Redaktsioon: 18. veebruar 2017, kell 11:33 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:8834:eec3:9fdb:20d5 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. veebruar 2017, kell 12:03 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Infoväsimuse sündroom''' (inglise keeles ''information fatigue syndrome'', ''IFS'') või '''info ülekülluse sündroom''' (''information overload syndrom'', ''IOS'') on haigus{{lisa viide}}, mis tekib infoülekülluse tagajärjel. Infoüleküllus on põhjustatud liigsest seotusest meedia, tehnoloogia ja informatsiooniga. == Infoüleküllus == 35. rida: Infoväsimuse sündroomi vältimiseks on vajalik [[infokirjaoskus]] - [http://www.christinebruce.com.au/ Christine Bruce]’i sõnul on infokirjaoskajast inimene teadlik n-n “infomaailmast”, ta analüüsib informatsiooni kriitiliselt, tal on isiklik infokasutamisoskus, mis iseloomustab tema suhtumist infomaailma. <ref name="Bawden" /> [[~~:en:Daniel_Levitin\|~~Daniel J. Levitin]] on oma raamatus "Korrastatud mõistus: Selgelt mõtlemine infouputuse ajastul" tsiteerinud üsna palju [[David Allen]]<nowiki/>i mõtteid, kes pakub välja lihtsaid lahendusi, kuidas toime tulla infoüleküllusega. „'''Pea puhastamine'''“ on <nowiki/>välja mõeldud termin, mis tähistab kõige ülesmärkimist, mis uitmõttena pähe tuleb. Allen tähendas, et kui ta koostas kõigest meeles mõlkuvast pika nimekirja, tundis ta end vabamalt ja suutis paremini tööle keskenduda. See tähelepanek põhineb neuroloogial. Kui inimesel keerleb peas midagi tähtsat – eriti kui see on tegemist ootav töö – pelgame me seda unustada ja seega aju aina korrutab seda ja mõte keerleb üha ringi. David Allen soovitab oma tegemist vajavate asjade '''peensorteerimiseks''' nelja valmiskategooriat: <u>tee ära</u>, <u>delegeeri teistele</u>, <u>lükka edasi</u> või <u>unusta ära</u>. Allen pakub välja ka '''kahe minuti reegli''': kui te suudate ühe asja oma nimekirjas lahendada vähem kui kahe minutiga, tehke seda kohe (ta soovitab iga päev varuda näiteks 30 minutit just selliste väikeste ülesannetega tegelemiseks, sest need kipuvad kiiresti kuhjuma). <ref name="Levitin" /> Infoülekülluse vältimiseks võib kasutada ka n-n <u>aju petmise süsteeme</u>. Selleks, et säilitada keskendumisvõime konkreetse ülesande juures, tuleks määrata kindel aeg päevas, millal teha konkreetseid ülesandeid, näiteks lugeda e-kirju. Asjatundjad soovitavad seda teha 2-3 korda päevas, pigem lugedes mitu kirja korraga kui kohe pärast laekumist lugeda igat kirja eraldi. Näiteks kui kontrollida meili iga viie minuti tagant, siis inimene kontrollib ärkveloleku jooksul seda 200 korda. Infoüleküllust aitab vältida ka see, kui pidada eri laadi asjade ajamiseks (näiteks töö, kool ja eraelulised tegevused) eri seadmeid. <ref name="Levitin" /> 43. rida: Infoväsimuse sündroom on enamlevinud töökeskkonnas. Infoväsimuse sündroomi vältimiseks töökeskkonnas on soovituslik infot filtreerida ja vastutust delegeerida. Tuleb leida endale sobiv viis, kuidas filtreerida relevantne informatsioon. Selleks on olemas nii inim- kui ka sotsiaalseid filtreid. <ref name="Melinat" /> Töökeskkonnas on oluline vähendada e-kirjadest tekkivat infoüleküllust. Selleks soovitatakse järgida üldist [https://www.businessemailetiquette.com/business-e-mail-etiquette-basics e-kirjade etiketti]ja märgistada kirjad tähtsuse alusel (näiteks erinevate värvidega). Infoüleküllust aitab vähendada ka õige juhtimisstiil - juhipoolne toetus, et tõsta töötaja enesehinnangut, motivatsiooni, pühendumust ja kohusetunnet. <ref name="Melinat" /> [[~~:en:John_Medina\|~~John J. Medina]] on ~~kirjeldanud~~oma raamatus ~~'''~~"[[~~:en:Brain_Rules\|~~Aju toimimise reeglid. 12 ~~aju~~põhimõtet, ~~toimimise~~kuidas ~~reeglit~~tööl, kodus ja koolis ellu jääda ning edu saavutada]]~~'''~~" (Tänapäev, ~~milles selgitatakse~~2014), lihtsustatud (väikestesse ühikutesse struktureeritult, nn 12 fakti kaudu) kujul kirjeldanud inimaju informatsiooni omastamise ning töötlemise põhimõtteid. Iga reegli kohta esitatud teaduslike faktide juurde kuulub hulgaliselt ideid nende rakendamiseks ~~praktikas~~igapäevaelus.<ref>Medina, J. (2014). Aju toimimise reeglid : 12 põhimõtet, kuidas tööl, kodus ja koolis ellu jääda ja edu saavutada. Tallinn: Äripäev{{lisa viide}}</ref> Lisatud soovitused aitavad igapäevaelus informatsiooniga paremini toime tulla, kasutada maksimaalselt aju potentsiaali ning märgata võimalikke manipulatsioone. == Viited ==

Infoväsimuse sündroom: erinevus redaktsioonide vahel