Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrke eemaldamine |
|||
4. rida:
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] [[biomolekul]]ide rühmad ja asendamatud [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimimiseks.
Vitamiinid avastas [[Tartu Ülikool]]is töötav arst [[Nikolai Lunin]] [[1880]]. aastal.<ref
Termini 'vitamine' võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on aja jooksul arenenud ning tänapäeval on vitamiine raske üheselt ja ammendavalt defineerida.
10. rida:
Enamik vitamiine ning vitamiinirühmade [[vitameer]]e ja [[isomeer]]e (sh fotoisomeere) on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]], [[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
Mitmed vitamiinid osalevad teatavate [[kude]]de ja [[elund]]ite struktuuri kujundamisel, nii näiteks kujundab D-vitamiin [[luustumisprotsess]]i, A-vitamiin – [[epiteel]]i arenemist, C-vitamiin – [[sidekude|sidekoe]] kasvu, E-vitamiin – [[loote areng|loote arenemist]] jne.<ref
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad.
Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref
[[Farmakoterapeutiline rühm|Farmakoterapeutilised rühmad]]: '''[[ATC kood A11]]''' ''Vitamiinid'' ja '''[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATCvet kood QA11]]''' ''Vitamiinid''.
21. rida ⟶ 20. rida:
==Termini kujunemine==
Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänapäeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit [[skorbuut]]i ja selle ravi juba üle 1500 a eKr – [[Ebersi papüürus]]es.<ref
===Kazimierz Funki definitsioon (1912)===
'''Vitamiinid''' on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks<ref name="Funk"
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev [[vitamiinivaegus]] võib olla organismile kahjulik ning koguni ohtlik, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[rahhiit]], [[skorbuut]], [[beriberi]], [[pellagra]] jpt.<ref
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained,<ref name="Funk" />[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref
===Eddy ja Hawley definitsioon (1941)===
*[[1941]]. aastal avaldatud publikatsioonis ''We need vitamins'', püüavad autorid [[Walter H. Eddy]] ja [[Gessner G. Hawley]] anda vitamiinide definitsiooni: vitamiinid on orgaanilised või [[süsinik]]ku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref
Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota.
<ref name="QrPsf" />
Toiduga saadavaid vitamiine nimetatakse [[toit|toiduks]], näit [[C-vitamiin]] apelsinimahlas, aga kui [[C-vitamiin]]i võtmise määrab arst, siis loetakse seda [[ravim]]iks.<ref name="QTPZv" />
===D. A. Benderi definitsioon (2003) ===
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref
===M. Zilmeri jt definitsioon (2010)===
{{cquote|Vitamiinid on [[heterogeenne|heterogeensed]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed]] [[madalmolekulaarne|madalmolekulaarsed]] [[orgaanilised ühendid|orgaanilised]] asendamatud [[mikrotoitaine]]d (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on [[liitensüümid]]e [[koensüümid]]ena (ehitusfunktsionaalsete [[koostisosa]]dena) [[hädavajal]]ikud ensüüm[[katalüüs]]is. Koensüümse jt [[biofunktsioonid]]e läbi ongi nad hädavajalikud [[inimkeha]] [[elutegevus]]es.}}<ref name="Zilmer" />
===Termin biokeemia kaudu===
Enamik vitamiine ning nende [[vitameer]]e ja [[isomeer]]e on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon]]id, [[eelvitamiinid]] <ref
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
Vitamiinide vajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud [[elusorganism]]idele <ref
Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.
Vitamiinid on vajalikud enamikule:
*[[taimed]]ele – looduses kasvavad [[taimed]] on [[kemoautotroof]]id ja vajavad enamiku [[bioloogiline protsess|bioloogiliste protsesside]] normaalseks kulgemiseks ka mitmeid orgaanilisi aineid (sh vitamiinid) osaliselt ka [[edafon]]i kaudu (veetaimed veekeskkonnast).<ref
*[[viirused|viirustele]]
*[[vetikad|vetikatele]] – pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref
*[[bakterid|bakteritele]] – [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref name="4Ee2M" />);<ref name="HM0yM" /><ref name="KOror" /><ref name="Nwyge" />meditsiiniliselt olulised bakterid on enamikus [[heterotroof]]id<ref name="RE6Wj" />
*[[seened|seentele]] – enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[C-vitamiin|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref name="Fxupd" />
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 4000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref
*[[putukad|putukatele]] – enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ja arenguks ning haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad).;<ref
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref name="nSaK8" /> Enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajab erinevaid vitamiinirühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref name="J9Vme" /><ref name="SoE92" /><ref name="An2p3" />
:*inimestele<ref name="Zilmer" /> – tänapäeval loetakse, et enamasti inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
Mõningaid vitamiine sünteesitakse [[eelvitamiin]]idest ja [[fotosüntees]]i kaudu. Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad [[metabolism]]iks geneetilised faktorid ([[aminohapped]], [[ensüümid]], [[geen]]id, metaboolsed rajad jne) või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref
*Aastail [[1895]]–[[1896]] õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku (eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu, kui neid kuumutada temperatuuril üle 120 °C ning milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref
*Aastail [[1906]]–[[1912]] uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiinorotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref name="KCb8m" />
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref name="z7Avv" /><ref name="KCb8m" /><ref name="7f6xX" />
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref name="VHrpm" />Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref name="eCsgX" /> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[Oliiviõli|oliiviõlis]] sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid'' [[rasvlahustuv A|rasvlahustuvaks A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref name="Ig5d8" />
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva. Hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid McCollumi klassifikatsiooni järgides rasvlahustuvaks faktoriks ''A'' ja vesilahustuvaks faktoriks ''B''.<ref name="luaLo" />
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref
*Aastail [[1910]]–[[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i eraldatud kristalse ainega on vajalik [[kasv]]uks, lisaks ka haigusliku seisundi [[Kuiv keratokonjunktiviit|kuiva silma]] ennetamiseks ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktoriks A'' (''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref
Kuna erinevate teadlaste (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i nimetatud klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul sõna lõpu ”-e” lõpuga ”-ine”. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref
'''Mõne tuntuma vitamiini ja kasvufaktori ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
100. rida ⟶ 93. rida:
| [[1881]] || Termin ''unknown substances essential to life'' || [[Nikolai Lunin]] || Tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (biotest: [[hiir]]ed)
|-
| [[1882]] || [[Beriberi]] ravi ([[Jaapan]]is) || parun [[Takaki Kanehiro]] || Vaheldusrikas toidusedel beriberi ennetamiseks (biotest: [[koer]]ad, [[mereväelane|mereväelased]])<ref
|-
| [[1901]] || ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]'' (hilisem biotiin) avastamine|| [[Eugene Wildiers]] || [[Pärm]]i [[kasvufaktor]]id (biotest: [[pärm]]ikultuur)<ref
