Redaktsioon: 21. november 2016, kell 14:51 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 135 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. veebruar 2017, kell 17:06 redigeeri eemalda Paistevalja (arutelu \| kaastöö) 1 muudatus →‎Elulugu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: Vaike Tiik (1921-2016) oli kunstiteadlane ja museoloog, eesti kunsti XIX sajandi lõpu – XX sajandi alguse sõlmprobleemide oluline käsitleja, Ants Laikmaa elu ja loomingu põhiuurija, Tartu Kunstimuuseumi direktor. ~~'''Vaike Tiik''' ([[22. november]] [[1921]] – [[13. märts]] [[2016]]) oli eesti [[kunstiteadlane]] ja muuseumidirektor.~~ ==Elulugu== Vaike Tiik sündis [[Järvamaa]]l Paistevälja külas Miku talus. 1941. aastal lõpetas ta Tallinnas [[Inglise kolledž]]i, korraliku saksa keele omandas [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal Riia raudteevalitsuses töötades. Vaike Tiik sündis 22. novembril 1921 Järvamaal, Võhmuta valla Paistevälja küla Miku talus põllumehe perekonnas. Astus 1945. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli. Abiellus 1946. aastal Aksel Tiigiga (1921-2010), kellest sai Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud (kehakultuurikateedri juhataja, dotsent, pedagoogikateaduste kandidaat). Vaike Tiik suri 13. märtsil 2016, tema põrm sängitati 14. mail 2016 Järva-Jaani kirikaeda. ~~1950. aastal lõpetas Vaike Tiik [[Tartu ülikool]]i kunstiajaloolasena, aastatel 1951–1952 oli ta [[Tartu Kunstimuuseum]]i vanemteadur ja 1952–1976 direktor.~~ '''Õpingud:''' 1929-1935 Jalgsema algkool. 1935-1936 Tapa progümnaasium. 1939-1941 Tallinna Inglise Kolledž, millega 1940. aastal ühendati A.Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž Tallinna IX Keskkooliks. 1945-1950 korraline üliõpilane Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiteaduse erialal. 1951 kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis diplomitöö „Vene skulptuur 18. sajandil ja 19. sajandi I poolel“. '''Töökohad:''' 1942-1944 ametnik Eesti Raudteevalitsuse statistikaosakonnas Riias ja Tallinnas. 1944-1945 statistik Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1951-1952 vanem teaduslik töötaja Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis. 1952-1976 direktor Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis. ==Teaduslooming== '''<u>Tegevus kunstiteadlasena:</u>''' Kunstiteadlasena on Vaike Tiik käsitlenud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunstielu sõlmprobleeme, koostanud näituseid ja katalooge, tema põhihuvi oli suunatud [[Ants Laikmaa]]le. Ta on kirjutanud monograafia "Ants Laikmaa" (1975) ja koostanud Laikmaa pärandist mitmeid kommenteeritud kogumikke, mis sisaldavad kunstniku autobiograafilisi artikleid ("Mõteldes tagasi", 1991), reisikirju ("Teelt", 1996) ja sotsiaal-poliitilisi sõnavõtte ("Kas tõesti mina?", 2001). '''RAAMATUD:''' Vaike Tiik. Ants Laikmaa. [Monograafia]. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1975. Mõteldes tagasi. Valik Ants Laikmaa autobiograafilisi artikleid. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1991. (Koostaja, kommenteerija ja järelsõna autor). Maailmakodaniku reisikirjad Viinist, Veneetsiast, Firenzest, Roomast, Caprilt, Sitsiiliast, Vesuuvi tipust, Tunisest jm. [Ants Laikmaa]. Tartu: Ilmamaa, 2001. (Koostaja ja järelsõna autor). '''ARTIKLID:''' Ants Laikmaa. Tema tööde näituse puhul Tartus. – Edasi 9. V 1951. A. Laikmaa. 100 aastat väljapaistva maalikunstniku sünnist. – Noorte Hääl 20. XI 1952. Ants Laikmaa esimese vene revolutsiooni ajajärgul. – Sirp ja Vasar 21. XI 1952. Ants Laikmaa pagulasena Soomes. – Looming 1956, nr 5, lk 685-688. Kesksel kohal on kasvatustöö. – Rahva Hääl 16. IV 1959. Ants Laikmaa. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi almanahh I. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1964, lk 13-45. Voldemar Erm 60. aastane. – Sirp ja Vasar 14. V 1965. (Kaasautorid Virve Hinnov ja Tuui Koort). Juubelijärgset juttu kunstimuuseumist. – Rahva Hääl 12. XII 1965. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. – Kunst 1966, nr 1, lk 1-10. