Keskküte: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida:
Enam levinud on '''kahetoruküttesüsteem''' (joon 2). Radiaatorid on soojuskandja liikumise suhtes rööbiti. Radiaatoritele mõjuv rõhulang sõltub radiaatori kaugusest soojusallika suhtes. Kaugemal asuvale radiaatorile toimib väiksem rõhuvahe. Selline süsteem vajab rõhkude ühtlustamist. Rõhkude ja seega ka vooluhulkade ühtlustamiseks varustatakse jaotustorustikud reguleerventiilidega ja püstikud liiniseadeventiilidega. Kahetorusüsteemid võivad olla soojuskandja vertikaalse või horisontaalse jaotusega ja need mõlemad omakorda alt- või ülaltjaotusega.<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref>
Küttekehade (radiaatorite, konvektorite) vajalik [[küttevõimsus]] (soojusväljastus) ruumi kütteks arvtatakse iga ruumi [[soojuskadu|soojuskao]] järgi. Peamised soojuskaod on [[piirdekadu|piirdekaod]] ja kadu [[ventilatsioonikadu|ventilatsiooniõhu soojendamiseks]], kui ventilatsioon puudub, siis arvestatakse [[infiltratsioonikadu]].<ref name="
Vesiküttesüsteemi paremaks toimimiseks vajab [[küttesüsteemi tasakaalustamine|küttesüsteem tasakaalustamist]]. Tasakaalustamine tagab küttevee liikumise ka [[soojussõlm]]est kaugemalolevatesse küttekehadesse, et ruumid oleksid võrdselt soojad.
| |||