Vikipeedia

Arktika paalia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Rhbmag (arutelu | kaastöö)
2 muudatust
1. rida:
Arktika paalia (''Salvelinus alpinus'') ehk mägihõrnas on üks viiest paalia perekonna liigist <sup>[1]</sup>.
{{Taksonitabel
| nimi = Arktika paalia
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN2.3
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=J. Freyhof, M. Kottelat |aasta=2008 |id=19877 |nimi=Salvelinus alpinus |IUCN_aasta=2013.1}}</ref>
| pilt = Salvelinusalpinus.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''▼
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''▼
| klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes''▼
| sugukond = [[Lõhelased]] ''Salmonidae''▼
| perekond = [[Paalia]] ''Salvelinus''
| liik = Arktika paalia
| binaarne = '''''Salvelinus alpinus'''''
| binaarse_autor = ([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]])
| levikukaart =
}}
 
=== Süstemaatiline kuuluvus ===
'''Arktika paalia''' (''Salvelinus alpinus'') ehk '''mägihõrnas''' on üks viiest Paalia perekonna liigist.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://aquafind.com/SaltwaterSpecies/Salvelinus_alpinus.php|Pealkiri=Salvelinus alpinus - Arctic Charr|Väljaanne=Aquafind|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
▲|Riik: riik = [[Loomad]] (''Animalia'')
 
▲|Hõimkond: hõimkond = [[Keelikloomad]] (''Chordata'')
== Kirjeldus ja iseloomulikud tunnused ==▼
Paalia on suurt kasvu külmalembeline kala.<ref>Behnke, R.J. (2002) ''Trout and Salmon''. The Free Press, New York.</ref> Tema keha värvus sõltub keskkonnast, aastaajast ja suguküpsuse astmest, kuid enamasti on ta selg<ref>{{Netiviide |URL=http://www.fishbase.org/summary/247 |Pealkiri=Salvelinus alpinus alpinus |Väljaandja=Fishbase}}</ref> tumeroheline või -pruun keha külgedel esineb punakasroosakaid täppe. Kõhupool on hele, kõhul ja uimedel<ref name=":0" /> võib esineda erkoranži, kuid seda esineb rohkem paaritumise ajal<ref name=":0" /> ning enamasti täheldatatakse seda isastel Arktika paaliatel.<ref>Frost, F.O. (2001) Arctic Management Plan. Department of Inland Fisheries and Wildlife Division of Fisheries and Hatcheries, Maine. </ref> Iseloomulikud on valged ääred paaris- ja pärakuuimedel.<ref>Päkk, P. (2015). Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid. Kalanduse teabekeskus.</ref> Küljejoon keerdub enne pead veidi allapoole.<ref>Morrow, J.E., 1980. The freshwater fishes of Alaska. University of. B.C. Animal Resources Ecology Library. lk 248.</ref>
 
Klass: Kiiruimsed ehk luukalad (''Actinopterygii'')
== Viited ==
 
{{Viited}}
▲|Selts: selts = [[Lõhelised]] (''Salmoniformes'')
 
▲|Sugukond: sugukond = [[Lõhelased]] (''Salmonidae'')
 
Perekond: Paalia (''Salvelinus'')
 
▲=== Kirjeldus ja iseloomulikud tunnused ===
Arktika paalia on suurt kasvu külmalembeline kala <sup>[2]</sup>. Tema keha värvus sõltub keskkonnast, aastaajast ja suguküpsuse astmest, kuid enamasti on ta selg <sup>[3]</sup> tumeroheline või –pruun, keha külgedel esineb punakasroosasid täppe. Kõhupool on hele, kõhul ja uimedel võib esineda erkoranži tooni, kuid seda esineb peamiselt sigimise ajal <sup>[1]</sup> ning enamasti täheldatatakse seda isastel paaliatel <sup>[4]</sup> ''.'' Iseloomulikud on valged ääred paaris- ja pärakuuimedel <sup>[5]</sup>''.'' Küljejoon keerdub enne pead veidi allapoole <sup>[6]</sup>.
 
