf. [[:en:Genius#CITEREFPickover1998|Pickover 1998]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=P0CSxB2aHMcC&pg=PT243 224] (quoting Syed Jan Abas) "High IQ is not genius. </ref>
 
== Filosoofia ==
Mitmed filosoofid on oma filosoofiliste teooriate kontekstis pakkunud termineid, mis on geniaalsus ja mida see endas kannab.
[[Pilt:Croce-Mozart-Detail.jpg|thumb|214x214px|[[Wolfgang Amadeus Mozart]], imelaps ja geniaalne muusik ]]
[[David Hume]] filosoofias, see, kuidas ühiskond tajub geeniust, on sarnane sellele, kuidas ühiskond tajub ignorante. Hume ütleb, et geeniuse omadustega isikut nähakse tihti kui ühiskonnast lahtiühendatut, isikuna, kes töötab muust maailmast eemaldunult. "Teisest küljest, pelk ignorant on põlatud; samuti ei ole midagi peetud neetud geeniuse kindlamaks märgiks ajastul ja rahvuses, kus teadused arenevad, kui olla täiesti vaba ülla meelelahutuse maigust. Kõige täiuslikum karakter arvatakse jäävat nende kahe ekstreemsuse vahele; säilitades võrdse võime ja isu raamatute, seltskonna ja äritegevuse vastu; säilitades vestluses seda arukust ja delikaatsust, mis sisaldub viisakates kirjades; ja omades äris seda ausust ja täpsust, mis on lihtsa filosoofia loomulik tulemus."<ref>{{Mall:Cite web|lastname=Hume|first=David|title=An Enquiry Concerning Human Understanding. — "Of the different Species of PhilosophykrQQ6"|url=http://www.bartleby.com/37/3/|publisher=NEW YORK: BARTLEBY.COM, 2001|accessdate=2 September 2012|archiveurl=http://www.webcitation.org/6ANiOVq0G|archivedate=2 September 2012}}</ref>
 
[[Immanuel Kant]]<nowiki/>i filosoofias, geniaalsus on võime iseseisvalt jõuda ja aru saada kontseptidest, mida tavaliselt peaks õpetama teine inimene. Kanti jaoks, originaalsus on geeniuse ilmtingimatu omadus.<ref>Howard Caygill,name="D5axs" Kant Dictionary ([[:en:Special:BookSources/0631175350|ISBN 0-631-17535-0]]).</ref> Geniaalsus on  mitte- matkitud ideede produtseerimine. Kanti  geeniusele vajalike omaduste arutlus sisaldub teoses ''[[Otsustusvõime kriitika|Critique of Judgement]]'' (Otsustusvõime kriitika) ja võeti hästi vastu [[Romantism|Romant]]<nowiki/>ismi ajastul varasel 19. sajandil. Lisaks, suur osa Schopenhaueri geniaalsuse teooriast,  eelkõige seoses talendi ja piirangutest vabastusega, on otseselt tuletatud Kanti Otsustusvõime kriitikast (''Critique of Judgment)''.<ref>{{Mall:Cite book|last1name=Kant|first1=Immanuel|title=Kritik der Urteilskraft|trans_title=The Critique of Judgment|year=1790|pages=§46–§49|quote=e.g. §46: "Genius is a talent for producing something for which no determinate rule can be given, not a predisposition consisting of a skill for something that can be learned by following some rule or other.CqXN1" (trans. W.S. Pluhar)}}</ref>
 
[[Arthur Schopenhauer]]<nowiki/>i filosoofias, geenius on keegi, kelle intellekt domineerib tahte üle palju enam kui keskmisel inimesel. Schopenhaueri esteetikas, see intellekti ülekaal lubab geeniusel luua kunsti- ja akadeemilisi töid, mis on puhtad objektid, omakasupüüdmatud kaemused, need on esteetilise kogemuse peamised kriteeriumid Schopenhaueril.  Nende kaugus ilmalikest muredest tähendab, et Schopenhaueri geeniused demonstreerivad tihti vähest kohanemist maistes muredes; Schopenhaueri sõnadega, nad kukuvad tähti silmitsedes mudasse. See on vihje Platoni dialoogile ''[[Theaitetos (Platoni dialoog)|Theætetus]]'', milles Socrates jutustab esimesele filosoofile [[Thales]]<nowiki/>ele oma sellisest sündmusest. 
 
