Erinevus lehekülje "Püha Elmo tuli" redaktsioonide vahel

 
==Tekke põhjused==
Püha Elmo tuleks nimetatakse helendavat elektrisädet. Oma olekultolemuselt on tegu plasmaga ehk ioniseeritud gaasiga. Tavaline gaas koosneb neutraalsetest molekulidest või aatomitest, aga plasma koosneb ioonidest ja elektronidest. Sellist olekut saab tekitada, kui lüüa tavalistest aatomitest välja elektronid., Näiteksnäiteks elektrijõu toimel. Erinevalt tavalisest gaasist on plasma väga hea elektrijuht (vabade elektronide tõttu).{{lisa viide}} Püha Elmo tuleks nimetatakse [[Koroonalahendus|koroonalahendust]], kus elektrisäde justkui helendab. SeeHelendus tekib ümber teravate punktide ümber, kuna teravatesse punktidesse kogunevad elektrilaengud. Elektrivälja tugevus ümber teravate punktide ümber võib olla piisavalt suur, et võimaldaksvõimaldada ioniseerida õhus olevat neutraalset gaasi ehk lüüa elektronid välja õhus olevatest gaasidest. Antud lahendusSee avaldub valguslahendusena,. midaNähtust kaon inimesedära kasutavad tegelikult ärakasutatud. Võttes näiteksNäiteks [[luminofoorlamp|luminofoorlambid, siis tegelikult need]] toimivad samal põhimõttel.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.scientificamerican.com/article/quotwhat-causes-the-stran/ |Pealkiri=What causes the strange glow known as St. Elmo's Fire? Is this phenomenon related to ball lightning? |Väljaanne=[[Scientific American]] |Kasutatud=16. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |Autor=Scott |URL=http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/causes-st-elmos-fire/ |Pealkiri=What causes Saint Elmo’s Fire? |Väljaanne=Today I Found Out |Aeg=14. aprill 2014 |Kasutatud=16. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref> Elektrivool ioniseerib gaasi lambis (argooni) ja see põhjustab elektromagnetlaine, mille pikkus jääb meile nähtavasse piirivahemikku. Lahenduse värvus sõltub gaasidest,. õhusÕhus on peamiselt lämmastik ja hapnik ning seetõttu paistab selline lahendus õhus meile sinaka, lillana. Selleks, et üldse oleks võimalik gaasi ioniseerida, peab olema tugev elektriväli, see peab ületama üle 30 kV/cm teravike ümber.{{lisa viide}} Sellised tugevad elektriväljad tekivad peamiselt äikese ajal, kus maa ja pilvede vahel on suur potentsiaali erinevus. Seda nähtust seostatakse enim just laevade tippudega, kuna need olid vanasti ühed vähesed ehitised, mis olid küllaltki kõrged, aga mis põhiline, teravad. Keegi ei teadnud elektrist üldiseltsuurt midagi ja rauast teravaid tippe niisama keegi hoovi peale püsti ei pannud. Koroonalahendus põhjustab ka suurtes elektriliinides voolukadusid. Tegelikult see sõltub suurestipalju ka õhurõhust ja õhuniiskusest, õhurõhu vähenemisel ja niiskuse suurenemisel tekib rohkem koroonalahendust. Peamine erinevusasi, mille järgi teha vahet välgul ja koroonalahendusel, on just helendamine,: koroonalahendus helendab, välk aga on selline konstante elektrisäde.
 
==Nähtused looduses==