Erinevus lehekülje "Eesti Vabadussõjalaste Liit" redaktsioonide vahel

Kohtu- ja siseministri [[Johan Müller]]i otsusega nr. 2387 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “[[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]” ("[[Riigi Teataja]]" 26, 101).
 
14. aprillil 1934 väitis advokaat [[Ferdinand Karlson]] [[Riigikohus|Riigikohtus]], et pole [[demokraatia]] vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha [[Fašism|fašistlikku]] riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast<ref>Miks suleti vabadussõjalaste liit. Vaba Maa, 15. april 1934, nr. 87, lk. 1.</ref>. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused Tallinna ja Tartu linnavolikogude vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud (väidab Pätsi diktatuuri aegne ajakirjandus)<ref>Riigikohus jättis vabadussõjalaste kaebused tagajärjeta. Päevaleht, 16. aprill 1934, nr. 103, nr. 103, lk. 1.</ref>.
 
== Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatus ==
Anonüümne kasutaja