|-
| [[1902]] || [[antineuriitne|antineuriitse]] [[hape|happe]] ehk [[X hape|X happe]] avastamine || [[Hulshoff-Pol]] || [[uba]]dest (''katjang-idjoe'' (''Phaseolus radiatus'') eraldas ta antineuriitse aine<ref
|-
| [[1906]] || Termin ''accessory growth factors'' || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || Lisa kasvufaktorid (biotest: rotid, [[kana]]d)
119. rida ⟶ 111. rida:
| [[1919]]–[[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A-, B-, C-, D-vitamiin – vitamiinide nomenklatuur
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref
|-
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] ''tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seonduvalt''
|-
| [[1928]] || [[heksuroonhape]] (hilisem [[askorbiinhape]])<ref
|-
| [[1928]] || [[antianeemiline faktor]] (hilisem ''[[Willsi faktor]]'' ja [[foolhape]]) || [[Lucy Wills]] || suurpunaliblese aneemia ravi
131. rida ⟶ 123. rida:
| [[1929]] || Kasvusoodustavad faktorid toidus || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] kasvusoodustavate vitamiinide avastamise eest
|-
| [[1929]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] keemiline eraldamine || [[Richard Kuhn]], [[Paul György]], [[Theodor Wagner-Jauregg]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] keemiline eraldamine<ref
|-
| [[1930]]. aastad || kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine || [[E.L. Robert Stockstad]] ''et al'' || [[Kasvufaktor]]i ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine looma[[sõnnik]]us ([[inglise keel]]es ''manure'') elunevast [[mikroorganism]]ist, hilisem [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])
149. rida ⟶ 141. rida:
| [[1934]] || [[Antihemorraagiline faktor]] || [[Carl Peter Henrik Dam]] || Antihemorraagiline faktor, hilisem [[K-vitamiin]] (biotest: [[kana]]d)
|-
| [[1935]] || [[J-Vitamiin|J-vitamiin]] || [[Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin]] || [[Antipneumooniline faktor]] tsitruseliste viljadest (tänapäeval [[koliin]] ehk B<sub>4</sub>vitamiin)<ref
|-
| [[1936]] || ''[[Grass Juice factor]]'' || [[G.O. Kohler]], [[Conrad Arnold Elvehjem]], [[Edwin Bret Hart]] || Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ja paljunemiseks<ref
<ref name="jPV0M" /><ref name="7dqkD" /><ref name="YENrC" /> (biotest: rotid)
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]] || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C-vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
160. rida ⟶ 150. rida:
| [[1937]] || [[C-vitamiin]]i ja suhkrute struktuur || Sir [[Walter Norman Haworth]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[sahhariidid|süsivesik]]ute ja [[Askorbiinhape|C-vitamiin]]i uurimisel"
|-
| [[1937]] || [[A-vitamiin]], [[beeta-karoteen]], [[B-vitamiin]] || [[Paul Karrer]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[A-vitamiin]]i ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga" seonduvalt<ref
|-
| [[1938]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
170. rida ⟶ 160. rida:
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Edward Adelbert Doisy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
|-
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch|W. Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
176. rida ⟶ 166. rida:
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
|-
| [[1957]] || [[Q-275|Q 275]] hilisem [[koensüüm Q]] üks liikmeist ([[Q-vitamiin]]i nomenklatuur) || [[Frederick L. Crane]] || ubikinooni avastamine <ref
|-
| [[1965]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Robert Burns Woodward]] || [[Nobeli keemiaauhind]] mitmete molekulide [[orgaaniline süntees|orgaanilise sünteesi]] eest
|-
| [[1979]] || [[PQQ-vitamiin]] (''pyrroloquinoline quinone'')<ref
|-
| ... || ... || ... || ...
190. rida ⟶ 180. rida:
=== Ladina tähestiku alusel ===
Ladina tähestiku suurtähtedega nomenklatuur seati sisse aastatel 1920–1922<ref
Mainitud nomenklatuuri aluseks võttes on mitmele vitamiinile antud ka mittesüsteemsed põhinimetused. Rahvusvaheliselt on liigitatud vitamiinide hulka üle 20 vitamiini.
