Türisalu kihistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Türisalu kihistu''' (inglise Türisalu Formation) on Ordoviitsiumi ajastu kihistu. Kihistu on nimetatud Türisalu panga järgi.<ref name="stratigra...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Türisalu_pank,_24._juuni_2010.jpg|pisi|Türisalu pank on Türisalu kihistu stratotüübiks]]
'''Türisalu kihistu''' (inglise Türisalu Formation) on [[Ordoviitsium]]i ajastu [[kihistu]]. Kihistu on nimetatud [[Türisalu pank|Türisalu panga]] järgi, mis on ka kihistu [[stratotüüp|stratotüübiks]]. Seda hakkas esimesena määratlema [[Karl Müürisepp]] aastal [[1958]]. Ajaliselt kuulub see suuremalt jaolt [[Pakerordi lade]]messe, moodustades selle ülemise osa, ent Tabasalu kihistik kuulub [[Varangu lade]]messe.<ref name="stratigraafia.info">http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kallavere%20kihistu (vaadatud 10.02.2017)</ref> Kihistu on kõige paksem [[Loode-Eesti]]s, kus [[Elbiku]]l on selle paksuseks 6,1 meetrit, ent [[Põlva]]s on kihistu vaid 5 sentimeetrit paks.<ref>http://geokogud.info/stratigraphy/266</ref>
Kihistul on kaks kihistikku: [[Tabasalu kihistik]] ja [[Toolse kihistik]].<ref name="stratigraafia.info"/> Kihistu kivimid on üldiselt väga ühtsed, koosnedes [[kilt|kildast]], ent Varangu lademe ja Pakerordi lademe piire märgib uue kivististetüübi ilmumine, samuti on Tabasalu kihistikus õhukesi kvartsliiva kihte ja see sisaldab alumiste kihtidega võrreldes rohkem [[püriit]]i. Tabasalu kihistik jääb Varangu lademesse, üleminekupiirkond asub valdavalt Toolse kihistikus.<ref>Varangu Stage H. Heinsalu & V. Viira: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 ´lk. ISBN 9985-50-185-3.</ref> Kihistu kivimitest suurem osa kuulub Pakerordi lademesse, uuemad Varangu lademesse kuuluvad kivimid esinevad vaid [[Tallinn]]a ja [[Rapla]] vahelisest joonest ida pool. [[Tapa]]st ida pool jäävad kihistu kivimid juba kõik Varangu lademesse.<ref>Pakerort Stage H. Heinsalu & V. Viira: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 ´lk. ISBN 9985-50-185-3.</ref>
==Viited==
| |||