Ava peamenüü

Muudatused

P
Koondasin skripti abil viited
[[Pilt:Olympic flag.svg|right|pisi|300px|[[Olümpialipp]]]]
 
'''Nüüdisaegsed olümpiamängud''' ehk '''kaasaegsed olümpiamängud''' ehk '''olümpiamängud''' on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade [[võistlus]], kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.<ref name="britannica">{{cite web|title=Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|publisher=Encyclopædia Britannica|accessdate=16. aprill 2013}}</ref> Nii [[suveolümpiamängud|suve-]] kui ka [[taliolümpiamängud|taliolümpiamänge]] korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud [[antiikolümpiamängud]]est, mida peeti [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]] [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s [[Olümpia]]s. [[1894]]. aastal asutas parun [[Pierre de Coubertin]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] (ROK), mis on [[olümpialiikumine|olümpialiikumise]] kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses [[olümpiaharta]]st.
 
Olümpialiikumise areng [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muutusi – jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, [[puue|puudega]] sportlaste jaoks [[paraolümpiamängud]] ning [[teismeline|teismeliste]] sportlaste jaoks [[noorte olümpiamängud]]. ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud [[amatöörsport|amatöörspordilt]], mis oli Coubertini nägemus, [[profisport|profispordi]] suunas. [[Massimeedia]] üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda [[sponsorlus]]e ja [[reklaam]]i lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed [[boikott|boikotid]] vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu.
[[Pilt:Olympia-stadion.jpg|pisi|left| Staadion [[Olümpia]]s]]
 
Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant [[Olümpia]]s peajumal [[Zeus]]i auks peetud [[religioon|religioossed]] spordipidustused, kus võistlesid [[Vana-Kreeka]] [[polis|linnriike]] esindavad [[sportlane|sportlased]]. Olümpiamängudel võisteldi nii [[spordialade loend|spordi-]] kui ka võitlusaladel, näiteks [[maadlus]], [[pankraation]] ja [[hobuste võiduajamine]]. [[Konflikt]]is olevad linnriigid pidid olümpiamängude ajaks omavahelised erimeelsused kõrvale jätma – sõjategevusest loobumist kutsuti [[olümpiarahu]]ks.<ref>Swaddling, Judith (2000). name="The Ancient Olympic Games (2 ed.)1vgTU", lk 54. Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70373-5</ref> Rahusoov on osa olümpiamängude müüdist, kuna tegelikult mängude ajaks sõdimist Kreekas ei peatatud; tänu vaherahule julgesid Olümpiasse teel olevad [[palverännak|palverändurid]] liikuda ka vaenlase territooriumi kaudu, sest nad olid Zeusi kaitse all.<ref>{{cite web|titlename=The"QJNCG" Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|url=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|publisher=Classics Technology Center, AbleMedia.com|accessdate=12. veebruar 2013}}</ref> Olümpiamängude idee ja sünd on seotud [[müüt]]ide ja [[legend]]idega.<ref name="young">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 12–13. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> Ühe müüdi järgi oli mängude rajajaks [[Herakles]] koos isa Zeusiga<ref name="young" /><ref name="pindar">{{cite news |url= http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0162&redirect=true |title= Olympian 10 |publisher= Pindar |accessdate=23. märts 2013}}</ref><ref>Richardson, N.J. (1992). name="Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.q1kZC", lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7</ref> – arvatakse, et Herakles hakkas kutsuma mänge olümpiamängudeks ning seadis sisse tava, mille järgi peeti mänge iga nelja aasta tagant.<ref name="pindar" /> Pärast [[Heraklese vägitööd|kaheteist kangelasteo]] sooritamist ehitas Herakles isa auks [[olümpiastaadion]]i. Herakles kõndis valminud olümpiastaadionil 200 sammu ja nimetas selle vahemaa [[staadion (pikkusühik)|staadioniks]], mis võeti hiljem kasutusele pikkusühikuna. Esimesed olümpiamängud peeti arvatavasti [[776 eKr|776. aastal eKr]], kuna Olümpiast on leitud pealiskirjaga tahvel, kus on kirjas alates 776 eKr iga nelja aasta tagant peetud jooksuvõistluse võitjad.<ref>{{cite web|titlename=Olympic"sX4WB" Games. The Ancient Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|publisher=Encyclopædia Britannica|accessdate=29. aprill 2009}}</ref> Antiikolümpiamängudel võisteldi jooksualadel, viievõistluses ([[kaugushüpe]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[staadionijooks]] ja [[maadlus]]), [[rusikavõitlus]]es, maadluses, pankraationis ja [[ratsasport|ratsaspordis]].<ref>Golden, Mark (2009). name="Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.kcAzi", lk 59–61. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref><ref>{{cite web|titlename=Ancient"Jm4hP" Olympic Events|url=http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html|publisher=Perseus Project of Tufts University|accessdate=29. aprill 2009}}</ref> Esimeseks olümpiavõitjaks tuli staadionijooksus [[Elis]]est pärit kokk [[Koroibos]].<ref>Golden, Mark (2009). name="Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.FsoQ8", lk 24. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref>
 
[[Religioon]] oli antiikolümpiamängudel väga tähtsal kohal – spordivõistlusi peeti koos [[ohverdamine|ohverdusrituaalidega]], mille käigus avaldati austust lisaks Zeusile (kelle [[Pheidias]]e valmistatud [[Zeusi kuju Olümpias|kuju]] asus Olümpia [[tempel|templis]]) ka [[vanakreeka mütoloogia]] kuningale [[Pelops]]ile, kes oli pidanud koos [[Pisa (Elis)|Elise Pisa]] kuninga [[Oinomaos]]ega kaarikusõiduvõistlusi.<ref>Burkert, Walter (1983). name="Pelops at Olympia. Homo Necans.jRneL", lk 95. University of California Press. ISBN 978-0-520-05875-0</ref> Olümpiamängude võitjaid austati, neid tehti surematuks luuletustes ja nende auks püstitati ausambaid.<ref>Swaddling, Judith (1999). name="The Ancient Olympic GamesnGSPJ", lk 90–93. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-77751-4</ref> Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant – seda ajavahemikku kutsuti [[olümpiaad]]iks, mida vanakreeklased kasutasid ajaühikuna. Olümpiamängud olid osa [[Panhelleni mängud]]est, kuhu kuulusid veel [[Püütia mängud|Püütia]], [[Nemea mängud|Nemea]] ja [[Isthmose mängud]].<ref>Olympic Museum. name="The Olympic Games in Antiquity9qhHZ", lk 2</ref>
 
Antiikolümpiamängude kõrgaeg oli [[5. sajand eKr|5.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]], misjärel hakkas mängude tähtsus langema, kuna [[Rooma riik|Vana-Rooma]] võim ja mõju Kreekas suurenes. Antiikolümpiamängude lõpuaega ei ole teada, aga arvatakse, et viimased mängud peeti [[393]]. aastal, kui [[keiser]] [[Theodosius I]] keelustas [[paganlus]]e ja selle praktiseerimise [[tava]]d.<ref name="crowther">Crowther, Nigel B. (2007). "The Ancient Olympic Games. Sport in Ancient Times.", lk 54. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98739-8</ref> Teise arvamuse järgi peeti viimased antiikolümpiamängud [[426]]. aastal, kui keiser [[Theodosius II]] käskis lammutada kõik Kreeka templid.<ref name="crowther" />
 
== Nüüdisaegsed olümpiamängud ==
[[Pilt:Brookes 1876.jpg|pisi|upright|[[Wenlocki olümpiamängud]]e looja dr. [[William Penny Brookes]]]]
 
Alates [[17. sajand]]ist on mitmeid spordisündmusi nimetatud "olümpiaks". [[Inglismaa]]l [[Chipping Campden]]i lähedal korraldati [[Cotswoldi olümpiamängud|Cotswoldi olümpiamänge]] (Cotswold Olimpick Games), kus võisteldi mitmel spordialal. Mängude looja ja eestvedaja aastatel [[1612]]–[[1642]] oli [[advokaat]] [[Robert Dover]]. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e korraldusõiguse kandidatuuri ajal nimetas [[Suurbritannia Olümpiakomitee]] Cotswoldi olümpiamänge "Briti olümpiatraditsiooni alusepanijaks".<ref>{{cite news |urlname="PyP2Z" http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |title= 400 Years of Olimpick Passion |publisher= Robert Dover's Games Society |accessdate=4. juuni 2010}}</ref>
 
Antiikolümpiamängude traditsiooni püüti taaselustada [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, kui aastatel [[1796]]–[[1798]] korraldati igal aastal olümpiapidustusi "L'Olympiade de la République", kus võisteldi mitmel antiikolümpiamängude spordialal. 1796. aasta mängudel kasutati esimest korda spordivõistlusel [[meetermõõdustik]]ku.<ref>{{cite news |urlname="v0X7m" http://www.olympist.org/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-games.html |title= Revival of the Olympic Games |publisher= Olympist.org |accessdate=24. märts 2013}}</ref>
 
[[1850]]. aastal hakkas dr. [[William Penny Brookes]] Inglismaal [[Much Wenlock]]is [[Shropshire]]'is korraldama spordivõistlusi Olympian Class. [[1859]]. aastal muutis Brookes mängude nime [[Wenlocki olümpiamängud]]eks (Wenlock Olympian Games); neid mänge peetakse tänapäevani igal aastal.<ref>Young, David C. (2004). name="The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.6hXL2", lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> [[1860]]. aastal asutas Brookes [[Wenlocki olümpiaselts]]i.<ref>Young, David C. (1996). name="The Modern Olympics: A Struggle for Revival.UFEFz", lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
 
Aastatel [[1862]]–[[1867]] toimusid [[John Hulley]] ja [[Charles Melly]] eestvedamisel [[Liverpool]]is igal aastal suured olümpiapidustused (Grand Olympic Festival). Need olid esimesed rahvusvahelised spordivõistlused, kus osalesid ainult [[amatöörsportlane|amatöörsportlased]]; võistelda lubati ainult meessportlastel.<ref>Matthews, George R. (2005). name="America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.vWADH", lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8</ref><ref>Weiler, Ingomar (2004). name="The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin.yRX7U" European Review (Cambridge University Press) 12 (3).</ref> [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude]] korraldus ja võistlusprogramm oli väga sarnane Liverpooli olümpiamängude omaga.<ref>Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). name="The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.D7S4y", lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7</ref> [[1865]]. aastal asutasid Hulley, Brookes ja [[Ernst Georg Ravenstein]] Liverpoolis Rahvusliku Olümpiakomitee, mida peetakse Suurbritannia Olümpiakomitee eelkäijaks. Rahvusliku Olümpiakomitee põhikirjast kujunes hiljem [[olümpiaharta]] alusraamistik.<ref>Young, David C. (1996). name="The Modern Olympics: A Struggle for Revival.jUDWY", lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> [[1866]]. aastal korraldati Londoni [[Kristallpalee]]s Suurbritannia rahvuslikud olümpiamängud.<ref>{{cite news |urlname="LzBID" http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |title= Crystal Palace Olympic arena |publisher= Museum of London |accessdate=24. märts 2013}}</ref>
 
=== Olümpiamängude taaselustamine ===
[[Pilt:Baron Pierre de Coubertin.jpg|pisi|upright|Parun [[Pierre de Coubertin]]]]
 
Kreeka soov taaselustada olümpiamängude traditsioon sai alguse koos [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]]ga [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[1821]]. aastal. Olümpiamängude mõtte pakkus esimesena välja [[luuletaja]] ja ajalehe[[toimetaja]] [[Panagiótis Soútsos]] [[1833]]. aastal avaldatud luuletuses "Surnute dialoog".<ref>Young, David C. (1996). name="The Modern Olympics: A Struggle for Revival.msOho", lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> Kreeka [[Rumeenia|rumeenlasest]] jõukas [[filantroop]] [[Evangelos Zappas]] kirjutas [[1856]]. aastal kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]]-le, et soovib olümpiamängude taaselustamist rahastada.<ref name="young2">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> Zappase rahalise toetusega toimusid esimesed [[Zappase olümpiamängud|olümpiamängud]] [[1859]]. aastal [[Ateena]] linnaväljakul; mängudel osalesid sportlased Kreekast ja Osmanite riigist. Zappas rahastas [[Panathinaikó staadion]]i [[restaureerimine|restaureerimist]], et seal saaks pidada kõiki tulevasi olümpiamänge.<ref name="young2" />
 
Panathinaikó staadionil korraldati [[1870]]. ja [[1875]]. aasta olümpiamängud.<ref>Young, David C. (1996). name="The Modern Olympics: A Struggle for Revival.kNYRG", lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> 1870. aasta mängudel oli 30 000 pealtvaatajat; 1875. aasta mängude kohta ei ole ametlikku pealtvaatajate arvu teada.<ref>Young, David C. (1996). name="The Modern Olympics: A Struggle for Revival.ygqr6", lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> [[1890]]. aastal, olles külastanud Wenlocki olümpiaseltsi korraldatud mänge, tekkis prantsuse parun [[Pierre de Coubertin]]il idee luua [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK).<ref name="rugby">{{cite news |title=Rugby School motivated founder of Games|publisher=Reuters (SI.som)|date=8. juuli 2004|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref> Tuginedes Brookesi ja Zappase arusaamadele, soovis Coubertin panna aluse vahetuva korraldusõigusega rahvusvahelistele olümpiamängudele, mis toimuksid iga nelja aasta tagant.<ref name="rugby" /> Coubertin esitles oma ideed ROK-i esimesel [[olümpiakongress]]il, mis toimus [[16. juuni|16.]]–[[23. juuni]]l [[1894]] [[Pariisi Ülikool]]is. Kongressi viimasel päeval otsustati, et esimesed ROK-i egiidi all toimuvad olümpiamängud peetakse [[1896]]. aastal Ateenas.<ref>{{cite web |titlename=The"PGmOy" Olympic Games: BC 776 – AD 1896|publisher=LA84 Foundation|last=Coubertin et al |url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|format=PDF|accessdate=24. märts 2013}}</ref> [[ROK-i president|ROK-i esimeseks presidendiks]] valiti Kreeka kirjanik [[Dimítrios Vikélas]].<ref>Young, David C. (1996). name="The Modern Olympics: A Struggle for Revival.QVVRe", lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
 
=== 1896. aasta olümpiamängud ===
[[Pilt:1896 Olympic opening ceremony.jpg|pisi|left|upright|1896. aasta olümpiamängude avatseremoonia [[Panathinaikó staadion]]il]]
 
ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud [[1896]]. aastal [[Ateena]]s [[Panathinaikó staadion]]il. Olümpiamängudel oli esindatud 14 maa 241 sportlast, kes võistlesid 43 alal.<ref>{{cite web |urlname=http://www.olympic.org/en/content/Olympic-Games/All-Past-Olympic-Games/Summer/Athens-1896/"8yWHX" |title=Athens 1896 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=8. veebruar 2010}}</ref> Evangelos Zappas oli koos [[nõbu]] [[Konstantinos Zappas|Konstantinos]]ega annetanud Kreeka valitsusele tulevaste olümpiamängude tarvis raha, mida kasutati esimeste olümpiamängude korralduskulude katmiseks.<ref>Memoire surename="XrMFy" le conflit entre la Grece et la Roumanie concernant l'affaire Zappa – Athens 1893, by F. Martens</ref><ref>L'affaire Zappaname="oMW83" – Paris 1894, by G. Streit</ref><ref>Young, David C. (1996). name="The Modern Olympics: A Struggle for Revival.Qv4Wc", lk 117. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> Staadioni [[restaureerimine|restaureerimist]] toetas Kreeka rikkur [[Georgios Averoff]].<ref name="young3">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 128. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> Kreeka valitsus eraldas olümpiamängude korraldamiseks samuti raha, mida loodeti tagasi teenida piletite ja olümpiamängudele pühendatud mälestus[[postmark|markide]] müügiga.<ref name="young3" />
 
Nii Kreeka ametiisikud kui ka avalikkus suhtusid olümpiamängude korraldamisse väga entusiastlikult, mida hindasid ka paljud sportlased, kes isegi nõudsid, et Ateenast saaks alaline [[olümpialinn]]. ROK-i visiooni järgi pidi olümpiamängude korraldusõigus siiski vahetuma maailma eri linnade vahel – [[1900. aasta suveolümpiamängud|järgmised olümpiamängud]] peeti [[1900]]. aastal [[Pariis]]is.<ref>{{cite web |urlname="HqVdW" http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |title= 1896 Athina Summer Games |publisher= Sports Reference |accessdate=31. jaanuar 2009}}</ref>
 
=== Muudatused ===
{{vaata|Suveolümpiamängud}}
 
Pärast edukaid esimesi nüüdisaegseid olümpiamänge tabas [[olümpialiikumine|olümpialiikumist]] mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] [[Pariis]]is kui ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aastal]] [[Saint Louis]]es [[maailmanäitus]]e "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud olid esimesed, kus lubati võistelda naissportlastel, kuid neil olümpiamängudel ei olnud staadionit. Saint Louise olümpiamängudel osales 650 sportlast, kellest 580 olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].<ref>{{cite web |urlname="h22f4" http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |title= St. Louis 1904 – Overview |publisher= ESPN |accessdate=31. jaanuar 2009}}</ref> Olümpialiikumine elavnes pärast Ateenas korraldatud [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vaheolümpiamänge]]. Kuna 1906. aasta olümpiamängud olid teised mängud ühe olümpiaadi jooksul, ei olnud need ROK-i poolt tunnustatud; ühtegi vaheolümpiamänge ei ole hiljem peetud. Ateena vaheolümpiamängude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud.<ref>{{cite news |urlname="5sDBJ" http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |title= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |publisher= Canadian Broadcasting Centre |date=7. august 2009 |accessdate=24. märts 2013|archiveurl=https://archive.is/K2TeR|archivedate=2013-06-28}}</ref>
 
==== Taliolümpiamängud ====
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-05472, St. Moritz, Winterolympiade.jpg|upright=0.93|pisi|[[Jäähoki]] võistlus [[1928. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sankt Moritz]]is]]
 
Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda [[lumi|lumel]] ja [[jää]]l harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel [[suveolümpiamängud]]e raames keeruline korraldada. [[Iluuisutamine]] oli suveolümpiamängude kavas nii [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908.]] kui ka [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] ning [[jäähoki]] 1920. aastal. Soovides suurendada talispordialade arvu olümpiamängudel, otsustas ROK [[1921]]. aasta [[olümpiakongress]]il [[Lausanne]]'is kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi. [[1924. aasta taliolümpiamängud|Esimesed taliolümpiamängud]], mis koosnesid 11-päevasest talispordinädalast, peeti [[1924]]. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]'s kolm kuud enne [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamänge]].<ref>{{cite news |titlename=Chamonix"F4YT3" 1924|url=http://www.olympic.org/chamonix-1924-winter-olympics|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=19. märts 2013}}</ref> Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. ROK-i korraldusel hakati taliolümpiamänge pidama iga nelja aasta tagant suveolümpiamängudega samal aastal.<ref>{{cite web |urlname="KZ5nA" http://www.utah.com/olympics/history.htm |title= Winter Olympics History |publisher= Utah Athletic Foundation |accessdate=31. jaanuar 2009}}</ref> Pärast [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aasta Albertville'i taliolümpiamänge]] otsustati alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastast]] hakata taliolümpiamänge korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge.
 
==== Paraolümpiamängud ====
[[Pilt:2008 Summer Paralympics Wheelchair tennis - women.jpg|pisi|Naiste [[ratastoolitennis]]e võistlus [[2008. aasta suveparaolümpiamängud]]el [[Peking]]is]]
 
[[Ludwig Guttmann|Sir Ludwig Guttmann]], kes soovis pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] edendada sõdurite taastusravi, korraldas samal ajal koos [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudega]] mitme haigla vahel spordiürituse. Sellest üritusest kasvas välja iga-aastane spordifestival, millega Guttmann ja teised korraldajad soovisid teadvustada spordi tähtsust [[puue|puudega]] inimeste tervenemise juures. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e ajaks kogunes Guttmanni algatusel [[Rooma]]sse 400 sportlast, kes võistlesid "paralleelolümpial", mida peetakse [[1960. aasta paraolümpiamängud|esimesteks paraolümpiamängudeks]]. Alates nendest mängudest on paraolümpiamängud toimunud igal olümpiamängude aastal. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Souli suveolümpiamängudest]] on paraolümpiamänge võõrustanud sama aasta olümpialinn.<ref>{{cite news |urlname="hYb59" http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/other_sports/disability_sport/7582206.stm |title= History of the Paralympics |publisher= BBC Sport |accessdate=2. veebruar 2009 | date=4. september 2008}}</ref> [[2001]]. aastal sõlmisid ROK ja [[Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee]] kokkuleppe, mille kohaselt pannakse nii tava- kui ka paraolümpiamängude korraldamise kohustus kirja olümpialinna kokkuleppesse.<ref>{{cite news |urlname="phxBy" http://www.canada2010.gc.ca/101/histor/010203-eng.cfm |title= History of the Paralympic Games |publisher= Government of Canada |accessdate=7. aprill 2010}}</ref><ref>{{cite web|titlename=IPC-IOC"lUXoG" Cooperation|publisher=Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee|url=http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html IPC-IOC Co-operation|accessdate=3. mai 2010}}</ref> Kahe komitee kokkuleppe järgi on olümpiamänge peetud alates [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudest]]. Londoni olümpiamängude organiseerimiskomitee president [[Sebastian Coe]] on sõnanud [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta suve]]- ja [[2012. aasta suveparaolümpiamängud|paraolümpiamängude]] kohta:
 
{{cquote
| Me soovime muuta rahva hoiakut puudega inimeste suhtes, pühitseda paraolümpiasporti ning kinnitada, et need kaks olümpiamängu käivad käsikäes.<ref>{{cite news| urlname=http://www.guardian.co.uk/uk/2010/may/04/sainsburys-sponsors-paralympic-games"C1r5r" | location=London | title=Sainsbury's announces sponsorship of 2012 Paralympics | date=4. mai 2010 | work=The Guardian | first=Owen | last=Gibson}}</ref>
}}
 
[[Pilt:YOGOpeningCeremony-ParadeofFlags-Singapore-20100814-02.jpg|pisi|[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud]]e avatseremoonia [[Singapur]]is]]
 
Noorte olümpiamängud loodi olümpiamängude kõrvale selleks, et anda 14–18aastastele sportlastele võimalus omavahel võistelda. Noorte olümpiamängude idee algatas [[2001]]. aastal [[ROK-i president]] [[Jacques Rogge]]; mängude korraldamine kinnitati [[2007]]. aastal [[ROK-i istungjärgud|ROK-i 119. istungjärgul]].<ref>{{cite news |titlename=Rogge"VPPcW" wants Youth Olympic Games|publisher=BBC Sport|date=19. märts 2007|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/other_sports/6467087.stm|accessdate=2. veebruar 2009}}</ref><ref>{{cite news |lastname="5Cox5" Rice |first= John |url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/2007-07-05-2774646336_x.htm |title=IOC approves Youth Olympics; first set for 2010 |agency= Associated Press |publisher= USA Today |date=5. juuli 2007 |accessdate=2. veebruar 2009}}</ref> [[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|Esimesed noorte suveolümpiamängud]] toimusid [[2010]]. aasta augustis [[Singapur]]is ning [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|taliolümpiamängud]] kaks aastat hiljem jaanuaris [[Austria]]s [[Innsbruck]]is.<ref>{{cite web |titlename=Factsheet."5J5rc" Youth Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/The_Youth_Olympic_Games.pdf|format=PDF|date=juuli 2012|accessdate=18. märts 2013}}</ref> Noorte olümpiamängud on olümpiamängudega võrreldes lühemad – suvemängud kestavad kaksteist ja talimängud üheksa päeva.<ref>{{cite news |titlename=IOC"wK1Pm" to Introduce Youth Olympic Games in 2010|publisher=CRIenglish.com|date=25. aprill 2007|url=http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|accessdate=29. jaanuar 2009}}</ref> ROK-i reeglite järgi võib noorte suveolümpiamängudel osaleda kuni 3500 sportlast ja 875 ametnikku ning taliolümpiamängudel 970 sportlast ja 580 ametnikku.<ref>{{cite news |titlename=IOC session: A "goZFyJG" for Youth Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|date=5. juuli 2007|url=http://web.archive.org/web/20080821232940/http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227|accessdate=2. veebruar 2009}}</ref><ref>{{cite news |urlname="S7yCu" http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2007-04-25-2774646336_x.htm |title=No kidding: Teens to get Youth Olympic Games|first= Stephen |last= Wade |date=25. aprill 2007 |work= USA Today |accessdate=27. august 2008}}</ref> Noorte olümpiamängude programm kattub olümpiamängude programmiga, aga spordi- ja võistlusalade arv on väiksem ning lubatud on segavõistkonnad, mis koosnevad näiteks mitme maa esindajatest või mõlemast soost.<ref>{{cite news |urlname="Gl8RJ" http://www.usatoday.com/sports/olympics/summer/2007-07-05-olympic-notes_N.htm |title= IOC votes to start Youth Olympics in 2010 |first= Vicky |last= Michaelis |date=5. juuli 2007 |work= USA Today |accessdate=2. veebruar 2009}}</ref>
 
=== Osalevad sportlased ja maad ===
 
1896. aastal osales [[1896. aasta suveolümpiamängud|esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel]] 241 võistlejat 14 maalt ning kavas oli 43 võistlusala;<ref name="iocfactsheet" /> [[2012. aasta suveolümpiamängud]]eks oli võistlejate arv kasvanud 10 500 ja osalevate maade arv 204-ni; võistlusalasid oli Londonis 302.<ref>{{cite web|titlename=London"gWvqh" 2012|url=http://www.olympic.org/london-2012-summer-olympics|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=10. aprill 2013}}</ref> Taliolümpiamängudel on osalejaid vähem – [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is osales 82 maa 2566 sportlast, kes võistlesid 86 alal.<ref>{{cite web |urlname=http://www.olympic.org/vancouver-2010-winter-olympics"b0ItB" |title=Vancouver 2010 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=10. aprill 2013}}</ref><ref>{{cite web |urlname="rACNX" http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |title=Sports at Vancouver Olympics 2010 |publisher= Canada Online |accessdate=10. aprill 2013}}</ref> Olümpiamängude ajal majutatakse enamik sportlasi, ametnikke ja delegatsioonide liikmeid [[olümpiaküla|olümpiakülla]], kus asuvad nii söögikohad, tervisekeskused kui ka kohad [[religioon|usukommete]] järgimiseks.<ref>{{cite web|titlename=Beijing"Y3jpj" to build convenient Olympic village|url=http://en.beijing2008.cn/cptvenues/venues/headlines/n214262207.shtml|publisher=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|accessdate=4. mai 2009}}</ref>
 
Paljudel maadel, mis ei vasta [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonide]] poliitilise iseseisvuse tingimusele, kuid kus loodud [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslik olümpiakomitee]] on saanud ROK-i tunnustuse, on lubatud olümpiamängudel võistelda. Selliste [[koloonia]]te ja mittesuveräänsete maade hulka kuuluvad näiteks [[Puerto Rico]], [[Bermuda]] ja [[Hongkong]], kes kuuluvad küll teise riigi koosseisu, aga võistlevad olümpiamängudel oma maa lipu all.<ref name="bidpro" /> [[Olümpiaharta]] järgi tohib uus loodav rahvuslik olümpiakomitee esindada maad, kellel on "rahvusvahelise üldsuse tunnustus".<ref name="bidpro" /> ROK-i tunnustust ei ole sellest tulenevalt saanud ei [[Saint-Martini saar]]e ega [[Curaçao]] rahvuslik olümpiakomitee, kuigi need maad said [[2010]]. aastal sarnase põhiseadusliku määratluse kui [[Aruba]], kelle rahvuslikku olümpiakomiteed on ROK [[1986]]. aastal tunnustanud.<ref>{{cite web|urlname=http://www.olympic.org/news/executive-board-concludes-first-meeting-of-the-new-year/112731|date=13."xbZIM" jaanuar 2011|accessdate=13. jaanuar 2011|title=Executive Board concludes first meeting of the new year|publisher=Olympic.org}}</ref><ref>{{cite web|urlname=http://www.olympic.org/mr-jose-perurena?articleid=133159|title=Curtain"F9v0E" comes down on 123rd IOC Session|work=Olympic.org|accessdate=3. juuli 2012}}</ref>
 
=== Olümpiamängude korraldamise majanduslik ja sotsiaalne mõju ===
 
Mitmed majandusteadlased on seadnud kahtluse alla olümpiamängude majandusliku kasulikkuse, kuna sellise suursündmuse korraldamine on väga kulukas, kuid mängude võõrustamisega ei kaasne märkimisväärset pikaajalist majanduslikku kasu. Uuringud on näidanud, et olümpiamängude korraldamine (või isegi korraldusõiguse taotlemine) võib suurendada võõrustava maa eksporti, kuna olümpiamängude korraldamissoov annab märku selle maa [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] avatusest.<ref>Rose, A.name="uBfsw" K., & Spiegel, M. M. (2011). The Olympic Effect*. The Economic Journal, 121(553), 652–677.</ref> Uuringud on lisaks näidanud, et suveolümpiamängude korraldamine suurendab märgatavalt olümpialinnas asuvate ettevõtete [[heategevus|annetusi ja vabatahtlikku tegevust]], mis toob omakorda kasu kohalikule [[kolmas sektor|vabakonnale]]; see positiivne mõju ei ole püsiv ning kestab kõige enam paar aastat enne ja pärast olümpiamängude toimumist. Olümpiamängude korraldamine annab seega olümpialinnale võimaluse mõjutada kohalikku ettevõtlust ja suurendada vabakonna heaolu.<ref>[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id name=2028982"klj9w" Tilcsik, A. and Marquis, C. 2013. “Punctuated Generosity: How Mega-events and Natural Disasters Affect Corporate Philanthropy in U.S. Communities.” ''Administrative Science Quarterly'', 58(1): 111–148.].</ref> Olümpiamängudel on olnud kohalikule kogukonnale ka negatiivseid mõjusid – vabaühenduse [[Centre on Housing Rights and Evictions]] (COHRE) kinnitusel on viimase kahe kümnendi jooksul olnud olümpiamängude tõttu sunnitud elukohta vahetama üle kahe miljoni, peamiselt puudust kannatava inimese.<ref>Glynn, M. A. (2008). name="Configuring the field of play: how hosting the Olympic Games impacts civic community.NaH8P" Journal of Management Studies, 45(6), 1117–1146.</ref>
 
== Rahvusvaheline Olümpiakomitee ==
[[Pilt:Siege cio.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomite]] peakontor [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is]]
 
[[Olümpialiikumine]] koosneb rahvuslikest olümpiakomiteedest ja assotsiatsioonidest, [[spordiorganisatsioonide loend|rahvusvahelistest spordiorganisatsioonidest]] ja [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|-föderatsioonidest]] ning sportlastest, treeneritest, kohtunikest ja teistest spordiga seotud isikutest, kes oma tegevuses lähtuvad [[olümpism]]i põhimõtetest ja järgivad olümpiahartat.<ref>{{cite web|titlename=The"VxJJp" Olympic Movement|url=http://www.olympic.org/ioc|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=2. mai 2009}}</ref> [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim võim, kes vastutab [[olümpialinn]]a valimise, olümpiamängude planeerimise järelevalve, olümpiamängude programmi uuendamise ja kinnitamise ning sponsorlepingute ja teleülekandeõiguste läbirääkimiste eest.<ref>{{cite web |titlename=Roles"iwRrh" and responsibilities during the Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|date=veebruar 2008|url=http://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |format=PDF|accessdate=2. mai 2009}}</ref>
 
Olümpialiikumine jaguneb kolmeks peamiseks osaks:
 
* [[Rahvusvahelised spordiföderatsioonid]] – juhtorganid, kes reguleerivad spordialade tegevust rahvusvahelisel tasandil. Näiteks rahvusvaheline jalgpalli föderatsioon [[FIFA]] on jalgpalli assotsiatsioonide juhtorgan ning rahvusvaheline võrkpalli föderatsioon [[FIVB]] on võrkpalli assotsiatsioonide juhtorgan. Olümpialiikumisse kuulub praegu 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni, mis esindavad iga olümpiaspordiala.<ref>{{cite web |titlename=For the Good of the Athletes|publisher=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|date=31. oktoober 2007|url=http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|accessdate=4. veebruar"YEIPD" 2009}}</ref>
* [[Rahvuslikud olümpiakomiteed]], kes on oma maa olümpialiikumise esindajad ja organiseerijad. Eesti rahvuslik olümpiakomitee on [[Eesti Olümpiakomitee]]. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 205 rahvuslikku olümpiakomiteed.<ref name="iocfactsheet">{{cite web |title=Fact Sheet: The Summer Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20110429094019/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf|format=PDF|date=jaanuar 2008|accessdate=2. veebruar 2009}}</ref>
* [[Olümpiamängude organiseerimiskomitee]] – rahvusliku olümpiakomitee moodustatud ajutine komitee, kes vastutab oma maal toimuvate olümpiamängude eest. Olümpiamängude organiseerimiskomitee likvideeritakse pärast olümpiamängude toimumist ja kokkuvõtte esitamist ROK-ile.<ref>{{cite web|urlname=http://www.olympic.org/ioc-governance-organising-committees|title=Organising"A2ATQ" Committees for the Olympic Games |publisher=Olympic Games|accessdate=18. juuli 2012}}</ref><ref name="olympiaharta">{{cite web|url=http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|title=Olümpiaharta|publisher=Eesti Olümpiakomitee|accessdate=13. märts 2013}}</ref>
 
Olümpialiikumise ametlikud keeled on [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]]. Olümpiamängudel kasutatakse ka võõrustava maa [[ametlik keel|ametlikku keelt]] või ametlikke keeli – näiteks avatseremoonia osavõtjate paraadil tutvustatakse iga maad vähemalt kolmes keeles; kui olümpiamängud toimuvad inglise või prantsuse keelt kõneleval maal, tutvustatakse maid kahes keeles.<ref name="olympiaharta" /><ref>{{cite web|titlename=Traditional"AZYVx" Olympic Ceremonies|url=http://www.olympist.org/summer-olympic-history/traditional-olympic-ceremonies.html|publisher=Olympist.org|accessdate=16. märts 2013}}</ref>
 
=== Kriitika ja korruptsiooniskandaalid ===
[[Pilt:Juan Antonio Samaranch DF-ST-01-00128.JPEG.jpg|pisi|upright| [[Juan Antonio Samaranch]], ROK-i president aastatel 1980–2001]]
 
ROK-i on nimetatud jäiga juhtimisega organisatsiooniks, kes on valinud liikmeid ka eluks ajaks. Kõige vastuolulisemateks on peetud president [[Avery Brundage]]'i ja [[Juan Antonio Samaranch]]i ametiaegasid. Brundage, kes oli ROK-i president üle 20 aasta, kaitses olümpiamänge poliitilise sekkumise ja reklaami mõjude eest.<ref>Maraniss, David (2008). name="Rome 1960XLpqh", lk 52–60. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> Brundage'i süüdistati nii [[rassism]]is ([[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] delegatsiooni [[apartheid]]i-probleemi käsitlemise tõttu) kui ka [[antisemitism]]is.<ref>Maraniss, David (2008). name="Rome 1960QSgxr", lk 60–66. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> Samaranchi ametiaega saatsid [[onupojapoliitika]]- ja [[korruptsioon]]isüüdistused;<ref>{{cite news |titlename=Samaranch"IS31K" defends nomination of son|publisher=CNN Sports Illustrated|date=18. mai 2001|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2001/05/18/ioc_meetings_ap/|accessdate=17. märts 2013}}</ref> kritiseeriti ka tema seotust [[Francisco Franco]] [[diktatuur]]iga.<ref>{{cite news|titlename=Olympics:Barcelona"0ATgR" Profile; Samaranch, Under the Gun Shoots Back|last=Riding|first=Alan|date=30. juuni 1992|work=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE3DB173FF933A05755C0A964958260|accessdate=30. jaanuar 2009}}</ref>
 
[[1998]]. aastal paljastati, et mitu ROK-i liiget oli võtnud [[altkäemaks]]u [[Salt Lake City]] taotluskomiteelt, kes soovis saada [[2002. aasta taliolümpiamängud]]e korraldusõigust. Pärast ROK-i läbiviidud uurimist astus tagasi neli ja heideti välja kuus ROK-i liiget. Et tulevikus sarnast skandaali vältida, muudeti olümpialinna valimise korda.<ref>{{cite news |titlename=Judge Drops Olympic Bid Case|work=Los Angeles Times|last=Abrahamson|first=Alan|date=6. detsember 2003|url=http://articles.latimes.com/2003/dec/06/sports/sp-saltlakecity6|accessdate=21. märts"TcYOn" 2009}}</ref>
 
[[2004]]. aasta augustis eetris olnud [[BBC]] dokumentaalsaade "[[Panorama (dokumentaalsari)|Panorama]]" avalikustas 2012. aasta olümpialinna valimistega seotud altkäemaksu andmise,<ref>{{cite news|firstname=Justin|last=Rowlatt|title=Buying"2n08p" the Games|publisher=BBC|date=29. juuli 2004|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/panorama/3937425.stm|accessdate=16. aprill 2009}}</ref> väites, et ROK-i liikmeid oli võimalik ära osta, et nad soovitud kandidaatlinna poolt hääletaks. Pärast olümpialinna valimiste nappi kaotust Londonile<ref>{{cite news|firstname=Lynn|last=Zinser|title=London"BWFJO" Wins 2012 Olympics; New York Lags|work=The New York Times|date=7. juuli 2005|url=http://www.nytimes.com/2005/07/07/sports/othersports/07olympic.html?_r=2&pagewanted=1&oref=slogin|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref> süüdistas [[Pariisi linnapea]] [[Bertrand Delanoë]] [[Suurbritannia peaminister|Briti peaministrit]] [[Tony Blair]]i ja Londoni taotluskomiteed eesotsas endise olümpiavõitja [[Sebastian Coe]]'ga reeglite rikkumises. Delanoë sõnul oli [[Prantsusmaa president]] [[Jacques Chirac]] reeglite rikkumisest teadlik; Chirac ei soovinud süüdistusi kommenteerida.<ref>{{cite news |titlename=Paris"E96FN" Mayor Slams London Tactics|publisher=Sportinglife.com|url=http://web.archive.org/web/20110515073919/http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref> Süüdistuste põhjal ametlikku uurimist ei algatatud. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]e olümpialinna valimisi saatsid samuti korruptsioonisüüdistused. ROK-i liige [[Marc Hodler]], kes oli seotud kandidaatlinna [[Sion]]iga, väitis, et [[Toronto]] organiseerimiskomitee oli andnud ROK-i ametnikele altkäemaksu; süüdistuse põhjal algatati põhjalik uurimine. Hodleri süüdistuse tõttu ei soovinud paljud ROK-i liikmed olümpialinna valimistel Sioni poolt hääletada, mis aitas tõenäoliselt Torontol korraldusõiguse võita.<ref>{{cite news|firstname=Howard|last=Berkes|title=How"7IVTG" Turin got the Games|publisher=National Public Radio|date=7. veebruar 2006|url=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=5195274|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref>
 
== Olümpiamängud ja reklaam ==
 
ROK ei lubanud esialgu olümpiamänge ettevõtete toetusega rahastada, kuid pärast president [[Avery Brundage]]'i ametiaja lõppu [[1972]]. aastal hakkas ROK [[televisioon]]i ja [[reklaam]]ituru võimaluste vastu rohkem huvi tundma.<ref name="media">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 231. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> President [[Juan Antonio Samaranch]]i juhtimisel kaasati olümpiamängude korraldamisse rahvusvahelisi sponsoreid, kes soovisid oma tooteid siduda olümpiamängude [[bränd]]iga.<ref name="television">{{cite news| title=Issues of the Olympic Games| url=http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| publisher=Olympic Primer. LA84 Foundation of Los Angeles| access date=30. märts 2009}}</ref>
 
=== Eelarve ===
 
ROK-i eelarve oli [[20. sajand]]i esimesel poolel väike.<ref name="television" /><ref name="movement">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk ci. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> Avery Brundage, kes oli ROK-i president aastatel [[1952]]–[[1972]], hoidis olümpiamänge igasuguse reklaamimõju eest, kuna arvas, et ettevõtete [[lobitöö]] võib ROK-i otsustusi liialt kallutada.<ref name="media" /> Brundage'i jäikade seisukohtade tõttu pidi olümpiamängude organiseerimiskomitee leidma ise sponsorid ja reguleerima sümbolite kasutust.<ref name="media" /> Kui Brundage'i ametiaeg lõppes, oli ROK-il varasid 2 miljoni dollari väärtuses; kaheksa aastat hiljem ulatusid ROK-i varad 45 miljoni dollarini – eelarve kasvas märkimisväärselt tänu ettevõtete rahalisele toetusele ja teleülekandeõiguste müügile.<ref name="media" /> [[1980]]. aastal ROK-i presidendiks valitud Juan Antonio Samaranch soovis muuta ROK-i rahaliselt sõltumatuks.<ref name="movement" />
 
[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta olümpiamängude]] eelarve ülejääk ulatus seninägematu 225 miljoni dollarini; Los Angelese organiseerimiskomiteel õnnestus suur ülejääk saavutada osaliselt tänu piiratud sponsorlusõiguste müügile valitud ettevõtetele.<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). name="Encyclopedia of the Modern Olympic MovementL1Hwd", lk 209. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> Soovides saada kontrolli sponsorluslepingute üle, asutas ROK Samaranchi juhtimisel [[1985]]. aastal olümpiamängude partnerlusprogrammi TOP (The Olympic Partner Programme), mille eesmärgiks oli luua olümpiamängude bränd.<ref name="television" /> TOPi liikmesus on väga kallis ja seetõttu kättesaadav vaid vähestele – nelja-aastane liikmemaks ulatub 50 miljoni dollarini.<ref name="movement" /> TOPi liikmel on oma tootekategoorias üleilmsed reklaami ainuõigused ning tal on lubatud tootetrükistes ja -reklaamis kasutada [[olümpiasümbol]]it.<ref name="kommerts">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 194. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
 
=== Televisiooni mõju ===
[[Pilt:Cameras, Olympic Park, London Olympic Games.jpg|pisi|Teleülekande kaamerad [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]]]]
 
[[Berliin]]i [[1936. aasta suveolümpiamängud]] kanti esimest korda üle televisioonis; ülekanne oli nähtav vaid kohalikule televaatajale.<ref>{{cite web|titlename=Berlin"D9IJ7" 1936|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/berlin-1936-summer-olympics|accessdate=5. aprill 2013}}</ref> Esimeste olümpiamängudena kanti rahvusvaheliselt televisioonis üle [[1956. aasta taliolümpiamängud]],<ref>{{cite web|titlename=Cortina"KuXm4" d'Ampezzo|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20080822213008/http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956|accessdate=31. märts 2009}}</ref> ning neile [[1960. aasta taliolümpiamängud|järgnenud taliolümpiamängude]] ülekandeõigused müüdi esimest korda spetsiaalsetele [[ringhääling]]uvõrgustikele – [[CBS]] maksis Ameerika Ühendriikide ülekandeõiguste eest 394 000 dollarit<ref name="sportkom">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 192. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> ja [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) Euroopa ülekandeõiguste eest 660 000 dollarit.<ref name="television" /> Järgnevatel aastakümnetel kujunesid olümpiamängud [[külm sõda|külma sõja]] ideoloogiliseks rindeks, mis suurendas vaatajahuvi ja võimaldas ROK-il ülekandeõiguste müügilt veelgi teenida.<ref name="sportkom" /> Tänu teleülekannetele olümpiamängude kajastus meedias kasvas, mis suurendas omakorda huvi olümpiamängude vastu ja muutis need reklaamiostjatele atraktiivseks.<ref name="sportkom" /> Suurenenud huvi tõttu oli ROK-il võimalik tõsta ülekandeõiguste hinda – näiteks CBS maksis [[1998. aasta taliolümpiamängud]]e ülekandeõiguste eest 375 miljonit dollarit<ref>Gershon, Richard A. (2000). name="Telecommunications Management: Industry structures and planning strategies.sLjSP", lk 17. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-3002-6</ref> ning [[NBC]] 2000–2012 toimunud olümpiamängude ülekandeõiguste eest kokku 3,5 miljardit dollarit.<ref name="television" />
 
[[1960. aastad|1960ndatest]] kuni [[20. sajand|eelmise sajandi]] lõpuni kasvas olümpiamängude vaadatavus üha suurema tempoga, millele aitas kaasa ülemaailmset teleotseülekannet võimaldava [[satelliittelevisioon]]i juurutamine [[1964]]. aastal ja värvi[[televiisor|teleri]] leiutamine [[1968]]. aastal.<ref>Whannel, G. (1984) name="The television spectacular in A. Tomlinson & G. Whannel (Eds.), Five-ring circuslUlzh", lk 30–43. London: Pluto Press</ref> Teleülekannete vaatajate arv kasvas hinnanguliselt [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta Mexico City olümpiamängude]] 600 miljonilt [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta Los Angelese olümpiamängudeks]] 900 miljonile; [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona olümpiamänge]] vaatas juba 3,5 miljardit inimest.<ref>Tomlinson, Alan (2005). name="Sport and leisure culturesEWAhk", lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1</ref> [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudel]] langes NBC otseülekannete vaadatavus madalaimale tasemele pärast 1968. aastat;<ref>{{cite news|urlname=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|title=World"Q6Oqu" Series TV Ratings Slump|date=11. veebruar 2009|publisher=CBS News|accessdate=7. aprill 2013}}</ref> sellel langusel võis olla kaks põhjust: tihe konkurents [[kaabeltelevisioon]]i otseülekannetega ning reaalajas tulemuste ja videote kättesaadavus [[internet]]is. Televisioon kasutas endiselt salvestatud videoid, mis ei suutnud infoajastu arenguga sammu pidada.<ref>{{cite news|firstname=John"sQPdL" |last=Walters |date=2. oktoober 2000 |url=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |title=All Fall Down |publisher=Sports Illustrated (CNN) |accessdate=7. aprill 2013}}</ref> Televaatajate langeva arvu tõttu hakkasid telekanalid müüma tasuta reklaamiaega,<ref name="free time">{{cite news|first=Bill |last=Carter|first=Richard|last=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 | title=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |publisher=The New York Times |date=17. august 2008 |accessdate=7. aprill 2013 }}</ref> kuid kuna ülekandeõigused on väga kallid, nõudsid televisiooni ettevõtted ROK-ilt muudatusi, mis aitaks televaatajate arvu kasvatada.<ref>Slack, Trevor (2004). name="The Commercialisation of sportRU81V", lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> ROK tegi olümpiamängude programmi sellest tingituna mitmeid muudatusi – [[iluvõimlemine|iluvõimlemise]] võistlused viidi seitsme päeva pealt üheksale ning huvi suurendamiseks lisati programmi olümpiavõitjate galaetendus;<ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> laiendati ka enim vaadatavate spordialade, [[ujumine|ujumise]] ja [[vettehüpped|vettehüpete]] võistlusprogrammi.<ref name="slack2" /> Ameerika Ühendriikide televisiooni lobitöö tulemusena muudeti võistlusprogrammi nii, et valitud võistlusi saaks otse üle kanda Ameerika Ühendriikide televaadatavuse tippajal.<ref>Cooper-Chen, Anne (2005). name="Global entertainment mediakeSWJ", lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> Muudatustel ei ole olümpiamängude vaadatavusele selgelt positiivset mõju olnud – [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006. aasta Torino taliolümpiamängude]] vaadatavus oli [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake Cityga]] võrreldes madalam, kuid [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude]] vaadatavus kasvas märgatavalt.<ref name="free time" /><ref>Woods, Ron (2007). name="Social Issues in SportNIQoM", lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8</ref>
 