232. rida ⟶ 222. rida:
|-
|[[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ka [[G-vitamiin]]<ref name="cMOtH" />
|[[riboflaviin]]
|vesi
243. rida ⟶ 233. rida:
|
|-
|[[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]] ka [[P-vitamiin]]<ref
|[[nikotiinhape]], [[niatsiin]], [[nikotiinamiid]]
|vesi
267. rida ⟶ 257. rida:
|-
|[[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] ka [[H-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
273. rida ⟶ 263. rida:
|-
|[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]] ka [[biotiin]]<ref
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
285. rida ⟶ 275. rida:
|-
|[[Folaat|B<sub>9</sub>-vitamiin]] ka [[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]] ja [[M-vitamiin]], faktor U, faktor R, [[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]]<ref
|[[folaat]]
|vesi
309. rida ⟶ 299. rida:
|-
|[[B12a-vitamiin|B<sub>12a</sub>-vitamiin]]<ref name="mFWiD" />
|''aquacobalamin''
|
315. rida ⟶ 305. rida:
|-
|[[B12b-vitamiin|B<sub>12b</sub>-vitamiin]]<ref name="mFWiD" />
|hüdroksükobalamiin
|
321. rida ⟶ 311. rida:
|-
|[[B12c-vitamiin|B<sub>12c</sub>-vitamiin]]<ref name="PkmWk" />
|''nitritocobalamin''
|
327. rida ⟶ 317. rida:
|-
|[[B12d-vitamiin|B<sub>12d</sub>-vitamiin]]<ref name="PkmWk" />
|
|
369. rida ⟶ 359. rida:
|-
|[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]]<ref name="9FrsH" />
<ref name="J2pup" />
|[[folaat]]
|vesi
389. rida ⟶ 378. rida:
|-
|[[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]] ka [[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]] ka [[P-aminobensoehape]]<ref
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
395. rida ⟶ 384. rida:
|-
|[[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]] (hilisem [[biotiin]])<ref name="zQYkq" />
|
|vesi
432. rida ⟶ 421. rida:
|-
|[[D2-vitamiin|D<sub>2</sub>-sünteetiline vitamiin]]<ref
<ref name="fG5L0" /><ref name="BRwc0" />
|[[viosterool]]
|rasv
463. rida ⟶ 452. rida:
|-
|[[G-vitamiin]] ka [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]<ref name="C2cG2" />
|[[riboflaviin]]
|vesi
481. rida ⟶ 470. rida:
|-
|[[I-vitamiin]] ka [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
511. rida ⟶ 500. rida:
|-
|[[K3-vitamiin|K<sub>3</sub>-vitamiin]]<ref
|[[menadiool]]id
|vesi
517. rida ⟶ 506. rida:
|-
|[[K4-vitamiin|K<sub>4</sub>-vitamiin]]<ref
|[[menadiool]]id
|rasv
541. rida ⟶ 530. rida:
|-
|[[M-vitamiin]]<ref name="JPSkX" /><ref name="34kuZ" />
|
|vesi
553. rida ⟶ 542. rida:
|-
|[[P-vitamiin]] (''citrin'')<ref name="OVqHE" />
|[[flavonoidid]]
|
566. rida ⟶ 555. rida:
|-
|[[P4-vitamiin|P<sub>4</sub>-vitamiin]]
|''[[troxerutin]]''<ref
|vesi
|
575. rida ⟶ 564. rida:
|vesi
|anti-''black tongue'' ja inimeste pellagra (1937)
<ref name="BVLXm" />
|-
|[[PQQ-vitamiin]]
|(''2,7,9-tricarboxy-pyrroloquinoline quinone'', ''methoxatin'')<ref
|vesi
|
614. rida ⟶ 603. rida:
|-
|[[V-vitamiin]]<ref name="dieZF" />
|[[Nikotiinhappeamiidadeniindinukleotiid|NAD]]
|
623. rida ⟶ 612. rida:
|
|rasv
|antisteriilne<ref name="FeqwR" />
|}
629. rida ⟶ 618. rida:
<u>Märkused</u>
*Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 [[karotenoid]]i (A-vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiini]]);
* Tänapäeval omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad [[B-rühma vitamiinid]], C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad [[A-vitamiin]]id ja [[K-vitamiin]]id).<ref
===Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides===
636. rida ⟶ 625. rida:
====Vitamiinide transport ja imendumine====
{{vaata|Ainete transport}}
Vitamiinidega seotud laboratoorsete meetodite ja katsetuste baasil loodud ''[[in vitro]]'', ''[[in vivo]]'' jpt loom- ja inimmudelid on aluseks [[tõenduspõhine meditsiin|tõenduspõhise meditsiini]] kaudu organismide vitamiinidega vajaduse ning omastatavuse, defitsiidi ja haiguste kirjeldamisel.<ref
Vitamiinide imendumine rakkudesse ja neid ümbritsevasse väliskeskkonda toimub mitme protsessi abil:
* [[difusioon]] [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendi]] järgi
655. rida ⟶ 644. rida:
RÜ ehk rahvusvaheline ühik, bioloogiliste ja farmakoloogiliste ainete potentsi määramisel kasutatav ühik.
