Näotuvastuse ajalugu sai alguse 17691960. aastate keskpaigas. See teema on huvi pakkunud teoreetiliselt ning ka praktilise tähtsuse tõttu paljudele teadlastele.
175241964 ja 79651965 [[Woody Bledsoe]] koos [[Helen Chan Wolf]]i ja [[Charles Bisson]]iga töötasid selle kallal, et arvuti suudaks ära tunda inimeste nägusid. Bledsoe oli oma töö üle uhke, aga kuna ta töötas nimetu luureagentuuri heaks, mis ei lubanud palju reklaami, avaldati vaid väike osa tema tööst. Mõningad raskused mis ta nimetas, olid näiteks suur varieeruvus pea asendil, valguse tugevus ja nurk, näoilme ja vananemine. Bledsoe tegevus oli näotuvastuse ajaloos väga oluline.
179801980. aastate lõpul toimusid suured teadusuuringud.
17971997, pärast Bledsoed, jätkas tema tööd peamiselt [[Peter Hart]]. Ta katsetas näotuvastusandmebaasi, kuhu kuulus üle 17002000 foto. Arvuti kontrollis nägude kattuvust andmebaasis olevate piltidega.
17971997 arendasid süsteemi edasi Christoph von der Malsburg ning kraadiga lõpetanud õppurid Bochumi Ülikoolist Saksamaal ning Lõuna-California Ülikoolist Ameerika Ühendriikides. Nendes süsteemid olid maailmas ühed parimad. Bochumi süsteemi arendamist hakkas toetama Ühendriikide ARL ([[United States Army Research Laboratory]]). Tarkvara müüdi [[ZN-Face]] nime all ning kasutajateks olid näiteks saksa pank ning lennujaamad.