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. – Sealsamas, lk 21-27. Veerandsada aastat Tartu Riiklikku Kunstimuuseumi. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi almanahh II. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1967, lk 5-10. Ants Laikmaa. – Sealsamas, lk 22-56. Muuseum aastatel 1966-1970. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi almanahh III. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1972, lk 5-8. Eesti kunst ja „Noor-Eesti“. – Sealsamas, lk 45-59. Rahvaülikooli kujutava kunsti osakond. – Sealsamas, lk 137-140. Eesti ajakirjandus Johann Köleri postuumsest näitusest. – Kunst 1976, nr 48/1, lk 12. Eesti ajakirjandus Johann Köleri postuumsest näitusest. – Eesti maalikunstnik Johann Köleri loomingu probleeme. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1983, lk 117-124. Eesti kunstikriitilise mõtte arengust (1860-1907). – Kogude teatmik. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1985, lk 19-51. Muuseumi teaduslikust tööst aastatel 1970-1976. – Kogude teatmik. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1988, lk 122-127. 75 aasta eest avati Tartus „Pallase“ kunstikool. – Postimees 6. X 1994. Voldemar Erm. – Kunstiteaduslikke uurimusi 8. Tallinn: Eesti Kunstiteadlaste Ühing, 1995, lk 298-305. Ants Laikmaa portreed tartlastest. Kunstniku 130. sünniaastapäeva puhul. – Postimees 8. V 1996. Looduse sõber Ants Laikmaa. – Lääne Elu 8.VII 1998. '''ETTEKANDED TEADUSKONVERENTSIDEL:''' Maalikunstnik Ants Laikmaa demokraatliku kunstikriitikuna. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi I teaduskonverentsil 1954. aastal. Eesti rahvuslik kunstielu sajandivahetusel. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi III teaduskonverentsil 1965. aastal. Ants Laikmaa reisikirjad „Teelt“. – Ants Laikmaale pühendatud teaduskonverentsil Tallinnas ja Tartus 1966.aastal. Isetegevuslik kunst ja meie kunstielu. – Üleliidulisel kunstimuuseumide teaduskonverentsil „Esteetilise kasvatustöö põhiprobleemidest ja –vormidest“ Moskvas 1966. aastal. Tartu Riiklik Kunstimuuseum aastail 1965-1970. Eesti kunst ja „Noor-Eesti“. – Mõlemad ettekanded Tartu Riikliku Kunstimuuseumi V teaduskonverentsil 1970. aastal. Tartu Riiklik Kunstimuuseum täna ja homme. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi VII teaduskonverentsil 1975. aastal. '''KUNSTIVÄLJAANNETE KOOSTAMINE, EESSÕNASTAMINE, TOIMETAMINE:''' Ants Laikmaa 10 surma-aastapäeva tähistamise näituse kataloog. Tallinn: Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1952. (Eessõna autor). 1. maid tähistava Tartu kunstnike näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1955. (Eessõna autor ja vastutav toimetaja). Tartu Riiklik Kunstimuuseum 1940-1955. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1955. (Koostaja ja vastutav toimetaja). Tartu kunstnike teoste näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1956. (Eessõna autor ja vastutav toimetaja). Maalikunstnik Elmar Kitse teoste näitus. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1956. (Vastutav toimetaja). Andrus Johani 1906-1941. Mälestusnäituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1957. (Vastutav toimetaja) Tartu kunstnike teoste näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1957. (Vastutav toimetaja). Ernst Tiido teoste näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1957. (Vastutav toimetaja). Graafik Hando Mugasto 1907-1937. Mälestusnäituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1957. (Vastutav toimetaja). Johannes Võerahansu. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1958. (Koostaja ja eessõna autor). Graafik Ella Mätik 1904-1943, Mälestusnäituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1958. (Vastutav toimetaja). Roman Timotheus. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1959. (Vastutav toimetaja). Jaan Koort 1883-1935. Mälestusnäituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1959. (Vastutav toimetaja). Tartu kunstnike näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1960. (Vastutav toimetaja). EKP XII Kongressile pühendatud vabariiklik kunstinäitus. Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium, ENSV Kunstnike Liit, 1960. (Eessõna autor). Professor Aleksander Vardi. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1961. (Vastutav toimetaja). Tartu kunstnike teoste näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1962. (Vastutav toimetaja). Arkadio Laigo 1901-1944. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1962. (Vastutav toimetaja). Professor A.Vabbe. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1962. (Vastutav toimetaja). Mari Rääk. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1963. (Vastutav toimetaja). Rudolf Sepp. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum. 1963. (Vastutav toimetaja). Eesti NSV rahvakunstniku professor Anton Starkopfi looming aastail 1960-1964. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1964. (Vastutav toimetaja). Tartu kunstnike teoste näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1964. (Vastutav toimetaja). Tartu Riikliku Kunstimuuseumi almanahh I. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1964. (Saatesõna autor, vastutav- ja tegevtoimetaja). Kunstinäitus Märjamaa ja ümbruse kogudest. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, Märjamaa Keskkool, 1964. (Koostaja ja eessõna autor). Tartu kunstnike teoste näituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1965. (Vastutav toimetaja). Tartu Riikliku Kunstimuuseumi almanahh II. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1967. (Vastutav- ja tegevtoimetaja). Valve Janov. Kaja Kärner. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1971. (Vastutav toimetaja). Professor Aleksander Vardi looming aastail 1961-1971. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1972. (Vastutav toimetaja). Kaljo Põllu. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1972. (Vastutav toimetaja). Tartu Riikliku Kunstimuuseumi almanahh III. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1972. (Vastutav- ja tegevtoimetaja). Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursuse lõpetanud ja lõpetajad. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1972. (Vastutav toimetaja). Tartu tarbekunstinäitus. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1972. (Vastutav toimetaja). Karin Luts. Varase loomingu näitus. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1973. (Vastutav toimetaja). Silvia Jõgever. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1973. (Vastutav toimetaja). Jaan Vahtra ja kubism eesti kunstis. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1973. (Vastutav toimetaja). Gustav Margi kunstikogu. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1974. (Vastutav toimetaja). Ilmar Malin. Looming aastail 1965-1972. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1974. (Vastutav toimetaja). Eduard Kutsar. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1974). (Vastutav toimetaja). Efraim Allsalu. Looming aastail 1965-1973. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1974. (Vastutav toimetaja). Ilmar Torn. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1974. (Vastutav toimetaja). Tartu kunstinäitus 1974. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1975. (Vastutav toimetaja). Juhan Muks. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1975. (Vastutav toimetaja). Märt Laarmani teosed 1966-1974. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1975. (Vastutav toimetaja). Noored graafikud. Silvi Liiva, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Vello Vinn. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1976. (Vastutav toimetaja). Enn Põldroos. Kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1976. (Vastutav toimetaja). Kogude teatmik. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1985. (Koostaja ja tegevtoimetaja). Kogude teatmik. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1988. (Koostaja ja tegevtoimetaja). Johann Köler. 1956. '''Temast:''' Vaike Tiik. – Kogude teatmik V. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1991, lk 182-183. Kaljo Põllu. Vaike Tiik – juubilar. – Sirp ja Vasar 19. XI 1971. Tiik, Vaike. – Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus, 1996, lk 526-527. Tiik, Vaike. – Eesti entsüklopeedia 14. Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 532. Episoode Tartu kunstnike ja kunsti elust. Režissöör Andres Sööt, 1989. (Filmitud aastail 1985 – 1989). Kunstimuuseumid. – Eesti kunsti ajalugu 6 II osa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 450-452. ==Administratiivne tegevus== '''ALGATUSED JA OSALUS KULTUURIPILDIS:''' Suure panuse eesti kunstikultuuri andis Vaike Tiik [[Tartu Kunstimuuseum]]i direktorina. Tänu tema aktiivsele sekkumisele ei likvideeritud 1952. aastal muuseumi. Tiik suutis luua ühtse ja hästi toimiva kollektiivi: ta võttis tööle tagasi 1950. aastate algul vallandatud Tartu kunstimuuseumi esimese direktori [[Voldemar Erm]]i, lahkuma sunnitud peavarahoidja [[Tuui Koort\|Tuui Koordi]] ning mitte kusagil tööd leidnud teaduri [[Tiina Nurk\|Tiina Nurga]]. Tal oli oskust valida muuseumi ka võimekaid noori inimesi ja suunata neid just nende ande järgi. 1959 ja 1961-1968 almanahhi Kunst toimetuskolleegiumi liige. 1970-1977 ilmunud kolmeköitelise „Eesti kunsti ajaloo“ toimetuskolleegiumi liige. 1972 ilmunud „Eesti Nõukogude Entsüklopeedia“ (ENE) 4. köite autorkonna liige. 1996 ilmunud teose „Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon“ (EAKBL) autorkonna liige. 1960 Tartu Kunstimuuseumi juurde Kujutava Kunsti Kaugõppekursuste (KKKK) organiseerija. 1960 Ants Laikmaa Majamuuseumi esimese põhiekspositsiooni koostaja. 1966 Ants Laikmaa Majamuuseumi põhiekspositsiooni täiendaja. 1968 algatas Jaan Koorti abikaasa Mari Koorti (1881-1975) mälestuste lindistamise. 1970 Tartu Kunstimuuseumi filiaalina Anton Starkopfi ateljeemuuseumi loomistöö algataja ning organiseerimistöö eestvedaja. 1977 algatas Tartu tööstuskunstnike seminari ja korraldas selle tööd 1987. aastani. 2002 initsieeris Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemia asutamise. 1957 astus Kunstnike Liitu. 1958-1982 valiti kuuel Kunstnike Liidu kongressil (X, XI, XII, XV, XVI, XVII) Kunstnike Liidu juhatusse. Vaike Tiigi juhtimise ajal korraldati muuseumis 1960. aastatel esimesed väliseesti kunsti väljapanekud ja andekate noorte kunstnike loomingu näitused. Teadustöö andis kvaliteedi muuseumi kõikidele tegemistele, eelkõige haridustöös: näituse korraldaja koostas ka kataloogi, pidas tutvustavaid loenguid, juhtis ekskursioone, kirjutas näitusest ajakirjanduses, aga ka teaduslikes väljaannetes. Tartu kunstimuuseumi töötajad olid Eesti kunstiajaloo esimese väljaande autorid. Direktorina teostas Vaike Tiik ennast kollektiivi kaudu: ta meenutas uhkusega Tiina Nurga ja [[Eha Ratnik]]u väitekirja. Pärast pensionile jäämist tegutses Vaike Tiik aktiivselt [[Tartu Kunstnike Liit\|Tartu Kunstnike Liidus]],1977-1982 oli Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimehe asetäitja. Vaike Tiigi ajal loodi muuseumi juurde Kujutava Kunsti Kaugõppekursus KKKK ([[1959]]), rahvaülikool ([[1960]]) ja [[Anton Starkopfi ateljeemuuseum]] ([[1972]]), hakkasid ilmuma muuseumi teaduskogumikud „Almanahhid“ (1964, 1967, 1972), alustati filmide tegemist Tartu kunstnikest. 1996 Tartu Kunstnike Liidu seenioride sektsiooni loomise algataja ja edasiviija. Pärast pensionilejäämist tegutses Vaike Tiik aktiivselt [[Tartu Kunstnike Liit\|Tartu Kunstnike Liidus]]. Vaike Tiigi üks viimaseid edukaid projekte oli [[Anton Starkopfi nimeline skulptuuri aastapreemia\|Anton Starkopfi nimelise skulptuuri aastapreemia]] asutamine [[2002]]. aastal. ==Tunnustused== 1956 autasustatud medaliga „Eeskujuliku töö eest“. 1957 – [[Eesti Kunstnike Liit\|Eesti Kunstnike Liidu]] liige 1971 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] 1978 Kristjan Raua nimelise aastapreemia laureaat („Eesti kunsti ajaloo“ 1. köite II osa autorite kollektiivi liikmena) *[[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u auliige

Vaike Tiik: erinevus redaktsioonide vahel