Soojustagasti: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pindsoojusvahetis''' (rekuperatiivses soojusvahetis) toimub soojusläbikanne läbi kahte õhuvoolu eraldava kile või membraani (Joon 1.). [[Pilt:Joon1b.xcf|pisi|Joon1. Pindsoojusvaheti: ''1'' – eral­dusmembraan, ''2'' – vahekärg, ''A'' – väljuv õhk, ''B'' – heitõhk, ''C'' – välisõhk, ''D'' – sisenev õhk]] Soojust vahetavad keskkonnad on teineteisest täiesti eral­datud, pindsoojusvaheti ehitus on lihtne. Puuduseks on asjaolu, et soojuskandjate väikese temperatuurivahe tõttu on soojusvahetuspinnad väga suured, mõnikümmend ruutmeetrit. Enamik soojusvaheteid tehakse ristvoolsetena, kuid võib olla ka vastuvoolu soojusvaheteid. Loomapidamisruumides tuleks kasutada ainult selliseid soojusvaheteid, mida on lihtne tolmust puhastada, lisaks peab veel olema võimalus soojusvahetit härmatisest üles sulatada. Plaatsoojusvahetid on lihtsad, nende soojustagastustegur on 0,25…0,45, nad on kasutatavad ka loomapidamisruumides.

'''Soojustoru''' kujutab endast kergesti aurustuva vedelikuga (freoon) toru, millest on õhk eemaldatud (Joon 3, a).[[Pilt:Joon3b.xcf|pisi|Joon3. Soojustoru, (a) ja ssoojussifoon, (b): ''q1'' – saadud soojusvoog, ''q2'' – neeldunud soojusvoog, ''1'' – kondensaat, ''2'' – aur, ''3'' – kapillaarid]] Toru alumises osas olevale vedelikule antakse ruumist väljuv heitsoojus, vedelik aurustub, aur tõuseb toru ülemisse ossa, kus ta kondenseerub ja annab ära [[aurustumissoojus]]e ruumi sisenevale õhule. Kondensaat valgub toru alaossa. Soojustoru peab olema vertikaalses asendis.

'''Pindsoojustagastitena''' leiavad kasutamist [[plaatsoojusvaheti]]d (Joon 4)[[Pilt:Joon4c.xcf|pisi|Joon4. Ristvoolse plaatsoojusvahetigavahetiga soojustagasti: ''A'' – välisõhk, ''B'' – heitõhk, ''C'' – väljuv õhk, ''D'' – sisenev õhk, ''1'' – kere, ''2'' – kaas, ''3'' – ventilaator, ''4'' – soojusvaheti, ''5'' – kondensaadi äravool, ''6'' – filter, ''7'' – külmumise kontrolli relee, ''8'' – toruliides]] või [[torusoojusvaheti]]d (Joon 2). Soojus­vahetuspindadena kasutatakse alumiiniumi, klaasi, plasti ja roostevaba terast. Soojusvahetis eraldub veeauru kondenseerumisel [[peitsoojus]], [[aurustumissoojus]]. Kõige enam soojust saaksime soojusvahetist siis, kui ruumist väljuv õhk jahtuks soojusvahetist väljumisel kuni välisõhu temperatuurini. Praktiliselt ei ole see aga võimalik. Soojusvahetite efektiivsust võime iseloomustada soojustagastusteguriga.<ref name="Sisekliima" />

'''Regeneratiivses soojusvahetis''' toimub soojuse perioodiline salvestamine väljuvalt saastunud õhult ja soojuse äraandmine sisenevale külmale õhule mingi aine soojusmahtuvse kasutamisega. Soojuse ülekanne on tsükliline. Saastunud õhu soojusenergia antakse mingile soojust salvestavale materjalile (salve) ja võetakse sealt värskele õhule tagasi. Regene­reerivad soojussalvestid võivad olla liikuva või liikumatu salvega, samuti on vedelikuga salvesteid.[[Pilt:Joon5b.xcf|pisi|Joon5. Trummelsoojusvaheti slvetuselementsalvestuselement ja soojusvaheti: ''1'' – juhtplokk, ''2'' – veorihm, ''3'' – puhastusseade, ''4'' – kiiruseandur, ''5'' – mootor]]