Ava peamenüü

Muudatused

P
Koondasin skripti abil viited
[[5. august]]il (vkj 25. juulil/26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal, Rootsi vägede vahel, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]] ja Vene-Leedu vägede, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]], [[Jakobstadti lahing]], mille Rootsi väed võitsid.
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta<ref>[[:pl:s:Traktat narewski|Narvaname="kRkcm" liiduleping poola keeles]]</ref>.
 
==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]]i Augustit toetavate [[Sileesia]]s asuvate jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg]]i juhitavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, kuid jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusesse. Karl tegi oma armee peaosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.
 
[[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all olid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõdurid. Paljud rügemendid koosnesid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. Lahingurivi vasakul tiival oli 10 vene jalaväepolku preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel, kuhu kuulus 6400 meest<ref>[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic name=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение,"782Zm" униформа]</ref>.
 
Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit said end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. Rootsi sõjavägi kaotas lahingus 452 sõjaväelast tapetutena ja 1077 haavatutena. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja annetas talle krahvitiitli.
Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsiseid muresid armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevade alguses [[1709]] lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Eriti Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].
 
Ettevalmistused [[Poltava]] piiramiseks toimusid aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref>Ragnhild Marie Hatton. name="Charles XII of Sweden87dvu", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN-13: 978-0297748267.</ref> 1709. Vajaliku varustuse puudumise tõttu piiramine venis. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid surnutena üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000 meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.
 
Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega, vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.
 
=== Sõjategevus Taanis ===
Aastal [[1712]] püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse sisse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Siiski lõi Stenbock [[20. detsember|20. (9.) detsembril]] 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Viimane kaotas 6000 sõdurit ja pidi põgenema. Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri rootslastel 3000 sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref>Peter Wilson. name="German armies: war and German politics, 1648–180688Ttc", Routledge, 1998. ISBN-13: 978-1857281064.</ref>.
 
Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref>
<ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref>
<ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN-13: 978-0297748267.</ref>
<ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN-13: 978-1857281064.</ref>
}}
 
==Vaata ka==
71 532

muudatust