Nehatu vald: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täpsrub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Nehatu vald oli üks Eesti valdu, kus kehtis pidevalt sõjaseadus/[[kaitseseisukord]].
1938. aastal oli Nehatu vallavanem [[Johannes Mõisama]].<ref>"Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.</ref>▼
1924. aastal oli Nehatu vallavanem [[Hans Sommerling]], kommunistliku mässaja [[Arnold Sommerling]]i isa.<ref>"A. Sommerlingi isa raske seisukord". Vaba Maa, 6. detsember 1924, nr. 283, lk. 6.</ref>▼
1918. aasta veebruaris ostis Nehatu vallavalitsus taanduvatelt Vene sõjaväelastelt 20 [[suurtükk]]i, [[kuulipilduja]]id, [[püss]]e, telefoniaparaate, padruneid, sineleid, sõduripluuse ja muud varustust. 25. veebruaril 1918 Saksa sõjavägi konfiskeeris varustuse ja viis rongiga minema. 26. jaanuaril 1920 nõudis vallavolinik H. Tamm konfiskeeritud varanduse hüvitamist 2 539 400 margaga.<ref>"Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.</ref>
14. rida ⟶ 10. rida:
Aastal 1939 liideti [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vallaga]] ja moodustus [[Iru vald (1939)|Iru vald]].
==Vallavanemad==
1879. aastal oli Nehatu vallavanem [[Priidik Potisepp]].<ref name="aaü" />
▲1924. aastal oli
1928. aastal oli vallavanem [[Konstantin Jüssi]].<ref name="aaü">[http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012123.pdf Tallinn, Narva mnt. 154. Arhitektuuriajalooline ülevaade. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut. Tallinn, 1987]</ref>
▲1938. aastal oli Nehatu vallavanem [[Johannes Mõisama]].<ref>"Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.</ref>
== Viited ==
| |||