Erinevus lehekülje "Johannes Pääsuke" redaktsioonide vahel

}}
 
'''Johannes Pääsuke''' ([[vkj]] 18. märts/[[ukj]] [[30. märts]] [[1892]] [[Tartu]] – vkj 26. detsember 1917/ukj [[8. jaanuar]] [[1918]] [[Orša]], [[Valgevene]]) oli [[Eesti]] fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija. Ta töötas [[Eesti Rahva Muuseum]]i fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20. sajandi igapäevaelu jäädvustamisele. 1914. aastal lavastas ta ühe esimestest<ref>[http://arvamus.postimees.ee/2993203/jalle-need-latlased Jälle need lätlased?] Postimees, 15. november 2014</ref> Eesti mängufilmidest "[[Karujaht Pärnumaal]]".
 
==Elulugu==
Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil [[1892]] [[Tartu]]s. Tema isa oli edukas kaupmees ja ema koduperenaine. Fotograafia vastu hakkas Johannes huvi tundma 15-aastaselt. Tema õpetajaks oli Tartu kohalik meister.
 
Pääsuke hukkus rongiõnnetuses Oršas [[1918]]. aasta jaanuaris, olles vaid 25-aastane.
 
==Fotograafia==
[[1912]]. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes [[Postimees (ajaleht)|Postimees]] teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta [[1913]]. aastal.
 
1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas [[Narva]]st ning lõppes [[Muhumaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Fotoretkel tehti 317 fotot. Pildid on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid.
 
[[Pilt:Johannes Pääsuke sõjaväevormis püssiga 12.9.1915 Tartus., ERM Fk 2823-2-ab.jpg|pisi|Johannes Pääsuke (1915)]]
[[1915]]. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]]. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud.
 
Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto.
 
==Filmindus==
1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid [[Tartu]], [[Tallinn]]a, [[Narva]], [[Pärnu]] ja [[Võru]] kinodes. Kokku on Pääsuke teinud ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul [[Eesti Filmiarhiiv]]is. Kahjuks on osa tööd hävinenud.
 
Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamised Tartu kohal" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu [[Krasnojarski polk|Krasnojarski polgu]] kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lennus" (1912) keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga [[Farman]].
 
Revolutsiooniline hetk saabus aastal [[1914]], mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "[[Karujaht Pärnumaal]]". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea [[Oskar Brackmann]]i tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanike hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.
 
Johannes Pääsuke tegi koostööd filmikompaniidega Pathe, Gaumont ja Eclair ja asutas filmikompanii Estonia-Film.
 
Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon.
 
[[2012]]. aastal andis [[Eesti Filmiarhiiv]] Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul välja Pääsukese loomingule pühendatud kogumikplaadi "Esimene ... Pääsuke", millel on digitaalselt taastatud filmid "Tartu linn ja ümbrus", "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust", "Retk läbi Setumaa", "Vaatepilte Võrumaalt", "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul", "Valgelillepäev Tartus", "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas", "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" ja "Karujaht Pärnumaal".
 
==Filme==
*"Utotškini lendamised Tartu kohal" ([[1912]], [[dokumentaalfilm]], esimene [[Eesti]] film, ei ole säilinud)
*"Utotškini lend" (1912, dokumentaalfilm)
*"Tartu linn ja ümbrus" (1912)
*"Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust" ([[1913]])
*"Retk läbi Setumaa" (1913, 7 minutit, etnograafiafilm; 2012. aastal valiti lõik "Vaateid Setumaalt 1912" Eesti filmi sajandi tõsieluhetkeks<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06251760 "Eesti sajandi film on "Kevade""] ERR, 30. aprill 2012</ref>)
*"Vaatepilte Võrumaalt" (1913)
*"Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul" (1913)
*"Valgelillepäev Tartus" (1913)
*"Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas" (1913)
*"Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" ([[1914]])
*"[[Karujaht Pärnumaal]]" (1914, 11 minutit, satiiriline komöödia, esimene Eesti [[mängufilm]])
 
== Fotosid ==
<gallery>
Pilt:Johannes Pääsuke 349 399.jpg|[[Tartu Pärmivabrik]] Pärna ja Pika tänava nurgal. 1914
Pilt:Johannes Pääsuke 214 151.jpg|Eestimaa rannavaht, [[randrüütel]]. 1913
Pilt:Johannes Pääsuke 214 209.jpg|[[Koguva]] küla väravavahid. 1913
Pilt:Johannes Pääsuke 213 211.jpg|Seemnekartuli sorteerimine Tartumaal. 1913
Pilt:Johannes Pääsuke 214 56.jpg|Sõnnikuvedajad Gustav (65 a) ja Anton (68 a) piipu tegemas. [[Pühajõe]] küla, Mõnnelohu talu. Juuni 1913
Pilt:Johannes Pääsuke 214 312.jpg|Saarlased laeva ehitamas. Juuli 1913
Pilt:Johannes Pääsuke 214 191.jpg|[[Muhu]]lane hobust söötmas. 1913
Pilt:Johannes Pääsuke 214 284.jpg|Poisid kiike üle võlli ajamas [[Ohessaare]] külas Saaremaal. Juuli 1913
</gallery>
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
*"Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2008
*[[Ivar Kosenkranius]] "Eesti kino minevikuradadelt". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964
*[[Veste Paas]] "Olnud ajad". Eesti Raamat, Tallinn 1980
 
==Välislingid==
{{Commonskat|Johannes Pääsuke}}
* [http://www.linnamuuseum.ee/eestipiltnik/?action=view&id=314 Eesti Fotograafid: Johannes Pääsuke]
*"Eesti esimene film jõuab vaatajate ette". Tartu Postimees, 1. aprill 2002
*"Päevapiltnik Pääsukese Tartu fotodel avaldub kunstniku vaim". Tartu Postimees, 30. aprill 2002
*"Johannes Pääsuke filmis end Tartus kinoajalukku". Tartu Postimees, 30. aprill 2002
*[[Andres Laasik]] [http://www.epl.ee/news/kultuur/pioneer-johannes-paasuke.d?id=50955936 "Pioneer Johannes Pääsuke"]. Eesti Päevaleht, 30. mai 2003
*[[Rael Artel]] [http://www.sirp.ee/archive/2003/12.09.03/Film/film1-5.html "Johannes Pääsuke – mees kahe kaane vahel"]. Sirp, 12. september 2003
*[http://www.tartupostimees.ee/133573/fotograaf-johannes-paasuke-leidis-jargijaid-96-aastat-hiljem/ "Fotograaf Johannes Pääsuke leidis järgijaid 96 aastat hiljem "]. Tartu Postimees, 18. juuli 2009
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused&gid=7 "Fotonäitused. Johannes Pääsuke ja Eesti film 90"]. Eesti Filmiarhiiv
*[http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Uurimisteemad/Projektid/Filmi--ja-fotoklassik-Johannes-Paasuke "Filmi- ja fotoklassik Johannes Pääsuke"]. Eesti Rahva Muuseum
*[[Tiit Tuumalu]] [http://arvamus.postimees.ee/823962/meie-esimene-paasuke/ "Nädala näod: Meie esimene Pääsuke"]. Postimees, 28. aprill 2012
 
{{JÄRJESTA:Pääsuke, Johannes}}
Anonüümne kasutaja