Mõnede vitamiinide päevakogust väljendatakse puhta kemikaali potentsi kaudu rahvusvaheliste ühikutena ehk '''[[IU (täpsustus)|IU]]''' – '''''international unit'''''.
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]] peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref
Teadaolevalt esimese IU vitamiini potentsikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja dr. [[H. C. Sherman]] [[A-vitamiin]]i ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kelle vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4-nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 g/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref
*''U.S.P'' (United States Pharmacopeia) Units
669. rida ⟶ 658. rida:
Paljud paralleelselt kasutatavad ühikusüsteemid põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiinistandardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon|Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni]] (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
*17.–[[20. juuni|20. juunil]] [[1931]] võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-,B-,C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref
== Vitamiinide manustamise ja vägivaldse käitumise seosed?==
Mitmed uurijad on arvamusel, et vitamiinide, rasvhapete ja mineraalainete tarvitamine võib lastel ja noortel täiskasvanutel parendada [[intellekt]]i, takistada ja vähendada antisotsiaalset ja kriminaalsete kalduvustega käitumist. Neid seoseid on püütud ka katsetega tõendada kuid tulemused on vastuolulised ja [[korrelatsioon]]inäitajad ei anna tõendeid põhjuslike seoste kohta kuid on läbi viidud mitmeid uuringuid, mille tulemused indikeerivad, et vitamiinide ja mineraalainete päevakoguste manustamine võib esile kutsuda positiivseid muutuseid agressiivselt käituvatel inimestel, agressiivne käitumine justkui väheneks.<ref
== Vastunäidustused ==
Kasvajavastast ravi (sh [[keemiaravi]] ja [[kiiritusravi]]) saavatel [[vähihaige]]tel ei soovitata erinevatel põhjustel mitmeid vitamiine (näiteks A- ja E- ja C-vitamiini) manustada.<ref
== Vitamiinivajadus organismide füsioloogias (kirjandus)==
685. rida ⟶ 674. rida:
===Etümoloogia===
Termin ”vita-amine” on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae ''life'' + ''amine'', algselt neis sisalduva [[lämmastik]]u tõttu.<ref
==Vaata ka==
694. rida ⟶ 683. rida:
== Viited ==
{{viited|1=3|allikad=
<ref name="Zilmer">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138–171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
<ref name="Funk">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up [[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]], Wiesbaden:J.F.Bergmann,] , (vaadatud 7.05.2013, saksa keeles)]</ref>
<ref name="Funk4">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up Casimir Funk (1914), lk 4–5.]</ref>
<ref name="xEPh9">[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 599, [[1970]].</ref>
<ref name="bp3OW">[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]] [[1970]], lk 598–599.</ref>
<ref name="KlPOk">Lee Russell McDowell 2000</ref>
<ref name="z87Ln">[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, nr 455 (150/33/57)</ref>
<ref name="gjI3Y">A. McGill 1911</ref>
<ref name="hCzez">[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline(vaadatud 19.05.2013)]</ref>
<ref name="V0tYG">[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''],(vaadatud 26.08.2013)</ref>
<ref name="qZNBM">Jason Allen Mayberry, ''Scurvy and Vitamin C'', Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, [http://leda.law.harvard.edu/leda/data/658/Mayberry.html (vaadatud 11.06.2013)]</ref>
<ref name="s00eJ">Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, [http://emedicine.medscape.com/article/125350-overview, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013)]</ref>
<ref name="1su1T">Kazimierz Funk. ''THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA'', 1912, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdfvaadatud (03.06.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="LPsIW">[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, [[1914]].[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk(vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
<ref name="XKPAN">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
<ref name="cpnZQ">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 7–18, [[1941]], [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="QrPsf">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 8, 1941, [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="QTPZv">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 11, 1941, [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="KlONr">David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary)(vaadatud 29.08.2013)</ref>
