Vikipeedia

Lalsi Püha Nikolause kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Lalsi Püha Nikolause kirik''' (ka '''Kolga-Jaani Püha Nikolause kirik''')<ref>http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30722</ref> on [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani kihelkonnas]] Viljandimaal, praeguse haldusjaotuse järgi [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Kolga-Jaani vald|Kolga-Jaani vallas]] [[Lalsi]] külas. Kirik on pühendatud [[pühak|pühale]][[Nikolaus]]ele.
 
[[Venemaa Keisririik|Venemaa]] siseministeerium eraldas 2. veebruaril ([[vkj]]) 1869. aastal suure hulga raha uute õigeusu kirikute ehitamiseks [[Läänemere kubermangud]]esse. Ka Kolga-Jaani kavatsetav uus kirik sai oma raha-eralduse siit.
Esialgu kasutas kogudus [[Vaibla mõis]]alt üüritud hoonet. Kirik ehitati aastail [[1871]]–[[1873]] arhitekt G. Scheli tüüpprojekti järgi. Kirik pühitseti [[30. august]]il 1873. Ristikujulisel maakivist hoonel on viis kaheksatahulist kuppeltorni ja [[kellatorn]].<ref>http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14541</ref> Puidust [[ikonostaas]] on valgeks värvitud, selle kaunistused on aga kuldsed. Nii kirikuhoone kui ikonostaas on muinsuskaitse all. Kiriku juures asub [[Lalsi Vabadussõja mälestussammas]].
 
Kirikuhoone kavandas [[Riia]] arhitekt [[Heinrich Scheel]]. Sama projekti järgi, kuid väikeste muudatustega, ehitati kirikuhoone veel [[Arussaare Issanda Taevaminemise kirik|Arussaarde]], [[Penuja]]sse, [[Uruste Issanda Taevaminemise kirik|Urustesse]] ja [[Saaremaa]]l 10 kohta.<ref>[[Jaanus Plaat]], [[Arne Maasik]]. "Lalsi (Kolga-Jaani). Püha Nikolai kirik". // "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Lk 66</ref>
Kirikut kasutab [[EAÕK]] [[Lalsi Püha Nikolause kogudus]].<ref>http://www.eoc.ee/kogudus/lalsi-puha-nikolause-kogudus/</ref>▼
 
Sedakorda valiti Kolga-Jaani õigeusu kihelkonnakiriku asupaigana [[Lalsi]] küla. Hoone ehitamist alustati 1871. aastal. Ehitamiseks kasutati peamiselt kohalikke lõhutud maakive, mis seestpoolt hiljem krohviti ja värviti. Hoone on peaaegu võrdhaarse kreeka risti kujulise põhiplaaniga, eeskoda venitab läänes ristihaara pisut välja. [[Nelitis]]e kohal paikneb kaheksatahuline madal [[tambuur]] ja selle peal on neobarokse vormiga kaheksatahuline [[kuppel]]. Haarade sisenurkadest kasvavad välja kaheksatahulised tornid, mis aitavad viklite kandadel võtta vastu tambuuri ja kupli rõhtjõude. Abitornide kuplid on lahendatud nii, et tekib mulje [[bütsants]]i viiskuppelkirikust. Hoone kõrgus on umbes 15 m, see oli mõeldud umbes 450 inimese mahutamiseks.
 
Kirik sai valmis 15. juunil ([[vkj]]) 1873. aastal ning pühitseti [[Nikolaus|Nigulale]] 30. augustil ([[vkj]]) 1873. Samal ajal ehitati kirikuhoone lähikonda veel kolm sarnase materjalikäsitlusega maja – preestrile, köstrile ja uuele õigeusu kihelkonnakoolile.
 
Kirikule ehitati juba 1878. aastal puupõrand, kusjuures kogudus tegi selle töö oma raha eest. Puust kellatorn ehitati 1880. aastal, kellad kingiti keiser [[Aleksander III]] poolt. Põhjalik remont võeti kirikus ette juba 1886. aastal. Muuhulgas tehti suuri krohvi- ja katusetöid. On tõenäoline, et kirikuruumi maalingud pärinevad sellest ehitusjärgust.
 
Kirikut on millagi 1980. aastate algul uuritud ja inventeeritud.<ref>[[Aleksandr Pantelejev]]. "ENSV territooriumil asuvate apostlike õigeusu kirikute inventariseerimine. Kolga-Jaani Püha Nikolai kirik". Tallinn. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis, A-1879</ref> Tõenäoliselt pärast seda jäeti kirikuhoone hooldamine unarusse, sest hilisem lagunemine on hooldamatuse tagajärg. Hoone tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14541 Kultuurimälestis nr 14541 "Kolga-Jaani õigeusu kirik, 1871-1873.a."]</ref> Alates 2005. aastast on püütud kavandada Lalsi kiriku korrastamist.<ref>[[Karin Treufeldt]], [[Robert Treufeldt]]. "Kolga-Jaani Niguliste kiriku ennistamine. Muinsuskaitse eritingimused". MTÜ Castellum. Tallinn–Tartu. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis</ref>
 
==Ikonostaas==
Puidust [[ikonostaas]] on valgeks võõbatud, selle kaunistused on aga kuldsed. Ikonostaas tunnistati 2016. aastal kultuurimälestiseks.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30722 Kultuurimälestis nr 30722 "Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, ikoonid ja aujärjetagune maal koos raamistusega"]</ref>
 
==Lalsi Vabadussõja mälestussammas==
Kiriku juures taasavati 1987. aastal [[Vabadussõja mälestussammas]], mis oli esimene Nõukogude võimu lõpuajal avatud Vabadussõja monument Eesti NSV-s.
 
==Kogudus==
▲KirikutKirikuhoonet kasutab [[EAÕK]] [[Lalsi Püha Nikolause kogudus]].<ref>http://www.eoc.ee/kogudus/lalsi-puha-nikolause-kogudus/</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Käsikirjad==
*1974 [[Vladimir Berens]]. "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn. Käsikiri [[TLÜAR]] ''Baltica'' kogus, Msc K1-593/I, II
*1987 [[Aleksandr Pantelejev]]. "ENSV territooriumil asuvate apostlike õigeusu kirikute inventariseerimine. Kolga-Jaani Püha Nikolai kirik". Tallinn. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis, A-1879
*2005 [[Karin Treufeldt]], [[Robert Treufeldt]]. "Kolga-Jaani Niguliste kiriku ennistamine. Muinsuskaitse eritingimused". MTÜ Castellum. Tallinn–Tartu. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis
 
==Kirjandus==
*[[Jaanus Plaat]], [[Arne Maasik]]. "Lalsi (Kolga-Jaani). Püha Nikolai kirik". // "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Lk 414–417
 
==Välislingid==
*[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14541 Kultuurimälestis nr 14541 "Kolga-Jaani õigeusu kirik, 1871-1873.a."]
 
{{koord | NS = 58/29/3.21/N | EW = 26/1/45.48/E | tüüp = maamärk }}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Lalsi_Püha_Nikolause_kirik"