=== Vastuolud ===
 
Olümpiamängude brändi müük on tekitanud vastuolusid. Kriitikute arvates ei ole olümpiamänge enam võimalik teistest kommertslikest spordivõistlustest eristada.<ref name="kommerts" /> ROK-i on süüdistatud turu küllastamises – näiteks [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aastal]] [[Atlanta]]s ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] [[Sydney]]s lubati erakordselt paljudel ettevõtetel olümpiamängude tooteid müüa.<ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> ROK lubas, et püüab edaspidi olümpiamängude liigset [[turustus|turustamist]] vältida.<ref name="sales" /> Kritiseeritud on ka tõsiasja, et olümpiamängude korraldamist rahastab vaid olümpialinn ja võõrustava maa valitsus; ROK kulusid ei kata, kuid omab olümpiasümboli kasutusõigusi ja saab seetõttu kõik olümpiasümboli kasutuse müügitulud. ROK saab lisaks osa kõigist sponsorluslepingu- ja ülekandetuludest.<ref name="kommerts" /> Kuigi olümpialinnal ei pruugi õnnestuda kõiki korralduskulusid katta, on olümpiamängude korraldusõiguse konkurents üha tasavägisem.<ref>Slack, Trevor (2004). name="The Commercialisation of sport68Fwr", 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> Uuringud on näidanud, et olümpiamänge korraldanud maa rahvusvaheline kaubavahetus kasvab umbes 30 protsenti.<ref>{{cite web| titlename=The"6o5eN" Olympic Effect| url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf| publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|format=pdf|date=juuni 2009}}</ref> Uuringutest on samas selgunud, et isegi edutul korraldusõiguse taotlusel võib olla samaväärne mõju ekspordile, mis annab alust arvata, et kaubavahetust ei suurenda mitte suurejoonelise spordipeo võõrustamine, vaid korraldusõiguse taotlemine, mis annab välismaale märku kandideeriva maa avatusest.
 
== Sümbolid ==
 
 
[[Olümpiaharta]]s sõnastatud [[olümpism]]i põhimõtteid antakse [[olümpialiikumine|olümpialiikumises]] edasi [[sümbol]]ite abil. [[Olümpiasümbol]] koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie [[maailmajagu|maailmajao]] ühtsust; olümpiarõnga värvid on [[sinine]], [[kollane]], [[must]], [[roheline]] ja [[punane]]. Valge põhjaga [[plagu]], mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab [[olümpialipp|olümpialipu]]; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade [[rahvuslipp|rahvuslipu]] värvuste hulka. Olümpialipp loodi [[1914]]. aastal, kuid olümpiamängudel heisati see esimest korda [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is. Alates sellest ajast on olümpialipp heisatud kõigil olümpiamängudel.<ref name="olympiasymbol">{{cite web|title=The Olympic Symbols |format=PDF|url=http://www.webcitation.org/5gKlcLlT9 |publisher=The Olympic Museum|date=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013}}</ref>
 
[[Olümpiadeviis]]i ''Citius. Altius. Fortius.'' (e.k. 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini') visandas [[1894]]. aastal [[Pierre de Coubertin]], ja see on ametlikult olnud kasutuses [[1924]]. aastast. Olümpiadeviisi sõnastas esimesena Coubertini sõber [[dominiiklased|dominikaani]] [[preester]] [[Henri Didon]] [[1891]]. aasta Pariisi noortekogunemisel.<ref>"Sport athlétiquename=", 14. märts 1891: sMXW1"[...] dans une éloquente allocution il a souhaité que ce drapeau les conduise ‘souvent à la victoire, à la lutte toujours’. Il a dit qu’il leur donnait pour devise ces trois mots qui sont le fondement et la raison d’être des sports athlétiques: citius, altius, fortius, ‘plus vite, plus haut, plus fort’.", tsiteeritud Simone Hoffmane'i doktoritöös ''La carrière du père Didon, Dominicain. 1840 – 1900'', lk 926. Université de Paris IV – Sorbonne, 1985. cf.</ref>
 
Coubertini olümpismi põhimõtted on võetud kokku [[olümpiaprintsiip|olümpiaprintsiibis]]:
}}
 
Paar kuud enne olümpiamänge toimub [[Olümpia]]s [[Vana-Kreeka]] aegseid rituaale järgiv tseremoonia, mille käigus süüdatakse [[olümpiatuli]]. Preestrinnat kehastav naine süütab [[nõguspeegel|nõguspeegli]] ja päikesekiirte abil tõrviku; saadud leegiga süüdatakse [[olümpiatõrvik]]. Olümpiast viiakse olümpiatuli tõrvikuteatejooksuga olümpialinna olümpiastaadionile, kus avatseremoonia ajal süüdatakse viimase tõrvikuteatega pidulikult alaline olümpiatuli.<ref>{{cite web|titlename=The"4eou7" Olympic flame and the torch relay |format=PDF|url=http://www.webcitation.org/5gKmh3MNF |publisher=The Olympic Museum|date=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013}}</ref> Kuigi olümpiatuli on kuulunud olümpiamängude sümbolite hulka alates [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]], korraldati esimene tõrvikuteatejooks enne [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamänge]], kui [[Kolmas Riik|Saksamaa]] valitsus soovis levitada [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikku]] [[ideoloogia]]t.<ref name="olympiasymbol" />
 
[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aastal]] võeti kasutusele [[olümpiamaskott]] – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpiamaskoti olulisus olümpismi sümbolina on kasvanud pärast [[1980]]. aastat, kui [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudeks]] loodud karupoeg [[Miša]] sai maailmatuntuks.<ref>{{cite news|urlname=http://www.dailymail.co.uk/sport/othersports/article-1279748/Londons-Olympic-2012-mascots-revealed-Wenlock-Mandeville-unveiled-faces-Games.html|title=London's"fuv9Y" Olympic 2012 mascots are revealed: Wenlock and Mandeville unveiled as the 'faces' of the Games|date=23. mai 2010|publisher=Daily Mail|accessdate=25. juuli 2011}}</ref> [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi olümpiamängude]] maskotiks oli viis [[Fuwa]]-tegelast, kes sümboliseerisid [[hiina kultuur]]i viite olulist [[feng shui]] elementi.<ref>{{cite web |titlename="810Mc" The Official Mascots of the Beijing 2008 Olympic Games |url= http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |publisher= The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad |accessdate=28. august 2008}}</ref>
 
== Tseremooniad ==
[[Pilt:2012 Summer Olympics opening ceremony (15).jpg|pisi|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni suveolümpiamängude]] avatseremoonia]]
 
Olümpiamängude avatseremoonia koosneb [[olümpiaharta]]ga sätestatud rituaalidest ning toimub enne olümpiamängude esimest võistluspäeva.<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1">{{cite web |title=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|format=PDF|date=veebruar 2008|accessdate=17. märts 2013}}</ref> Praegusel kujul sai avatseremoonia traditsioon alguse [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aasta olümpiamängudel]] [[Antwerpen]]is.<ref>{{cite news |urlname="MuHbR" http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|title= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |publisher= The Telegraph |date=27. juuli 2012 |accessdate=17. märts 2013}}</ref> Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa [[hümn]]i. Sellele järgneb kunstiline programm, mis koosneb võõrustava maa [[kultuur]]i iseloomustavast [[muusika]]st, [[laul]]ust, [[tants]]ust ja [[teater|teatrist]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Avatseremoonia kunstiline programm on muutunud üha vaatemängulisemaks ja keerukamaks, kuna võõrustav maa soovib pakkuda võrreldes eelmiste avatseremooniatega kõige meeldejäävamat etendust. Pekingi olümpiamängude avatseremoonia maksis hinnanguliselt 100 miljonit [[USA dollar|dollarit]], millest enamik kulus kunstilise programmi ettevalmistustele.<ref>{{cite news |urlname="7hEGi" http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|title= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |publisher= PoliticalArticles.NET |date=9. august 2008 |accessdate=17. märts 2013}}</ref>
 
Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad [[staadion]]ile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa [[Kreeka]] ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] toodi esimesena staadionile [[Kreeka lipp]], aga Kreeka delegatsioon saabus kõige viimasena. Olümpiamängud kuulutab pärast organiseerimiskomitee ja ROK-i presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa [[riigipea]]. Teatejooksjad kannavad staadionile [[olümpiatõrvik]]u ning viimane jooksja (tavaliselt võõrustava maa tuntud või edukas olümpiasportlane) süütab [[olümpiatuli|olümpiatule]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" />
[[Pilt:Birdsclosing.jpg|pisi|Sportlased on [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e lõputseremoonial kogunenud staadionile]]
 
Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad iga osavõtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos, rahvuste vahel vahet tegemata. Rahvushümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmisi suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks organiseerimiskomitee ja ROK-i presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli.<ref name="olympiaharta" /> Nn [[Antwerpeni tseremoonia]] ajal ulatab olümpialinna linnapea [[olümpialipp|olümpialipu]] ROK-i presidendile, kes annab selle edasi järgmiste olümpiamängude olümpialinna linnapeale.<ref>Tata McGraw-Hillname="syylx" (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.</ref> Järgmisi olümpiamänge võõrustav maa saab seejärel võimaluse tutvustada oma maa kultuuri kunstilise lühiprogrammiga.<ref>{{cite web |titlename=Fact"0RBUa" Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|format=PDF|date=detsember 2012|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
 
=== Võidutseremoonia ===
[[Pilt:CyclingTeamPursuitBeijing2008.jpg|pisi|Võidutseremoonia [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el]]
 
Võidutseremoonia toimub pärast iga võistlusala lõppu. Võistlusala võitja ning teise ja kolmanda koha saavutanud sportlane või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROK-i liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalivõitja maade lipud.<ref name="olympiaharta" /> Võidutseremoonial osalevad ka võõrustava maa [[vabatahtlik]]ud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata.<ref>{{cite news |titlename="tSN92" Medal Ceremony Hostess Outfits Revealed |work= China Daily |date=18. juuli 2008 |url= http://english.sina.com/china/p/1/2008/0718/172118.html |accessdate=29. august 2008}}</ref>
 
== Spordialad ==
{{vaata|Olümpiaspordialad}}
 
[[Olümpiamängude programm]]i kuulub 35 spordiala, 30 [[distsipliin (sport)|distsipliini]] ja peaaegu nelisada [[võistlusala]]. [[Maadlus]] on näiteks [[suveolümpiamängud]]e spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist – [[Kreeka-Rooma maadlus]]est ja [[vabamaadlus]]est, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks.<ref>{{cite web|titlename=Wrestling|publisher=The"yK6pE" Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|url=http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|accessdate=25. märts 2009}}</ref> Suveolümpiamängude programmis on 26 ja [[taliolümpiamängud]]e programmis 15 spordiala.<ref name="Sports">{{cite web |url=http://www.olympic.org/sports |title=Olympic Sports |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. märts 2013}}</ref> Igas suveolümpiamängude programmis on olnud [[kergejõustik olümpiamängudel|kergejõustik]], [[ujumine olümpiamängudel|ujumine]], [[vehklemine olümpiamängudel|vehklemine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]] ning igas taliolümpiamängude programmis [[murdmaasuusatamine olümpiamängudel|murdmaasuusatamine]], [[iluuisutamine olümpiamängudel|iluuisutamine]], [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]], [[kahevõistlus olümpiamängudel|kahevõistlus]], [[suusahüpped olümpiamängudel|suusahüpped]] ja [[kiiruisutamine olümpiamängudel|kiiruisutamine]]. Uued olümpiaspordialad, näiteks [[sulgpall olümpiamängudel|sulgpall]], [[korvpall olümpiamängudel|korvpall]] ja [[võrkpall olümpiamängudel|võrkpall]], pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varematel olümpiamängudel, on praeguseks programmist välja jäetud.<ref name="Sports" />
 
Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROK-i tunnustusega [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni.<ref name="bidpro" /> ROK on tunnustanud ka spordialasid, mis ei kuulu olümpiamängude programmi – need spordialad ei ole ametlikud olümpiaspordialad, kuid neid võidakse olümpiamängude programmi arvata programmi ülevaatamisel, mis leiab aset esimesel [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärgul]] pärast olümpiamängude toimumist.<ref name="bidpro" /><ref>{{cite web |urlname=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp"du9Eh" |title=International Sports Federations |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=8. veebruar 2009}}</ref> Spordiala võetakse programmi või arvatakse sellest välja ROK-i liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.<ref>{{cite web |urlname=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf"lvESZ" |archiveurl=http://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |archivedate=29. aprill 2011 |title=Factsheet: The sessions |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |page=1 |accessdate=8. veebruar 2009}}</ref> Mitmed ROK-i tunnustusega spordialad ei ole kunagi olümpiamängude programmi kuulunud, sealhulgas [[male]] ja [[lainelauasõit]].<ref>{{cite web |urlname=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html"VFvY9" |title=Golf being considered for 2012 Olympics |publisher=Golf Today |accessdate=26. märts 2013}}</ref>
 
[[2004]]. aasta oktoobris-novembris lõi ROK [[olümpiaprogrammi komisjon]]i, mille ülesandeks oli vaadata üle nii olümpiamängude programmi kuuluvad kui ka ROK-i tunnustusega programmivälised spordialad; komisjoni eesmärk oli luua ühtne arusaam olümpiamängude programmi koostamisest.<ref name="factsheetsports" /> Olümpiaprogrammi komisjon sõnastas seitse kriteeriumit, mille põhjal hinnata, kas spordiala peaks võtma olümpiamängude programmi – spordiala ajalugu ja traditsioonid, mitmekülgsus, populaarsus ning avalik kuvand; sportlaste tervis; spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud.<ref name="factsheetsports" /> Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e programmi – [[golf]], [[karate]], [[ragbi]], [[rulluisusport]] ja [[seinatennis]].<ref name="factsheetsports" /> Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROK-i täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele [[2005]]. aasta ROK-i istungjärgule [[Singapur]]is; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus.<ref name="factsheetsports">{{cite web |url=http://www.webcitation.org/5gKml7Xpv |title=Factsheet: The sports on the Olympic programme |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=27. märts 2013}}</ref> [[2009]]. aasta ROK-i istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016.]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref name="golf">{{cite web|title=Golf, rugby added for 2016 and 2020|publisher=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|date=9. oktoober 2009|accessdate=27. märts 2013}}</ref>
 
[[2002]]. aasta ROK-i istungjärgul [[Mexico City]]s otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni.<ref name="factsheetsports" /> Kolm aastat hiljem ROK-i istungjärgul Singapuris otsustati 2012. aasta suveolümpiamängude programmist välja arvata [[pesapall olümpiamängudel|pesapall]] ja [[pehmepall olümpiamängudel|pehmepall]]. Kuna hääletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu hääli, võisteldi 2012. aastal Londonis vaid 26 spordialal.<ref name="factsheetsports" /> 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude programmis on taas 28 spordiala – lisanduvad [[ragbi olümpiamängudel|ragbi]] ja [[golf olümpiamängudel|golf]].<ref name="golf" />
 
[[Pilt:Jim Thorpe olympic.png|pisi|upright|left|[[Jim Thorpe]] [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamängud]]el]]
[[Pierre de Coubertin]]i nägemus olümpiamängudest oli mõjutatud [[Suurbritannia erakoolid]]es järgitud [[aristokraat]]ide [[eetos]]est,<ref name="eassom">Eassom, Simon (1994). "Critical Reflections on Olympic Ideology", lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2</ref> mille kohaselt on sport oluline osa haridusest – seda hoiakut iseloomustab väljend "terves kehas terve vaim" ([[ladina keel|ld k]] ''mens sana in corpore sano''). Eetose järgi pidi härrasmees olema oskuslik igal alal, mitte parim ühel kindlal alal; levinud oli ka arusaam, et harjutamine või treenimine on võrdne petmisega, kuna see annab professionaalsele sportlasele ebaõiglase eelise nende ees, kes harrastavad sporti vaid [[hobi]] korras.<ref name="eassom" />
 
[[Pilt:Nagano 1998-Russia vs Czech Republic.jpg|pisi|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]]võistluse kuldmedalimäng Venemaa ja Tšehhi vahel; alates neist olümpiamängudest on [[NHL]]i profisportlastel lubatud olümpiamängudel võistelda.]]
[[Profisportlane|Profisportlaste]] osalemise keeld on tekitanud nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos mitmeid vastuolusid. [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta]] [[viievõistlus (kergejõustik)|viie]]- ja [[kümnevõistlus|kümnevõistluse]] [[olümpiavõitja]] [[Jim Thorpe]] jäi medalitest ilma, kui selgus, et ta oli enne olümpiamänge mänginud poolprofitasemel [[pesapall]]i. ROK tagastas Thorpe'i medalid postuumselt tema lastele [[1983]]. aastal.<ref>{{cite web |titlename=Jim"tDTdl" Thorpe Biography |publisher=Biography.com |url=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |accessdate=9. veebruar 2009}}</ref> [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i ja [[Austria olümpiamängudel|Austria]] suusatajad boikottisid [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta taliolümpiamänge]], et avaldada toetust oma treeneritele, kes ei saanud olümpiamängudel võistelda, kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetõttu profisportlasteks.<ref>{{cite web |titlename=Garmisch-Partenkirchen"3Kxxc" 1936 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
Koos ühiskonna sotsiaalse arenguga [[20. sajand]]il aegus ka amatöörsportlase kui aristokraatliku härrasmehe arusaam.<ref name="eassom" /> Amatöörsportlase kuvandit nõrgestasid lisaks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja kommunistliku [[Ida-Euroopa]] riiklikult rahastatavad "täiskohaga amatöörsportlased", kes olid [[läänemaailm|läänemaade]] isefinantseerivate amatöörsportlastega võrreldes ebavõrdses eelisseisundis. ROK ei soovinud esialgu siiski amatöörspordi reeglit muuta.<ref>{{cite journal |lastname=Schantz"zwVsh" |first=Otto |title=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |publisher=Comité International Pierre De Coubertin |url=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |format=PDF |accessdate=13. september 2008}}</ref> Amatööri nõue hakkas [[Olümpiaharta]]s järk-järgult leevenema [[1970. aastad|1970ndatel]]. Pärast 1988. aasta olümpiamänge otsustas ROK rahvusvaheliste spordiföderatsioonide nõusolekul lubada kõigil profisportlastel olümpiamängudel osaleda.<ref>{{cite web |titlename=Amateurism"EgEJF" |publisher=USA Today (Gannett Company) |url=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm | date=12. juuli 1999 |accessdate=9. veebruar 2009}}</ref> [[2004]]. aasta seisuga ei võistle profisportlased olümpiamängudel ainult [[poks olümpiamängudel|poks]]i- ja [[maadlus olümpiamängudel|maadlus]]võistlustel, kuigi nende amatööri staatus põhineb võistlusreeglitel, mitte sissetulekul, kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olümpiakomiteelt rahalist toetust.
 
== Vastuolud ==
[[Pilt:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|upright=1.35|Kaart maadega, kes boikottisid [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta]] (kollasega), [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta]] (sinisega) ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamänge]] (punasega).]]
 
Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iirimaa saar]]t.<ref>Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). name="The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930sOFPOf", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref> [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.<ref>{{cite web |titlename=Melbourne"dnnuN" / Stockholm 1956 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |accessdate=25. juuli 2011}}</ref> [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Zimbabwe]] osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.<ref name="montreal">{{cite web |title=African nations boycott costly Montreal Games |publisher=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html | date=30. juuli 2008 |accessdate=29. märts 2013|archiveurl=https://archive.is/lZS7b|archivedate=2013-06-28}}</ref> 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.<ref name="montreal" /><ref>{{cite journal |urlname=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf"srJ6W" |title=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |issue=109–110 |pages=584–585 |year=1976 |month=november–detsember |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=6. veebruar 2009}}</ref> Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali organiseerimiskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.<ref>{{cite journal |urlname=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf"PCfme" |title=Game playing in Montreal |work=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |pages=461–462 |issue=107–108 |year=1976 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=7. veebruar 2009}}</ref> Hiina Vabariik naasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.<ref>{{cite web |titlename=China"WFefu" – Olympic History |publisher=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |accessdate=27. august 2008}}</ref>
 
[[1980]]. ja [[1984]]. aastal boikottisid [[külm sõda|külma sõja]] konfliktipooled teineteise korraldatud olümpiamänge. Protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude Liidu Afganistani sissetungi]] vastu, loobusid [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva suveolümpiamängudel]] osalemast 65 maad; boikoti tõttu vähenes osalenud maade arv 81-ni, mis oli vähim arv alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]].<ref>{{cite web |urlname=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics"RNlLM" |title=Moscow 1980|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. juuli 2011}}</ref> Vastuboikotina ei osalenud Nõukogude Liit ja Ida-Euroopa 14 kommunistlikku maad (v.a [[Rumeenia olümpiamängudel|Rumeenia]]) [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el Los Angeleses, tuues põhjuseks korraldajate suutmatuse tagada sportlaste ohutust. Nõukogude Liidu ametnikud õigustasid olümpiamängudel osalemisest loobumist väitega, et "[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on pead tõstmas [[šovinism]] ja Nõukogude Liidu vastane hüsteeria".<ref>{{cite news |lastname=Burns"NHagz" |first=John F. |title=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |work=The New York Times |publisher=New York Times Company |date=9. mai 1984}}</ref> Los Angelese olümpiamänge boikottinud maad korraldasid sama aasta juulis ja augustis [[1984. aasta sõprusmängud|sõprusmängude]]-nimelised spordipidustused.<ref>{{cite web |urlname=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1"I4BeQ" |title=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|publisher=Deutsche Welle (DW-World.DE) |date=31. juuli 2008|accessdate=27. aprill 2009}}</ref><ref>{{cite web |urlname=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics"LfIC3" |title=Los Angeles 1984|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
 
Enne [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta olümpiamänge]] kõlasid üleskutsed boikottida nii hiina kaupu kui ka Pekingi olümpiamänge, et avaldada meelt Hiina [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumiste, [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti]] vägivalla ning jätkuva [[Dārfūri konflikt]]i vastu; ükski maa boikotti siiski ei toetanud.<ref>{{cite news |titlename=Australia:"uo3aP" Calls to Boycott Beijing Olympics |work=Inter Press Service |url=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |accessdate=10. september 2008}}</ref><ref>{{cite web |urlname=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama"7KJkP" |title=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|publisher=The Economic Times |date=29. märts 2008|accessdate=7. veebruar 2008}}</ref> [[2008]]. aasta augustis kutsus [[Gruusia]] valitsus üles [[Gruusia sõda|Lõuna-Osseetia konflikti]] tõttu boikottima [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta Sotši taliolümpiamänge]].<ref>{{cite web|url name="sVNTI" http://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|title = Putin Faces Green Olympic Challenge|publisher = The Christian Science Monitor|date = 11. juuli 2008|accessdate = 30. märts 2013}}</ref><ref>{{cite news|titlename=Olympic"sJj6O" challenge for Sochi Games|publisher=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|accessdate=31. mai 2011|location=London|first=Frederick|last=Bernas|date=5. detsember 2009}}</ref>
 
=== Poliitika ===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-G00630, Sommerolympiade, Siegerehrung Weitsprung.jpg|pisi|Olümpiavõitja [[Jesse Owens]] poodiumil [[kaugushüpe|kaugushüppe]] võidutseremoonia ajal [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta]]l [[Berliin]]is]]
 
Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). name="Encyclopedia of the Modern Olympic MovementgOpKZ", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). name="Encyclopedia of the Modern Olympic MovementuEPSv", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaate]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref> name="SpartakiadsLMc07". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref><ref>Roche, Maurice (2000). name="Mega-Events and ModernityDiQX3", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes Nõukogude Liidust olümpiamängudel ülevõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref>{{cite journal |urlname=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf"JdrEq" |title=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |issue=84 |pages=530–557 |year=1974 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=4. mai 2009}}</ref>
 
[[Pilt:Three Proud People.jpg|pisi|[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta]] protestiaktsiooni kujutav seinamaaling [[Sydney]]s [[Newtown (Sydney)|Newtownis]]]]
Olümpiamänge on poliitiliste vaadete edastamiseks kasutanud ka üksiksportlased. [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[Mexico City]]s tõstsid Ameerika Ühendriikide kergejõustiklased, võitja [[Tommie Smith]] ja kolmanda koha saavutanud [[John Carlos]], [[200 meetri jooks]]u võidutseremoonia hümni ajal musta poksikindaga rusikas käe, juhtides sellega tähelepanu [[inimõigused|inimõigustele]] ja [[diskrimineerimine|diskrimineerimisele]]; protestiavaldusega ühines teise koha saavutanud [[Austraalia|austraallane]] [[Peter Norman]], kandes rinnas inimõigusi toetavat märki. Juhtunu tõttu pidi [[USA Olümpiakomitee]] [[ROK-i president|ROK-i presidendi]] [[Avery Brundage]]'i nõudmisel Smithi ja Carlose koju saatma, kuna vastasel juhul oleks võistlustelt eemaldatud kogu Ameerika Ühendriikide kergejõustikudelegatsioon.<ref>{{cite news|titlename=1968:"WAAgA" Black athletes make silent protest|publisher=BBC|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/17/newsid_3535000/3535348.stm|accessdate=7. veebruar 2009|date=17. oktoober 1968}}</ref>
 
Viimasel ajal on [[Iraan]]i valitsus püüdnud takistada oma maa sportlaste võistlemist [[Iisrael]]i sportlastega. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el jäi pidamata Iraani [[judoka]] [[Arash Miresmaeili]] ja iisraellase [[Ehud Vaks]]i esimese ringi matš. Kuigi ametlikult Miresmaeili diskvalifitseeriti ülekaalu tõttu, kahtlustatakse, et ta vältis võistlust meelega, kuna pärast olümpiamänge andis Iraani valitsus talle 125 000 [[USA dollar|dollarit]] auhinnaraha ehk sama summa, millega premeeriti olümpiavõitjaid.<ref>{{cite news |titlename=Iranian Judoka rewarded after snubbing Israeli |agency=Associated Press |publisher=NBC Sports |date=8. september 2004|url=http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |accessdate=7. veebruar"2UbS6" 2009}}</ref>
 
=== Sooritusvõimet tõstvad ained ===
[[Pilt:Marathon Hicks1904.jpg|pisi|[[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] jooksmas [[maraton]]i [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel]]]]
 
[[20. sajand]]i alguses hakkasid mitmed olümpiasportlased sooritusvõimet parandama ja tõstma [[ravim]]ite abil. [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängude]] [[maraton]]ivõitjale [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]]ile oli treener andnud [[strühniin]]i.<ref>{{cite web|titlename=Tom"VZb0a" Hicks|publisher=Sports-reference.com|url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|accessdate=30. jaanuar 2009}}</ref> Ainus sooritusvõime parandamisega seotud surm olümpiamängudel juhtus [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aastal]] [[Rooma]]s, kui [[Taani]] [[jalgrattasport|jalgrattur]] [[Knud Enemark Jensen]] kukkus [[jalgratas|rattalt]] ja hiljem suri; surma uurimine selgitas, et ta oli olnud [[amfetamiin]]i mõju all.<ref name="dopinghistory">{{cite web|title=A Brief History of Anti-Soping|publisher=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|accessdate=10. september 2008}}</ref> [[1960. aastad|1960ndate]] keskel hakkasid spordiföderatsioonid [[doping|sooritusvõimet tõstvate ainete kasutamist]] keelustama; ROK keelustas selle [[1967]]. aastal.<ref>{{cite news |firstname=Sharon|last=Begley|title=The"7vkTc" Drug Charade|work=Newsweek|date=7. jaanuar 2008|url=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|accessdate=27. august 2008}}</ref>
 
Esimese olümpiasportlasena andis positiivse dopinguproovi [[Rootsi]] [[moodne viievõistlus|viievõistleja]] [[Hans-Gunnar Liljenwall]], kellelt võeti [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta olümpiamängud]]el võidetud pronksmedal [[alkohoolsed joogid|alkoholi]] tarvitamise tõttu.<ref>Porterfield, Jason (2008). name="Doping: Athletes and Drugs.nfeyy", lk 15. New York: Rosen Publishing Group. ISBN 978-1-4042-1917-5</ref> Kõige enam on kõneainet pakkunud [[Kanada]] [[sprinter]]i [[Ben Johnson]]i dopingujuhtum – Johnson kaotas [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aastal]] [[Soul]]is [[maailmarekord]]iga võidetud [[100 meetri jooks]]u olümpiakulla [[stanozolol]]i tarvitamise tõttu. Tema kuldmedal anti teise koha omanikule Ameerika Ühendriikide sprinterile [[Carl Lewis]]ele, kes oli enne olümpiamänge andnud samuti positiivse dopinguproovi.<ref>{{cite news |firstname=Jacquelin|last=Magnay|title=Carl"7gpng" Lewis's positive test covered up|work=The Sydney Morning Herald|url=http://www.smh.com.au/articles/2003/04/17/1050172709693.html|date=18. aprill 2003|accessdate=28. august 2008}}</ref>
 
[[1999]]. aastal asutas ROK dopinguvastase võitluse tõhustamiseks [[Maailma Dopinguvastane Agentuur|Maailma Dopinguvastase Agentuuri]] ([[WADA]]). Positiivsete dopinguproovide arv kasvas [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta suve-]] ja [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el märgatavalt – keelatud ainete kasutamise tõttu diskvalifitseeriti mitu [[tõstmine|tõstmise]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] medalivõitjat. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el osutus dopinguproov positiivseks vaid ühel sportlasel, [[laskesuusatamine|laskesuusataja]] [[Olga Medvedtseva]]l, kes jäi ilma hõbemedalist. ROK-i loodud dopinguvastane koodeks ja sellega seotud rahvusvahelised standardid on eeskujuks kõigile spordiföderatsioonidele.<ref>{{cite news |firstname=Zachary|last=Coile|title=Bill"xhHk9" Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|date=27. aprill 2005|work=The San Francisco Chronicle|url=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|accessdate=3. september 2008}}</ref> [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] võttis WADA dopingutarvitamise avastamiseks nii vere- kui ka uuriniproove kokku 3667 sportlaselt. Enne Pekingi olümpiamänge keelasid rahvuslikud olümpiakomiteed mitmel sportlasel dopingukahtluse tõttu osalemise; olümpiamängude ajal osutusid positiivseks vaid kolme sportlase dopinguproovid.<ref name="dopinghistory" /><ref>{{cite web |titlename=Doping:"X9jOE" 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|date=19. august 2008|publisher=Express India Newspapers|url=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|accessdate=28. august 2008}}</ref>
 
=== Sooline diskrimineerimine ===
[[Pilt:Charlotte Cooper.jpg|upright|pisi|[[Suurbritannia]] [[tennis]]ist [[Charlotte Cooper]] oli [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] esimene naisolümpiavõitja]]
 
Kuigi naistel oli lubatud esimest korda olümpiamängudel osaleda juba [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], võistles [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] 35 maad, kelle delegatsiooni ei kuulunud ühtegi naissportlast.<ref name="nytimes.com">{{cite news| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0| title=Bar countries that ban women athletes|publisher=The New York Times |date=19. mai 2008| accessdate=1. aprill 2013}}</ref> Järgnevatel aastatel langes nende maade arv märkimisväärselt. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] olid esimest korda esindatud [[Bahrein olümpiamängudel|Bahrein]]i naissportlased: [[ujumine|ujuja]] [[Fatema Hameed Gerashi]] ja kergejõustiklane [[Mariam Mohamed Hadi Al Hilli]].<ref>{{cite news |urlname=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women"EjyWm" |title=Arab women make breakthrough at Games |publisher=CNN |date=23. september 2000 |accessdate=1. aprill 2013}}</ref> [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] võistlesid esimest korda [[Afganistan olümpiamängudel|Afganistan]]i naissportlased: kergejõustiklane [[Robina Muqimyar]] ja [[džuudo|judoka]] [[Fariba Rezayee]].<ref>{{cite news |urlname=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm"6OjTt" |title=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC| date=22. juuni 2004| accessdate=1. aprill 2013}}</ref> Neile maadele järgnes [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aastal]] [[Araabia Ühendemiraadid olümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid]], mida esimeste naistena esindasid ''[[taekwondo]]'' võitleja [[Maitha Al Maktum]] ja [[ratsasport]]lane [[Latifa Al Maktum]]; mõlemad kuuluvad [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Āl Maktūm|valitsevasse perekonda]].<ref>{{cite news |titlename=Should"h24ou" Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |url=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |publisher=''Huffington Post'' |date=29. juuli 2008 |first=David |last=Wallechinsky}}</ref>
 
[[2010]]. aastaks ei olnud naissportlast olümpiamängudele saatnud veel vaid kolm maad: [[Brunei olümpiamängudel|Brunei]], [[Saudi Araabia olümpiamängudel|Saudi Araabia]] ja [[Katar olümpiamängudel|Katar]]. Brunei oli osalenud ainult kolmedel olümpiamängudel, saates igal korral ühe meessportlase; Saudi Araabia ja Katar olid olnud olümpiamängudel esindatud juba aastakümneid, kuid vaid meessportlastest koosneva delegatsiooniga. 2010. aastal teatas ROK, et kavatseb neid maid survestada, et nad kaasaks naissportlasi [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e koondisse. [[ROKi Naised ja Sport komisjon|ROK-i komisjoni Naised ja Sport]] eesistuja [[Anita DeFrantz]] arvas, et naiste võistlemist takistavatele maadele ei tohiks olümpiamängudel osalemist lubada. Hiljem teatas [[Katari Olümpiakomitee]], et plaanib 2012. aasta olümpiamängudele saata kuni neli naissportlast, kes võistlevad [[laskesport|laskmises]] ja [[vehklemine|vehklemises]].
 