<ref name="jsIKK">[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref>
<ref name="IQCaP">http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html</ref>
<ref name="An2p3">Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X(vaadatud 21.05.2013)]</ref>
<ref name="CwbEM">Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm, ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false(vaadatud 19.05.2013)]</ref>
<ref name="nSaK8">Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>
<ref name="H8snF">S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, ''Plant Tissue Culture: Theory and Practice'', Revised Edition, lk 45–46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false(vaadatud 10.05.2013)]</ref>
<ref name="AxGnW">Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/(vaadatud 25.06.2013)]</ref>
<ref name="DCW9r">Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, ''Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs'',Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, [http://www.pnas.org/content/107/48/20756.full(vaadatud 25.06.2013)]</ref>
<ref name="Dxu4z">Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545 ''Algae Need Their Vitamins''], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151(vaadatud 5.09.2013)</ref>
<ref name="4Ee2M">Kenneth Todar, ''Nutrition and Growth of Bacteria.'',''Todar's Online Textbook of Bacteriology'',[http://textbookofbacteriology.net/nutgro_2.html Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net ]</ref>
<ref name="HM0yM">Da-Wen Sun, ''Handbook of Food Safety Engineering'', Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.[http://books.google.ee/books?id=XjTWjykzLUYC&pg=RA1-PT45&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=2DO7Uag7woC0Bq_-gHA&ved=0CGkQ6AEwCQ(vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref name="KOror">E.E.Snell, W.H.Peterson, ''Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria'', J Bacteriol, [[1940]], March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC374571/pdf/jbacter00739-0043.pdf ]</ref>
<ref name="Nwyge">C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, ''Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products'', [[1953]], College of Technology, University of Munchester, [http://mic.sgmjournals.org/content/10/3/371.full.pdf(vaadatud 14.06.2013) (pdf)]</ref>
<ref name="RE6Wj">[http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html General Bacteriology(vaadatud 7.09.2013)]</ref>
<ref name="Fxupd">Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092(vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref name="czdVq">Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false(vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref name="OL8Rz">Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false(vaadatud 21.06.2013)]</ref>
<ref name="Xg7tk">Reginald Frederick Chapman, ''The Insects: Structure and Function'', 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,[http://books.google.ee/books?id=jHUCdbgW4MAC&pg=PA78&lpg=PA78&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=LMD9UWh-hi&sig=Rsbja9VMK3tPOsh8pHCTz8fWbAs&hl=et&sa=X&ei=0njEUZu_IMXXtAbu1YCABA&ved=0CE4Q6AEwBg#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false(vaadatud 21.06.2013)]</ref>
<ref name="MZwZ0">M. Prakash, ''Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5'', lk 133, 2008, Discovery Publishing House, [http://books.google.ee/books?id=Lzgsg_p2dVEC&pg=PA133&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=nn3EUcuGNMzwtQbR2IGwAg&ved=0CCoQ6AEwADgK#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false(vaadatud 21.06.2013)]</ref>
<ref name="WFG5M">Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, ''Encyclopedia of Insects'', lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8, [http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false(vaadatud 21.06.2013)]</ref>
<ref name="J9Vme">F. Gowland Hopkins, 1912</ref>
<ref name="SoE92">Institute of Medicine, DRI, 2000</ref>
<ref name="aiqlt">[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5(vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
<ref name="tLl8g">Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up(vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
<ref name="WLSWe">[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up(vaadatud 25.05.2013) ]</ref>
<ref name="XZaWs">[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref>
<ref name="9jxr6">Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', lk 10,27–28, 1914</ref>
<ref name="46owT">[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf(vaadatud 13.05.2013)]</ref>
<ref name="e38ln">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="KCb8m">[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf(vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="z7Avv">Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref>