[[Bertrand Russell]]<nowiki/>i filosoofias, geniaalsus kaasneb kui indiviid omab unikaalseid omadusi ja andeid, mis teevad geeniuse ühiskonnale, kus ta tegutseb, eriti väärtuslikuks. Russelli filosoofia väidab lisaks, et  geeniuse lapsepõlves on võimalik geniaalsus hävitada ebasõbraliku ümbruskonna olemasolul. Russell ei tunnustanud seega uskumust, mis tema meelest valitses tema eluajal, et  "geniaalsus avaldub nagunii."<ref>(Page 91,name="LthRQ" The Conquest of Happiness, [[:en:Special:BookSources/0415378478|ISBN 0-415-37847-8]])</ref>
 
== Vaata ka ==
 
== Viited ==
{{viited}}|1=2|allikad=
<ref name="Cox 1926">{{Mall:Cite book|title=The Early Mental Traits of 300 Geniuses|last=Cox|first=Catherine M.|date=1926|publisher=Stanford University Press|location=Stanford (CA)|series=Genetic Studies of Genius Volume 2|lccn=25008797|isbn=0-8047-0010-9|oclc=248811346|laysummary=http://www.albany.edu/~scifraud/data/sci_fraud_1100.html|laydate=2 June 2013|ref=harv}}</ref>
<ref name="Terman1916p79">[[:en:Genius#CITEREFTerman1916|Terman 1916]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=26l9AAAAMAAJ&pg=PA79 79]</ref>
<ref name="PintneronCox">[[:en:Genius#CITEREFPintner1931|Pintner 1931]], pp.&nbsp;356–357 "From a study of these boyhood records, estimates of the probable I.Q.s of these men in childhood have been made.</ref>
<ref name="Shurkin1992pp70–71">[[:en:Genius#CITEREFShurkin1992|Shurkin 1992]], pp.&nbsp;70–71 "She, of course, was not measuring IQ; she was measuring the length of biographies in a book.</ref>
<ref name="EysenckonCox">[[:en:Genius#CITEREFEysenck1998|Eysenck 1998]], p.&nbsp;126 "Cox found that the more was known about a person's youthful accomplishments, that is, what he had done ''before'' he was engaged in doing the things that made him known as a genius, the higher was his IQ.</ref>
<ref name="Cox1926pp215–219">[[:en:Genius#CITEREFCox1926|Cox 1926]], pp.&nbsp;215–219, 218 (Chapter XIII: Conclusions) "3.</ref>
<ref name="TermanMerrill1960p18">[[:en:Genius#CITEREFTermanMerrill1960|Terman &#x26; Merrill 1960]], p.&nbsp;18</ref>
<ref name="Kaufman2009p117">[[:en:Genius#CITEREFKaufman2009|Kaufman 2009]], p.&nbsp;117 "Terman (1916), as I indicated, used ''near genius or genius'' for IQs above 140, but mostly ''very superior'' has been the label of choice" (emphasis in original)</ref>
<ref name="Wechsler1939p45">[[:en:Genius#CITEREFWechsler1939|Wechsler 1939]], p.&nbsp;45</ref>
<ref name="Eysenck1998pp127–128">[[:en:Genius#CITEREFEysenck1998|Eysenck 1998]], pp.&nbsp;127–128 "Terman, who originated those "Genetics Studies of Genius," as he called them, selected . . . children on the basis of their high IQs; the mean was 151 for both sexes.</ref>
<ref name="Simonton1999p4">[[:en:Genius#CITEREFSimonton1999|Simonton 1999]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=LcB2kOXT-68C&pg=PA4 4] "When Terman first used the IQ test to select a sample of child geniuses, he unknowingly excluded a special child whose IQ did not make the grade.</ref>
<ref name="Shurkin2006p13">[[:en:Genius#CITEREFShurkin2006|Shurkin 2006]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=cRb_qzEwWWAC&pg=PA13 13]; see also "[http://www.psychologytoday.com/blog/beautiful-minds/200909/the-truth-about-the-termites The Truth About the 'Termites']" (Kaufman, S. B. 2009)</ref>
<ref name="Leslie2000">[[:en:Genius#CITEREFLeslie2000|Leslie 2000]], "[http://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=40678 We also know that two children who were tested but ''didn't'' make the cut – William Shockley and Luis Alvarez – went on to win the Nobel Prize in Physics.]</ref>
<ref name="ParkLubinskiBenbow2010">[[:en:Genius#CITEREFParkLubinskiBenbow2010|Park, Lubinski &#x26; Benbow 2010]], "[http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=recognizing-spatial-intel There were two young boys, Luis Alvarez and William Shockley, who were among the many who took Terman’s tests but missed the cutoff score.]</ref>
<ref name="Gleick2011p32">[[:en:Genius#CITEREFGleick2011|Gleick 2011]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=j42RD66g72oC&pg=PT32 32] "Still, his score on the school IQ test was a merely respectable 125."</ref>
<ref name="Robinson2011p47">[[:en:Genius#CITEREFRobinson2011|Robinson 2011]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=UFoAiCR58YcC&pg=PA47 47] "After all, the American physicist Richard Feynman is generally considered an almost archetypal late 20th-century genius, not just in the United States but wherever physics is studied.</ref>
