Thomas-Andreas Põder: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Thomas-Andreas Põder''' (sündinud [[3. jaanuar]]il [[1976]]) on eesti teoloog ning [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] vikaarõpetaja.
==Haridus==
Põder õpetab süstemaatilise teoloogia aineid [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]] (alates 2005. aastast) kui ka EELK [[EELK_Usuteaduse_Instituut|Usuteaduse Instituudis]] (alates 2015. aastast).<ref name="etis">{{ETIS}}</ref> Ta on aktiivselt tegelenud oikumeenilise tööga nii Eestis (luterlaste ja õigeusklike vaheline dialoog) kui ka Euroopas. Alates 2006. aastast on ta Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ehk EKOE (Leuenbergi kirikuosadus) nõukogu liige ning 2015–2018 kirikuosaduse üle toimuva EKOE õpetuskõneluse redaktsioonitoimkonna liige. Lisaks on Põder üks kultuuriajakirja [[Kirik & Teoloogia]] kaasasutajatest ning ajakirja kontseptsiooni sõnastaja.<ref>Vt [http://kjt.ee/2011/12/kirik-ja-teoloogia-dogmaatiline-arutlus-1-osa/ "Kirik ja teoloogia: dogmaatiline arutlus (1. osa)"], Kirik & Teoloogia, 18. detsember 2011; [http://kjt.ee/2011/12/kirik-ja-teoloogia-dogmaatiline-arutlus-2-osa/ "Kirik ja teoloogia: dogmaatiline arutlus (2. osa)"], Kirik & Teoloogia, 22. detsember 2011.</ref><ref>[http://kjt.ee/ajakirjast/ Kirik & Teoloogia: Ajakirjast]</ref>.▼
Põder alustas teoloogiaõpinguid 1994. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, mille ta lõpetas 2000. aastal ''[[cum laude]]''. Samal aastal anti talle lõputöö "Usu keel ja metafoor. Fundamentaalteoloogiline traktaat" (juhendaja prof dr [[Alar Laats]]) eest Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi I preemia. Tartu Ülikoolis õppimise perioodi jooksul õppis ta 1997. aastal Sydney Katoliku Instituudis ning 1997–1999 [[Tübingeni Ülikool]]i evangeelses usuteaduskonnas. Aastatel 2001–2005 jätkas Põder teoloogia- ja filosoofiaõpinguid Tübingeni Ülikoolis. 2001. aastal peale EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari lõpetamist ordineeriti Põder õpetajaks.▼
Põder alustas doktorantuuri süstemaatilises teoloogias [[2001]]. aastal Tübingeni Ülikoolis [[Eberhard Jüngel]]i juures. 2012. aastal liikus Põder [[Greifswaldi Ülikool]]i, kus tema juhendajaks oli [[Heinrich Assel]]. Doktorikraadi sai ta 2015. aastal. Tema doktoritöö on kirjutatud saksa keeles teemal "Solidarische Toleranz. Systematische Erstgestalt einer Kreuzestheologie und Sozialethik in der Postaufklärung – das Werk Alexander von Oettingens" ("Solidaarne tolerantsus. Valgustusjärgne ristiteoloogia ja sotsiaaleetika süstemaatiline esmakuju – [[Alexander von
Alates 2015. aastast on Põder [[Akadeemiline Teoloogia Selts|Akadeemilise Teoloogia Seltsi]], [[Eesti Semiootika Selts]]i ning [[Rahvusvaheline Semiootikauuringute Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Semiootikauuringute Assotsiatsiooni]] liige. Samast aastast on ta ka kõrghariduse ja teaduse toimkonna esimees EELK hariduskomisjonis.▼
==Tegevus==
▲Põder alustas teoloogiaõpinguid 1994. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, mille ta lõpetas 2000. aastal ''[[cum laude]]''. Samal aastal anti talle lõputöö "Usu keel ja metafoor. Fundamentaalteoloogiline traktaat" (juhendaja prof dr [[Alar Laats]]) eest Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi I preemia. Tartu Ülikoolis õppimise perioodi jooksul õppis ta 1997. aastal Sydney Katoliku Instituudis ning 1997–1999 [[Tübingeni Ülikool]]i evangeelses usuteaduskonnas. Aastatel 2001–2005 jätkas Põder teoloogia- ja filosoofiaõpinguid Tübingeni Ülikoolis. 2001. aastal peale EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari lõpetamist ordineeriti Põder õpetajaks.