<ref name="7f6xX">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="VHrpm">[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences,(vaadatud 18.08.2013)]</ref>
<ref name="eCsgX">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="Ig5d8">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="luaLo">Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="IUYgc">Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>
<ref name="3LtTl">[[Walter Hollis Eddy]].''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9–10, ''How Vitamines Were Discovered'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="tGhew">Th. Dietrich, ''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up(vaadatud 26.04.2013)]</ref>
<ref name="8tAXm">Funk, lk 34, 1914</ref>
<ref name="yPEw2">Funk, lk 34,38, 1914</ref>
<ref name="sEvgV">Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>
<ref name="nrjIX">Funk, lk 80, 1914</ref>
<ref name="7NJ8v">Casimir Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35–36, [[1914]],[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up(vaadatud 25.05.2013) ]</ref>
<ref name="nWMdn">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9–10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="SjztL">Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf(vaadatud 4.08.2013)]</ref>
<ref name="TYik8">Kazimierz Funk, [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]).(vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
<ref name="H0oHk">Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010,(vaadatud 30.08.2013)</ref>
<ref name="r3S21">[[Ragnar Berg]], tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], [http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors''], New York: A.A. Knopf, lk 21, [[1923]]vaadatud (26.08.2013) (pdf)</ref>
<ref name="UztsM">Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false (vaadatud 14.07.2013)]</ref>
<ref name="s3wEA">Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694–698.[http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full(vaadatud 23.06.2013)]</ref>
<ref name="UUMGS">Arthur Kornberg, ''For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist'', lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false(vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="wTWph">Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250–1256. Printed in U.S.A., ''Developments leading to the metabolic role of vitamin B6'',[http://ajcn.nutrition.org/content/24/10/1250.full.pdf]</ref>
<ref name="L6kPm">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 58, 1941, [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="ezKs5">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="jPV0M">G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, ''THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION'', Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[http://jn.nutrition.org/content/15/5/445.full.pdf]</ref>
<ref name="7dqkD">http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]</ref>
<ref name="YENrC">Steve Meyerowitz, ''Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health''. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, [http://books.google.ee/books?id=7VzMLrvG0TEC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=grass+juice+factor&source=bl&ots=JoN5Vn9l79&sig=mikYlDyCrs2Lny53_aPeBhT6_Pw&hl=et&sa=X&ei=aXa8UaL6CMKUtQak3IA4&ved=0CCcQ6AEwADgU#v=onepage&q=grass%20juice%20factor&f=false(vaadatud 15.06.2013)]</ref>
<ref name="QSMxg">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html "Paul Karrer – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.]</ref>
<ref name="3xYA5">Kumar Krishna, Frances M. Weesner,[http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false "Biology of Termites"], Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, u(vaadatud 28.07.2013)</ref>
<ref name="o5Rbk">Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7,(vaadatud 15.06.2013)</ref>
<ref name="gdoXp">Gallop et al 1993</ref>
<ref name="Vh0Ns">Earl Mindell et al 2011</ref>
<ref name="BlMTe">Iriarte et al 2000</ref>
<ref name="eTQ8M">Soraya de Chadarevian et al 2005</ref>
<ref name="cMOtH">Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'', Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33–38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf(vaadatud 28.07.2013)]</ref>
<ref name="zCyNb">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941,(vaadatud 28.08.2013)</ref>
<ref name="n8qGc">[http://www.uwex.edu/ces/dairynutrition/documents/bvits.pdf B-vitamins for Dairy Cows](vaadatud 30.08.2013) (pdf)</ref>
<ref name="mFWiD">E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009,(vaadatud 23.06.2013)</ref>
