Kambrium: erinevus redaktsioonide vahel

Kambriumi ajastul (570-480 miljonit aastat tagasi) ujutas Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega mereline veekogu, mille piirjooned muutusid korduvalt. Sarnaselt vendiga iseloomustavad Eestis kambriumi [[Terrigeenne sete|terrigeensed setted]], kus erinevalt [[Vend|vendist]] on vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid. Selle põhjuseks on see, et [[Aluskord|aluskorrakivimid]], mis vendis oli kulutusmaterjali allikas, oli kambriumis setetega enamasti kaetud. Kambriumi kihtidest on leitud usse, [[Kõhtjalgsed|kõhtjalgseid]], [[Peajalgsed|peajalgseid]], lukuta [[Käsijalgsed|käsijalgseid]], [[Trilobiidid|trilobiite]], [[Foraminifeerid|foraminifeere]] ja [[akritarhidakritarheakritarhid|akritarhe]], kelle kompleksid on aluseks setendite [[Stratigraafia|stratigraafilisel]] liigestamisel. Kambriumis hakkas setete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne faktor. Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides [[Lontova savi]], Lükati aleuroliidi ja savi vahelduvate kihtidega kompleks ning Tiskre hele aleuroliit. Kambriumi ladestu tähtsuseks on tema savid, mida kasutatakse [[tellis]]te, [[drenaaž]]itorude ja [[Tsement|tsemendi]] tootmiseks. Lontova [[veepide]]mel asuvast ordoviitsiumi-kambriumi [[Põhjavesi|põhjaveelademest]] ammutatakse kvaliteetset põhjavett ning ([[Häädemeeste]]s ja [[Värska]]s) ka [[mineraalvesi|mineraalvett]].