▲Põder õpetab süstemaatilise teoloogia aineid [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]] (alates 2005. aastast) kui ka EELK [[EELK_Usuteaduse_Instituut|Usuteaduse Instituudis]] (alates 2015. aastast).<ref name="etis">{{ETIS}}</ref> Ta on aktiivselt tegelenud oikumeenilise tööga nii Eestis (luterlaste ja õigeusklike vaheline dialoog) kui ka Euroopas. Alates 2006. aastast on ta Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ehk EKOE (Leuenbergi kirikuosadus) nõukogu liige ning 2015–2018 kirikuosaduse üle toimuva EKOE õpetuskõneluse redaktsioonitoimkonna liige. Lisaks on Põder üks kultuuriajakirja [[Kirik & Teoloogia]] kaasasutajatest ning ajakirja kontseptsiooni sõnastaja.<ref>Vt [http://kjt.ee/2011/12/kirik-ja-teoloogia-dogmaatiline-arutlus-1-osa/ "Kirik ja teoloogia: dogmaatiline arutlus (1. osa)"], Kirik & Teoloogia, 18. detsember 2011; [http://kjt.ee/2011/12/kirik-ja-teoloogia-dogmaatiline-arutlus-2-osa/ "Kirik ja teoloogia: dogmaatiline arutlus (2. osa)"], Kirik & Teoloogia, 22. detsember 2011.</ref><ref>[http://kjt.ee/ajakirjast/ Kirik & Teoloogia: Ajakirjast]</ref>.
▲Alates 2015. aastast on Põder [[Akadeemiline Teoloogia Selts|Akadeemilise Teoloogia Seltsi]], [[Eesti Semiootika Selts]]i ning [[Rahvusvaheline Semiootikauuringute Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Semiootikauuringute Assotsiatsiooni]] liige. Samast aastast on ta ka kõrghariduse ja teaduse toimkonna esimees EELK hariduskomisjonis.
▲Põder alustas doktorantuuri süstemaatilises teoloogias [[2001]]. aastal Tübingeni Ülikoolis [[Eberhard Jüngel]]i juures. 2012. aastal liikus Põder [[Greifswaldi Ülikool]]i, kus tema juhendajaks oli [[Heinrich Assel]]. Doktorikraadi sai ta 2015. aastal. Tema doktoritöö on kirjutatud saksa keeles teemal "Solidarische Toleranz. Systematische Erstgestalt einer Kreuzestheologie und Sozialethik in der Postaufklärung – das Werk Alexander von Oettingens" ("Solidaarne tolerantsus. Valgustusjärgne ristiteoloogia ja sotsiaaleetika süstemaatiline esmakuju – Alexander von Oettingeni teoloogiline pärand"). Väitekiri ilmub 2016. aastal monograafiana ühes juhtivas süstemaatilise ja oikumeenilise teoloogia uurimuste sarjas rahvusvahelises teaduskirjastuses [[Vandenhoeck & Ruprecht]].<ref>Vt ka http://www.us.ut.ee/et/uudised/usuteaduskonna-oppejoud-thomas-andreas-poder-kaitses-saksamaal-doktorikraadi</ref>
Teemavaldkonnad, millega Põder põhiliselt oma teadustöös tegeleb, on järgmised: fundamentaalteoloogia, [[dogmaatika]], [[oikumeenika]], [[eetika]], [[religioonifilosoofia]], valgustusjärgne süstemaatiline teoloogia ja vaimulugu, teoloogia ja semiootika dialoog. Tema tähtsaimad õpetajad on olnud Eestis teoloog [[Elmar Salumaa]] ning filosoof [[Madis Kõiv]], Tübingenis teoloogid [[Eberhard Jüngel]], [[Eilert Herms]], [[Otfried Hofius]] ja filosoof [[Anton-Friedrich Koch]] ning Greifswaldis doktoritöö juhendaja [[Heinrich Assel]].
== Isiklikku ==
| |||