=== Levik ja elupaik ===
Arktika paalia elab magevee järvedes, jõgedes <sup>[7]</sup> ning anadroomse vormina ka rannikumeres <sup>[1]</sup>. Arktika paalia on levinud lähispolaarses kliimavöötmes <sup>[8]</sup> Alaskast Venemaa põhjaosani, kaasaarvatud Kanadas, Gröönimaal, Norras ja Islandil. Isoleeritud populatsioone leidub ka Suurbritannia põhjaosas, Skandinaavias ning Ameerika Ühendriikides <sup>[7]</sup>.
 
=== Ökoloogia ===
Arktika paaliad paljunevad harilikult oktoobris-novembris, mil nad omandavad kõhtmisel poolel erkoranži pulmarüü, isastel moondub alalõug konksukujuliseks. Üksikutes populatsioonides säilib erkoranž värvus aastaringselt <sup>[4]</sup>.
 
Kudemine toimub kruusase või kivise põhjaga järvedes ja jõgedes. Järvede puhul koetakse, pesa valmistamata, madalates (0,5–1,8 m) ja tuultele avatud paikades <sup>[4]</sup>. Jõgedes toimub kudemine aeglasema vooluga piirkondades (0,2–0,8 m/s), kuhu emane sabaga pesa kaevab, peale sigimist katab ta pesa kruusaga<sup>[7]</sup>. Isased on territoriaalsed ning võivad paaruda mitme emasega. Peale kudemist anadroomsed populatsioonid tavaliselt naasevad merre, kuid võivad jääda ka järve 1–3 aastaks <sup>[9]</sup>. Isased saavutavad suguküpsuse varem, harilikult 2 aastaselt, emased 4 aastaselt <sup>[4]</sup>.
 
Magevees moodustavad paalia toidubaasi peamiselt plankton, aga ka bentilised organismid, muud selgrootud ning väiksemad kalad, noorkaladel harilikult vaid plankton. Meres moodusub põhiline toidubaas teistest kaladest <sup>[4]</sup>. 
 
=== Populatsioonide seisund ja ohutegurid ===
Arktika paalia on IUCNi punase nimistu järgi soodsas seisundis (''Least Concern'') <sup>[9]</sup>.
 
Globaalsest soojenemisest tingitud veetemperatuuri tõus võib ohtu seada arktika paalia populatsioonid . Samuti on ta tundlik veekogus esinevale reostusele, eutrofeerumisele ning veekogu hapestumisele <sup>[10]</sup>. Paalia arvukust mõjutavad ka võõrliigid, kellega tuleb konkureerida toidu, elupaiga ja kudealade pärast <sup>[10]</sup>.
 
Arktika paalia on hinnatud harrastuspüügi objekt ning toidukala, sellega seoses võib populatsioonides arvukus tulevikus langeda ülepüügi tagajärjel <sup>[9]</sup>.
# Aqua find. URL= <nowiki>http://aquafind.com/SaltwaterSpecies/Salvelinus_alpinus.php</nowiki> 
# Behnke, R.J. (2002) ''Trout and Salmon''. The Free Press, New York.
# Wildscreen arkive. <nowiki>http://www.arkive.org/arctic-charr/salvelinus-alpinus/</nowiki>
# Frost, F.O. (2001) Arctic Management Plan. Department of Inland Fisheries and Wildlife Division of Fisheries and Hatcheries, Maine.
# Päkk, P. (2015). Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid. Kalanduse teabekeskus.
# Morrow, J.E., 1980. The freshwater fishes of Alaska. University of. B.C. Animal Resources Ecology Library. 248p.
# Fishbase. URL= <nowiki>http://fishbase.sinica.edu.tw/summary/247</nowiki>
# Keyse, M.D. (2006) Patterns in Diet and Trophic Position of Lake Trout (''Salvelinus namaycush'')and Arctic Char (''Salvelinus alpinus'')Populations When Coexisting and in Isolation in Arctic Alaskan Lakes. MSc thesis, University of North Carolina, USA.
# IUCN. URL=<nowiki>http://www.iucnredlist.org/details/19877/0</nowiki>
10.  Department of the Environment Northern Ireland (2002) ''Northern IrelandBiodiversityStrategy''. Environment and Heritage Service, Belfast. URL=
 
<nowiki>http://www.doeni.gov.uk/niea/draftarcticcharrsapmar07-3.pdf</nowiki>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Arktika_paalia"