Mihkel Aitsam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Elulooliste faktide lisamine |
|||
1. rida:
{{See artikkel| on kirjanikust ja ajakirjanikust; sama nime kandis tema onupoeg 1905. aasta revolutsiooni aktivist [[Mihkel Aitsam (1876–1917)]], isa [[Mihkel Aitsam (1833–1913)]] ja poeg, pedagoog ja kodu-uurija [[Mihkel Aitsam (1913–1999)]], samuti insener ja invaliikumise aktivist [[Mihkel Aitsam (1929–2013)]]}}
'''Mihkel Aitsam''' ([[1. detsember]] [[1877]] [[Vana-Vigala]] Aitsamaa renditalus – [[17. juuni]] [[1953]] [[Vigala]]) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=5063 Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel]</ref><br />
1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam [[Valgus (ajaleht)|Valgusele]] kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]] ja [[Olevik]]ule". 1904. ilmusid lühemad jutud "[[Teataja]]s" ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli.
1906. aastal kui tema isatalu Vene [[karistussalk]]ade poolt hävitati<ref name="oitsi">[http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44138 Õitsituled nr1 1922 (lk 45) Eesti ajakirjanikud - Lühikesed eluloolised andmed]</ref>, asus ta [[Tallinn]]a elama ja astus [[Karl August Hermann|Karl August Hermanni]] kutsel ajalehe „[[Hüüdja]]" toimetuse liikmeks, kus ta ajalehetoimetuse sulgemiseni töötas. Hiljem töötas [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. a. alates „[[Päevaleht (1905)|Päevalehe]]" toimetuse liige<ref name="oitsi" />.<br />
Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" ([[1937]]), "Eestimaa kuningas" ([[1939]]) ja "Hiislari tütar" ([[1940]]).<ref>[http://runeberg.org/authors/aitsamii.html Nordic Authors: Mihkel Aitsam]</ref>
| |||