Kreeka-Pärsia sõjad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 4583787, mille tegi 90.190.190.169 (arutelu)
Parandasin
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}}
{{keeletoimeta}}
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Kreeka-Pärsia sõda
|osa=
|pilt= [[Pilt:Map Greco-Persian Wars-en.svg|300px|]]
|pildiallkiri=
|aeg= [[499 eKr]]–[[449 eKr]]
|koht= [[Vana-Kreeka]], [[Traakia]], [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]], [[Väike-Aasia]], [[Vana-Egiptus|Egiptus]]
|tulemus= Kreeklaste võit.
|ala= Makedoonia, Traakia ja [[Joonia]] iseseisvumine Pärsia impeeriumist
|osaline1= Vana-Kreeka [[linnriik|linnriigid]]
* [[Ateena]]
* [[Sparta]]
* [[Thespia]]
* [[Teeba]]
<hr>
Teised Kreeka riigid ja liidud
 
* [[Küpros]]
* [[Ateena Mereliit]]
* Teised liitlased
|osaline2= [[Pärsia impeerium]]<br>Liitlased:
* [[Halikarnassos]]
* [[Teeba]]
* [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]
* [[Tessalia]]
* [[Boiootia]]
|väejuht1= [[Militiades]]<br>[[Themistokles]]<br>[[Leonidas I]]{{KIA}}<br>[[Pausanias]]<br>[[Kimon]]{{KIA}}<br>[[Perikles]]<br>[[Onesilus]]{{KIA}}
|väejuht2= [[Artaphernes]]<br>[[Datis]]<br>[[Artaphernes (Artaphernese poeg]]<br>[[Xerxes I]]<br>[[Mardonius]]{{KIA}}<br>[[Hydarnes]]<br>[[Artabazus]]<br>[[Megabyzus]]<br>[[Artemisia I]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
}}
'''Kreeka-Pärsia sõjad''' olid rida [[hellenid|hellenite]] [[linnriik]]ide ja [[Ahhemeniidid|Ahhemeniitide]] [[Ahhemeniidide riik|Pärsia suurriigi]] vahelisi sõjalisi kokkupõrkeid ajavahemikus [[499 eKr]] kuni [[449 eKr]].
 
==Sissejuhatus==
Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast, lisaks oldi suhteliselt avatud võõrastele mõjudele (eriti [[Väike-Aasia]] poolt). Müütidestki on tuntud [[Trooja sõda]] ning väiksemad taplused. Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama [[koloonia]]id. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed [[olümpiamängud]], tekkisid [[polis]]ed – [[Kreeka]] [[linnriik|linnriigid]]. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima [[hõbemünt]]e. Tõusid esile kaks linnriiki, [[Ateena]] ja [[Sparta]]. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann [[Kleisthenes]] esimese [[Ateena demokraatia|demokraatia]] maailmas. Kogu arhailist ajastut on nimetatud ka klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks.