Soojustagasti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
==Rekuperatiivene soojusvaheti==
'''Pindsoojusvahetis''' (rekuperatiivses soojusvahetis) toimub soojusläbikanne läbi kahte õhuvoolu eraldava kile või membraani (Joon 1.). [[Pilt:Joon1b.xcf|pisi|Joon1. Pindsoojusvaheti]] Soojust vahetavad keskkonnad on teineteisest täiesti eraldatud, pindsoojusvaheti ehitus on lihtne. Puuduseks on asjaolu, et soojuskandjate väikese temperatuurivahe tõttu on soojusvahetuspinnad väga suured, mõnikümmend ruutmeetrit. Enamik soojusvaheteid tehakse ristvoolsetena, kuid võib olla ka vastuvoolu soojusvaheteid. Loomapidamisruumides tuleks kasutada ainult selliseid soojusvaheteid, mida on lihtne tolmust puhastada, lisaks peab veel olema võimalus soojusvahetit härmatisest üles sulatada. Plaatsoojusvahetid on lihtsad, nende soojustagastustegur on 0,25…0,45, nad on kasutatavad ka loomapidamisruumides.
'''Torusoojusvahetid''' võivad olla õhk või vedelik soojuskandjatega. Esimene soojustagasti, mida katsetati loomapidamishoones Šveitsis 1950. a., oli valmistatud klaastorudest (Joon 2).[[Pilt:Joon2b.xcf|pisi|Joon2. Torusoojusvaheti]] Loomaruumist eraldatud õhk väljub torude vahelt, värske õhk siseneb mööda torusid ruumi. Kui väljuva õhuga kaasnev tolm ja mustus sadeneb toru välispinnale, saab selle maha pesta veega. Pestakse tavaliselt automaatse pesemisseadmega, mis lülitatakse sisse programmi järgi. Selliste klaastorudest soojusvahetite soojustagastustegur on küllalt hea, 0,4…0,7.
Plastmasstorudest
'''Soojustoru''' kujutab endast kergesti aurustuva vedelikuga (freoon) toru, millest on õhk eemaldatud (Joon 3, a).[[Pilt:Joon3b.xcf|pisi|Joon3. Soojustoru, (a) ja ssoojussifoon, (b)]] Toru alumises osas olevale vedelikule antakse ruumist väljuv heitsoojus, vedelik aurustub, aur tõuseb toru ülemisse ossa, kus ta kondenseerub ja annab ära [[aurustumissoojus]]e ruumi sisenevale õhule. Kondensaat valgub toru alaossa. Soojustoru peab olema vertikaalses asendis.
|