Johannes Pääsuke: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 146.255.183.70 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ah3kal. |
||
37. rida:
==Filmindus==
1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid [[Tartu]], [[Tallinn]]a, [[Narva]], [[Pärnu]] ja [[Võru]] kinodes. Kokku on Pääsuke teinud ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul [[Eesti Filmiarhiiv]]is. Kahjuks on osa tööd hävinenud.
Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamised Tartu kohal" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu [[Krasnojarski polk|Krasnojarski polgu]] kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lennus" (1912) keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga [[Farman]].
Revolutsiooniline hetk saabus aastal [[1914]], mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "[[Karujaht Pärnumaal]]". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea [[Oskar Brackmann]]i tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanike hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.
Johannes Pääsuke tegi koostööd filmikompaniidega Pathe, Gaumont ja Eclair ja asutas filmikompanii Estonia-Film.
Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon.
[[2012]]. aastal andis [[Eesti Filmiarhiiv]] Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul välja Pääsukese loomingule pühendatud kogumikplaadi "Esimene ... Pääsuke", millel on digitaalselt taastatud filmid "Tartu linn ja ümbrus", "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust", "Retk läbi Setumaa", "Vaatepilte Võrumaalt", "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul", "Valgelillepäev Tartus", "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas", "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" ja "Karujaht Pärnumaal".
==Filme==
| |||