<ref name="PkmWk">E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395.PMCID: PMC1198009,(vaadatud 23.06.2013)</ref>
<ref name="9FrsH">[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google`i raamatu osaline(vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="J2pup">Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false(vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="g9vxI">William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up ''The vitamins: chemistry, physiology, pathology.'', Vol III], Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954,(vaadatud 31.08.2013)</ref>
<ref name="zQYkq">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false ''Vitamins in Animal and Human Nutrition]'', 2nd, lk 446, 2000, Iowa State University Press / Ames(vaadatud 30.08.2013)</ref>
<ref name="9Spd1">[http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/viosterol Sissekanne saidil http://medical-dictionary.thefreedictionary.com]</ref>
<ref name="fG5L0">[http://www.thefreedictionary.com/viosterol Sissekanne saidil http://www.thefreedictionary.com]</ref>
<ref name="BRwc0">[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf(vaadatud 12.05.2013)]</ref>
<ref name="C2cG2">[[Waro Nakahara]] ja Furnito Inukai,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'', Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33–38, lk 135, 1934,[https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf(vaadatud 28.07.2013)</ref>
<ref name="4n3lo">Ian K. M. Morton et al 1999</ref>
<ref name="JPSkX">William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, ''NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY''. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/</ref>
<ref name="34kuZ">[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false(vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="OVqHE">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n91/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941,(vaadatud 28.08.2013)</ref>
<ref name="YSKT1">[http://www.chemyq.com/En/xz/xz12/118250dxeme.htm Sissekanne saidil http://www.chemyq.com]</ref>
<ref name="BVLXm">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n49/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941,(vaadatud 28.08.2013)</ref>
<ref name="dieZF">[http://www.dailyhealthmagazine.com/vitamin-v/ ''DAILYHEALTHMAGAZINE''(vaadatud 5.09.2013)]</ref>
<ref name="FeqwR">[[Herbert McLean Evans]], [[Katharine Scott Bishop]], ''On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction'', (December 8, [[1922]]) is an article from Science, Volume 56. [http://archive.org/stream/jstor-1647181/1647181#page/n1/mode/2up(vaadatud 14.07.2013)]</ref>
<ref name="SC1wL">[[David A. Bender]], ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN 9780521803885 [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf(vaadatud 27.08.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="pGOwl">Norman 1979</ref>
<ref name="bKd8X">Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941(vaadatud 11.09.2013)</ref>
<ref name="e0Uik">''[http://books.google.ee/books?id=H6keAQAAIAAJ&pg=RA3-PA12&dq=International+Units+defined+by+a+Committee+of+the+League+of+Nations&hl=et&sa=X&ei=a5UwUsGQCcmE4ASXyoGoBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=International%20Units%20defined%20by%20a%20Committee%20of%20the%20League%20of%20Nations&f=false Miscellaneous Publication''], Issues 270–277, lk 12, [[1937]], United States Department of Agriculture(vaadatud 11.09.2013)</ref>
<ref name="9uHhQ">The Abell Foundation, VITAMINS AND VIOLENCE: Can Micronutrients Make Students Behave, Schools Safer and Test Scores Better?, August 2010, 23. väljaanne, number 6,(vaadatud 21.01.2016)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="x0DwH">Novaator, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/vahihaiged_tarbivad_nende_tervisele_ulimalt_ohtlikku_nonimahla/ Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla], 8.07.2010, (vaadatud 21.07.2014)</ref>
}}
==Kasutatud publikatsioonid ==
*[[Nikolai Lunin]], ''Über die Bedeutung der anorganischen salze für die ernährung des Thieres.'' Zeitschrift für Physiologische Chemie 5,
*[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk(vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]
*[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf(vaadatud 13.05.2013)] (pdf)
716. rida ⟶ 817. rida:
*Allen, L., Prentice, A., Harris, E.D., ''Encyclopedia of Human Nutrition.'',
''[[Elsevier]], [[Oxford]], 2 ed, [[2005]]; chapter: ''COFACTORS,Organic'', ISBN 0-12-150110-8 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B0122266943000636 Osaline(vaadatud 21.04.2013)]''
*[[Soraya de Chadarevian]],[[Harmke Kamminga]].''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s''.Ch 3:''Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/(vaadatud 4.05.2013)]
| |||