<ref name="Jensen1998p577">[[:en:Genius#CITEREFJensen1998|Jensen 1998]], p.&nbsp;577 "''Creativity'' and ''genius'' are unrelated to ''g'' except that a person's level of ''g'' acts as a threshold variable below which socially significant forms of creativity are highly improbable.</ref>
<ref name="Eysenck1998p127a">[[:en:Genius#CITEREFEysenck1998|Eysenck 1998]], p.&nbsp;127 "What is obvious is that geniuses have a high degree of intelligence, but not outrageously high—there are many accounts of people in the population with IQs as high who have not achieved anything like the status of genius.</ref>
<ref name="Pickover1998p224">Cf. [[:en:Genius#CITEREFPickover1998|Pickover 1998]], p.&nbsp;[https://books.google.com/books?id=P0CSxB2aHMcC&pg=PT243 224] (quoting Syed Jan Abas) "High IQ is not genius.</ref>
<ref name="jdbRF">genius. (n.d.</ref>
<ref name="Ip4xa">''Oxford Latin Dictionary'' (Oxford: Clarendon Press, 1982, 1985 reprinting), entries on ''genius'', p. 759, and ''gigno'', p. 764.</ref>
<ref name="iDhfb">{{Mall:Cite journal|last=Shaw|first=Tamsin|year=2014|title=Wonder Boys?|url=http://www.nybooks.com/articles/archives/2014/oct/09/wonder-boys-genius/|journal=[[The New York Review of Books]]|volume=61|number=15|accessdate=5 October 2014}}</ref>
<ref name="pfjYj">Saint-Lambert, Jean-François de (ascribed).</ref>
<ref name="qadgv">{{Mall:Cite book|last=Fancher|first=Raymond E|title=Alfred Binet, General Psychologist|pages=67–84|series=Portraits of Pioneers in Psychology|volume=III|editor-first=Gregory A|editor-last=Kimble|editor2-first=Michael|editor2-last=Wertheimer|location=Hillsdale, NJ|year=1998|publisher=Lawrence Erlbaum Associates|isbn=978-1-55798-479-1|ref=harv}}</ref>
<ref name="R6Zbe">{{Mall:Cite book|title=Hereditary Genius|last=Galton|first=Francis|date=1869|publisher=MacMillan|location=London|url=http://galton.org/books/hereditary-genius/|accessdate=4 April 2014|laysummary=http://psychclassics.yorku.ca/Galton/wozniak.htm|laydate=4 April 2014|ref=harv}}</ref>
<ref name="5OUwQ">{{Mall:Cite book|page=160|title=Against the gods|first=Peter L.|last=Bernstein|publisher=Wiley|year=1998|isbn=0-471-12104-5}}</ref>
<ref name="CLXB3">Bernstein (1998), page 163.</ref>
<ref name="qKNMT">{{Mall:Cite journal|last1=Gillham|first1=Nicholas W.|title=Sir Francis Galton and the birth of eugenics|journal=Annual Review of Genetics|volume=35|issue=1|pages=83–101|date=2001|pmid=11700278|doi=10.1146/annurev.genet.35.102401.090055}}</ref>
<ref name="YwHkQ">{{Mall:Cite book|last=Rogers|first=Carl|title=On Becoming a Person|date=1995|publisher=Houghton Mifflin|isbn=0-395-75531-X|page=175}}</ref>
<ref name="fSGcG">[http://www.vangoghgallery.com/misc/mental.html Van Gogh's Mental and Physical Health]</ref>
<ref name="sJHqh">[http://www.biography.com/people/virginia-woolf-9536773]</ref>
<ref name="qJGX0">[http://www.thefamouspeople.com/profiles/jonathan-swift-3.php Jonathan Swift]</ref>
<ref name="U8xzr">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/1994/nash-bio.html John F. Nash Jr. – Biographical]</ref>
<ref name="3NeuX">[http://www.biblio.com/ernest-hemingway/author/140 Ernest Hemingway]</ref>
<ref name="fkQWM">''Efroimson, V. P.'' The Genetics of Genius. 2002</ref>
<ref name="krQQ6">{{Mall:Cite web|last=Hume|first=David|title=An Enquiry Concerning Human Understanding. — "Of the different Species of Philosophy"|url=http://www.bartleby.com/37/3/|publisher=NEW YORK: BARTLEBY.COM, 2001|accessdate=2 September 2012|archiveurl=http://www.webcitation.org/6ANiOVq0G|archivedate=2 September 2012}}</ref>
<ref name="D5axs">Howard Caygill, Kant Dictionary ([[:en:Special:BookSources/0631175350|ISBN 0-631-17535-0]]).</ref>
<ref name="CqXN1">{{Mall:Cite book|last1=Kant|first1=Immanuel|title=Kritik der Urteilskraft|trans_title=The Critique of Judgment|year=1790|pages=§46–§49|quote=e.g. §46: "Genius is a talent for producing something for which no determinate rule can be given, not a predisposition consisting of a skill for something that can be learned by following some rule or other." (trans. W.S. Pluhar)}}</ref>
<ref name="LthRQ">(Page 91, The Conquest of Happiness, [[:en:Special:BookSources/0415378478|ISBN 0-415-37847-8]])</ref>
}}
 
== Bibliograafia ==
75 879

muudatust