Lumelauasõit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Leevike (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
61. rida:
Konkreetselt lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus kedagi konkreetselt selle eest esile tõsta.
 
Siiski ooon olnud isikuid, kes on mänginud lumelaua arengus olulist rolli.
Üks neist oli M. M. “Jack” Burchett. 1929. aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ning kinnitas jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese “lumelauaga”„lumelauaga“. Enne järgmist sammu möödus vahepeal 30 aastat. Alles 1965. aastal leiutas Sherman Poppen, keemiliste gaaside insener, kingituseksSherman Poppen oma tütrele kingituseks snurferi (nime leiutisele pani tema naine). Ta kinnitas kaks suuska kokku ja pani esiosa külge nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida.
 
Paljud tema tütre sõbrad tahtsid samuti snurferit ja peagi alustati selle masstootmist. 1966. aastal müüdi seda üle poole miljoni, ent seda võeti siiski kui lastele mõeldud mänguasja. Poppen korraldas selle uue lauaga võistlusi, kus osales ka Jake Burton, kes asjast tõsiselt huvitus. Tal ei olnud võimalust [[surfimine|surfida]] (vanemad ei ostnud talle lauda) ja seepärast tegeles ta snurferiga.
 
Dimitrije Milovich hakkas 1969. aastal lumelaudu tegema. TalleSee idee tuli seetalle ideesiis, kui ta sõitis kolledžis kandikuga mäest alla. Tema lumelauad põhinesid snirferil ja töötasid suuskadega sarnaselt. 1972 asutas ta firma Winterstick ja tema lumelauad kogusid tuntust. 1977. aastal hakkas Jake Burton, nüüd ülikooli lõpetanud, teenima raha, ehitades mitmesuguseid snurferivariante. Tema esimesed lauad olid tehtud lamineeritud puidust. Ta võitis snurferivõistluse enda meisterdatud laual, millel oli esimese jala jaoks kinnitus. See võimaldas lauda paremini juhtida ja andis eelise kaasvõistlejate ees eelise. Paralleelselt Burtoniga hakkas lumelaudu tegema ka Tom Sims. Ta oli huvitatud [[rula]]dest ja üritas sõita “lumelauaga”„lumelauaga“, mille oli valmistanud tööõpetuse tunnis. Sims liimis puutüki ühele poolele tüki vaipa ja teisele alumiiniumplaadi. Koos oma sõbra Chuck Barfootiga valmistasid nad garaažis rulasid ja lumelaudu.
 
Ametlikult oli Burton esimene, kes kombineeris lumelauale suuskade tehnoloogiat aastal (1980). Nende uus prototüüp oli tehtud materjalist P-Tex. Samal aastal sõlmis Sims lepingu firmaga Vision Sports, mis teda finantseeris. Barfoot jäi kõrvale ja üritas edutult oma firmat luua.
 
Aastal 1982. aastal peeti USA-s Woodstocki lähedal Suicide Sixi kuurordis esimene siseriigiline lumelauavõistlus. Võistlejate eesmärk paistis olevat “ellujäämine”„ellujäämine“, sest võisteldi jäisel ja järsul rajal “The Face”.
 
Aastal 1985. aastal oli üksnes 39 suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 1980. aastatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju – Snowboarder (1981), Absolutely Radical 1985 (hilsemhilisem International Snowboarding Magazine) (1985). 1986. aastal mängis prantsuse lumelaudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow", mis vallandas Euroopas lumelauavaimustuse. Korraldati rohkesti kohalikke üritusi, näiteks ka Šveitsi meistrivõistlused St. Moritzis. Lumelauasõit muutus aina populaarsemaks.
 
1994. aastal kuulutati lumelauasõit olümpiaspordialaks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998. aasta taliolümpial oli lumelauasõit esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal. Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis slaalomi kuldmedali ja pidi andma uriiniproovi. Proov sisaldas 17,8 nanogrammi milliliitri kohta marihuaanat. Rebagliati väitis, et ta pole juba kaua aega marihuaanat kasutanud ja see annus sattus tema vereringesse ilmselt peol suitsu sisse hingates. Kuldmedal võeti talt ära, ent anti hiljem tagasi. Sel vahejuhtumil olid halvad tagajärjed kõikidele lumelauduritele. Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume.
 
Aastal 1996. aastal lasi Mike Hatchett välja video "TB5", milles näidati selliseid kuulsaid lumelaudureid nagu Noak Salasneck ja Johan Olofson. Filmiti Alaskal, kus sõitjad tegid uskumatuid trikke.
 
Nüüdseks hõlmab lumelauasõit talispordist juba väga suure osa ja ka enamik suusakuurorte lubab seal lumelauaga sõita. Lumelauasõit on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks.
 
== Viited ==