Erinevus lehekülje "Kahekroonine münt (1930)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
See [[20. veebruar]]il [[1930]] käibele tulnud münt valmistas rahvale pettumuse – kuna tegu oli Eesti esimese [[hõbe]]rahaga, siis oli seda eelnevalt palju reklaamitud ja rahva ootused olid kõrged. Kui münt lõpuks käibesse jõudis, siis leiti, et see on eestlastele solvav – kesksel kohal selle kujunduses on [[Toompea loss]]i müürist väljaulatuv [[dansker]], mida on kasutanud meie rahva valitsejad.
 
Vastavalt kehtinud seadusele tuli 1- ja 2-kroonised mündid vermida [[hõbe]]dast (täpsemalt sulamist, milles on vähemalt 50%500 hõbedat)tuhandikku [[hõbe]]dat. Nende müntide valmistamiseks vajaminev hõbe osteti [[Inglismaa]]lt hinnaga 63 kr/[[Kilogramm|kg]], kokku ligi 9 [[tonn]]i. Müntide valmistamiseks kulus sellest 7728,122 kg.
 
[[Ligatuur (kiri)|Ligatuurina]] kasutati [[Kümnemargane münt (1926)|1926. aasta 10-margaseid]], mida kulus kokku 8228,081 kg, hinnaga 57 senti/kg. Kõik kulud kokku oli 528 428,4 krooni, mille eest saadi 1 276 455 käibemünti ja 1000 proovimünti, seega ühe mündi hinnaks tuli 41 senti, mis on ligikaudu 20% nimiväärtusest.
 
==Kujundus==
Münt on hõbehalli värvi ja kaalub 12 [[gramm]]i (lubatud tolerants &plusmn; 0,007 g), läbimõõt on kolm30 [[SentimeeterMillimeeter|sentimeetritmillimeetrit]] <!--, paksus x millimeetrit--> ning selle serv on rihveldatud. Mündi on kujundanud [[Günther Reindorff]] ning [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas on see tuntud kui "Toompea". Sama suured, kuid raskemad (15 grammi) ja kõrgema hõbedaprooviga (800) on samaaegsed [[Rootsi]], [[Taani]] ja [[Norra]] 2-kroonised hõberahad.
 
Kujundus kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt [[13. juuni]]l [[1928]], [[12. aprill]]il ja [[11. detsember|11. detsembril]] [[1929]], ning vastav teade avaldati [[Riigi Teataja]]s [[11. veebruar]]il [[1930]] (RT 1930, 14, 88; [[#RTValjavote|vaata artikli lõpus]]).
Anonüümne kasutaja