[[2008]]. aastal nõudis [[Lähis-Ida]] [[inimõigused|inimõiguste]] organisatsiooni [[Institute for Gulf Affairs]] direktor [[Ali Al-Ahmed]], et Saudi Araabial keelataks olümpiamängudel osalemine, kuna naissportlaste diskrimineerimine rikub [[olümpiaharta]] põhimõtteid. Ta sõnas: "Viimase 15 aasta jooksul on paljud rahvusvahelised [[vabaühendus]]ed näinud suurt vaeva veenmaks ROK-i, et see enda kehtestatud [[sooline võrdõiguslikkus|soolise diskrimineerimise vastaseid]] sätteid rangemalt järgiks. [...] Kuigi naissportlaste arv on olümpiamängudel kasvanud, ei ole ROK julgenud diskrimineerivaid maid jõulisemalt survestada ega nende osalemist olümpiamängudel keelata."<ref name="nytimes.com" /> [[2010]]. aasta juulis kirjutas ajaleht [[The Independent]]: "ROK-ilt nõutakse üha valjemini Saudi Araabia osalemise keelamist, kuna 2012. aastal saab see ilmselt olema ainus maa, kelle koondisse ei kuulu naissportlast. [...] Kui Saudi Araabia [...] saadab Londonisse vaid meessportlastest koosneva delegatsiooni, kaasnevad sellega naiste võrdseid õigusi nõudvad protestid, mis võivad omakorda häirida olümpiamängude korraldust."<ref>{{cite news |urlname=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |title=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent| date=4. juuli 2010| accessdate=1. aprill"zuW7V" 2013}}</ref>
 
2012. aasta Londoni olümpiamängudel kuulusid naissportlased esimest korda olümpiamängude ajaloos kõigi osalevate maade koondisse:<ref>{{cite news|titlename=Saudis"uindr" to send 2 women to London, make history|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|publisher=SI.com|date=12. juuli 2012|accessdate=13. juuli 2012}}</ref> Saudi Araabia delegatsioonis oli kaks ja Kataril neli naissportlast ning Bruneil üks naissportlane. Katar määras ühe oma naissportlase, laskur [[Bahiya al-Hamad]]i avatseremoonia lipukandjaks.<ref>{{cite news| urlname=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543"crByZ" |title=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |publisher=BBC |date=12. juuli 2012}}</ref> Londoni olümpiamängudel võitis [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] maade esimese naissportlasena olümpiamedali Bahreini jooksja [[Maryam Yusuf Jamal]], kes saavutas [[1500 meetri jooks]]us kolmanda koha.<ref>{{cite news|titlename=Female"khOHD" Gulf athletes make their mark in London Olympics|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|publisher=Al Arabiya News|date=13. august 2012|accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
 
Ainus olümpiaspordiala, kus mehed ja naised koos võistlevad, on ratsasport, kus puuduvad näiteks naiste võistlused või meeste [[koolisõit]] jms. [[2008]]. aasta seisuga oli olümpiamängudel rohkem meeste- kui naistevõistlusalasid. Naised saavad siiski võistelda kõigil spordialadel, kus mehedki – viimase spordialana lisandus 2012. aastal olümpiamängude programmi naiste [[poks]].<ref>{{cite news| urlname=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|title=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|date=13. august 2009|access date=1. aprill"dzBXb" 2013}}</ref> Praegu ei võistle mehed kahel olümpiamängude võistlusalal: [[kujundujumine olümpiamängudel|kujundujumine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]].
 
=== Sõjad ja terrorism ===
 
Sõja tõttu on jäänud mängudega pühitsemata kolm [[olümpiaad]]i – [[1916. aasta suveolümpiamängud]] jäid ära [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning 1940. ja 1944. aasta suve- ja taliolümpiamängud [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonia päeval puhkes [[Lõuna-Osseetia]]s [[Gruusia sõda|sõda]] [[Venemaa]] ja [[Gruusia]] vahel; [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush|Bush]] ja [[Venemaa peaminister]] [[Vladimir Putin|Putin]], kes osalesid olümpiamängude avamispidustustel, vestlesid puhkenud sõjalisest konfliktist [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina presidendi]] [[Hu Jintao]] korraldatud lõunasöögil.<ref>{{cite news |titlename=Bush"J6aVF" turns attention from politics to Olympics|publisher=Associated Press. MSNBC|url=http://www.nbcnews.com/id/26081584/#.UUXly1vbLYk/|accessdate=17. märts 2013| date=7. august 2008}}</ref> [[Laskmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Laskmise 10 m õhupüstoli võistluse]] võidutseremoonial seisid ühel poodiumil Gruusia pronksmedalivõitja [[Nino Salukvadze]] ja Venemaa hõbemedalivõitja [[Natalia Paderina]]; pärast võidutseremooniat sportlased embasid, millest kujunes üks Pekingi olümpiamängude kõige enam kõlapinda tekitanud sündmus.<ref>{{cite news |titlename=Olympic"AMWsF" Shooters Hug as their Countries do Battle|publisher=CNN|url=http://www.cnn.com/2008/WORLD/asiapcf/08/10/olympic.embrace/|accessdate=10. august 2008 | date=10. august 2008}}</ref>
 
[[Terrorism]] on mõjutanud mitmeid olümpiamänge. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aasta Müncheni suveolümpiamängudel]] [[pantvang]]istas [[Palestiina]] terrorirühmitus [[Must September]] üksteist [[Iisrael]]i delegatsiooni liiget. [[Terrorist]]id tapsid kaks iisraellast kohe pärast pantvangi võtmist ja ülejäänud üheksa ebaõnnestunud vabastusoperatsiooni käigus. Üks Saksa politseinik ja viis terroristi said samuti surma.<ref>{{cite book|urlname=http://books.google.com/books?id=ZOfkAoDb_2IC&pg=PA248&dq=%22munich+massacre%22+terrorists&hl=en&ei=uVIgTNfOOsL6lwf264mOAQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=7&ved=0CEMQ6AEwBg#v=onepage&q=%22munich%20massacre%22%20terrorists&f=false|title=Encyclopedia"POTMo" of terrorism&nbsp;|publisher=Google Books (22. juuni 2010)}}</ref> [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta suveolümpiamängudel]] plahvatas olümpiapargis pomm, mis tappis kaks ja vigastas 111 inimest. Plahvatuse korraldamises mõisteti süüdi Ameerika Ühendriikide terrorist [[Eric Rudolph]], kellele määrati [[eluaegne vangistus|eluaegne vanglakaristus]].<ref>{{cite news |titlename=Olympic"Ebp8K" Park Bombing|publisher=CNN|url=http://www.cnn.com/US/9607/27/olympic.bomb.main|accessdate=29. august 2008}}</ref> [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake City taliolümpiamängudel]], mis toimusid vaid viis kuud pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]], rakendati olümpiaajaloo kõige rangemaid turvameetmeid. Avatseremoonial mälestati terrorirünnakutes hukkunuid: [[Ground Zero]]l lehvis lipp, New Yorgi politseinik [[Daniel Rodriquez]] laulis isamaalist laulu "[[God Bless America]]" ning New Yorgi politseinikud ja tuletõrjujad seisid auvalves. Alates Salt Lake City olümpiamängudest on turvalisuse tagamine ja terrorirünnakute ennetamine üks olümpiakorralduse peamisi probleeme.<ref>{{cite news|urlname=http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2011-05-02-478880974_x.htm|title=IOC"d2tV3" on bin Laden: no bearing on Olympic security|date=2. mai 2011|publisher USA Today|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
 
== Kodakondsus ==
=== ROK-i kodakondsusreeglid ===
 
Olümpiaharta näeb ette, et olümpiasportlane peab olema teda üles andva rahvusliku olümpiakomitee maa [[kodanik]]. Topelt[[kodakondsus]]ega sportlane tohib esindada vaid ühte maad; kui sportlane soovib esindatavat maad vahetada, peab eelmise maa esindamisest olema möödunud vähemalt kolm aastat – seda aega võib rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusvahelise föderatsiooni kokkuleppel ning ROK-i täitevkomitee nõusolekul lühendada või tühistada.<ref name="bidpro" /> Kolmeaastane ooteaeg kehtib ainult topeltkodakondsuse puhul ega laiene juhtudele, kui sportlane muudab kodakondsust või saab teise kodakondsuse. ROK-i kodakondsusreeglid hakkavad kehtima siis, kui sportlasele on uue maa kodakondsus antud.<ref>Shachar, Ayelet (2011). name="Picking Winners: Olympic Citizenship and the Global Race for TalentCJ6Pw", lk 2088–2139. Yale Law Journal 120 (8)</ref>
 
=== Kodakondsuse muutmise põhjused ===
 
Mõnikord võib kodakondsuse muutmise või teise omandamise ainus ajend olla sportlase soov olümpiamängudel võistelda. Uut kodakondsust soovitakse peamiselt sponsorluslepingute ja paremate treeningtingimuste (nt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]) tõttu. Põhjus võib olla ka selles, et sportlasel ei ole oma senise maa lipu all võisteldes õnnestunud olümpianormi täita või rahvusvõistkonda pääseda. Aastatel [[1992]]–[[2008]] emigreerus Ameerika Ühendriikidesse umbes viiskümmend sportlast, kes võtsid Ameerika Ühendriikide kodakondsuse ja esindasid seda maad olümpiamängudel, olles varem esindanud mõnda teist maad.<ref>{{cite news|lastname=Larmer|first=Brook|title=The Year of the Mercenary Athlete|publisher=[[Time]]|date=19. august 2008|url=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|accessdate=27. november"0ISQt" 2011}}</ref>
 
=== Vaidlused ===
 
Üks kõige enam kõneainet pakkunud kodakondsuse muutmise juhtumeid olümpiamängude tõttu on olnud [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] jooksja [[Zola Budd]], kes emigreerus [[Suurbritannia]]sse, kuna olümpiamängud olid Lõuna-Aafrika Vabariigis [[apartheid]]i poolt keelustatud. Kuigi Buddil oli õigus Briti kodakondsust saada, kuna ta vanaisa oli sündinud Suurbritannias, heitis Briti avalikkus valitsusele ette, et see olevat Buddi kodakondsustaotluse kulgu kiirendanud.<ref>{{cite news|authorname=Rory"Jlxx5" Carroll |url=http://www.guardian.co.uk/sport/2003/feb/24/athletics.rorycarroll |title=What Zola Budd did next &#124; Sport |publisher=The Guardian |date=24. veebruar 2003|accessdate=27. november 2011 |location=London}}</ref>
 
Kõneainet on pakkunud ka [[Keenia]] jooksja [[Bernard Lagat]], kes sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse [[2004]]. aasta mais. Keenia põhiseaduse järgi peab Keenia kodanik teise riigi kodakondsuse saamisel Keenia kodakondsusest loobuma. Kuigi Lagat oli juba paar kuud olnud Ameerika Ühendriikide kodanik, võistles ta [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] Keenia lipu all. Kuna Keenia väitis, et Lagat ei olnud enam nende riigi kodanik, oli oht, et ta võib võidetud hõbemedalist ilma jääda. Lagat väitis, et oli alustanud kodakondsuse muutmist [[2003]]. aasta lõpus ning oli arvanud, et saab uue kodakondsuse alles pärast Ateena olümpiamänge.<ref>{{cite web|urlname=http://www.utsandiego.com/sports/20050622-0442-sport-athletics-u.s.-lagat.html |title=Lagat a runner without a country |publisher=U-T San Diego |date=22. juuni 2005 |accessdate=14. märts"Z1NAI" 2013}}</ref>
 
[[2008]]. aastal ei pääsenud korvpallur [[Becky Hammon]] oma riigi Ameerika Ühendriikide olümpiakoondisse ning otsustas seetõttu võtta [[Venemaa]] kodakondsuse, kuna soovis väga olümpiamängudel võistelda. Ameeriklased, sealhulgas Ameerika Ühendriikide naiskonna peatreener, kritiseerisid Hammoni tegu.<ref>{{cite web|urlname=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=3427182 |title=Olympics opportunity too much for Hammon to pass up – Olympics – ESPN |publisher=Sports.espn.go.com |date=5. juuni 2008 |accessdate=27. november"asVEW" 2011}}</ref>
 
== Olümpiavõitja ja medalivõitjad ==
 
[[Pilt:1998 Winter Olympics medals.JPG|pisi|upright|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e medalid]]
Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud võistlejat või võistkonnaliiget autasustatakse võidutseremoonial medaliga. Võitjale antakse kuldmedal, mis oli kuni [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastani]] tehtud puhtast [[kuld|kullast]], seejärel kullatud [[hõbe]]dast; praegu valmistatakse kuldmedal kullakattega hõbedast. Kuldmedal peab sisaldama vähemalt kuus grammi puhast kulda.<ref>{{cite web|titlename=Medals"CFShy" of Beijing Olympic Games unveiled|url=http://en.beijing2008.cn/67/83/article214028367.shtml|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=3. september 2008}}</ref> Teise koha saavutanud sportlast autasustatakse hõbemedaliga ning kolmanda koha omanikku pronksmedaliga. [[Ühe kaotuse süsteem]]iga võistlusaladel (nt [[poks]]) ei pruugita kolmandat kohta välja selgitada; sellisel juhul teenivad pronksmedali mõlema poolfinaali kaotajad. [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel Ateenas]] autasustati vaid kahte parimat võistlejat – võitja sai hõbe- ja teise koha omanik pronksmedali. Praegu kasutatav kolme medaliga autasustamine võeti kasutusele [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises]].<ref>{{cite web|urlname=http://www.olympic.org/st-louis-1904-summer-olympics|title=St"EWtnv" Louis 1904|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=3. juuli 2012}}</ref> Alates [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aastast]] on neljanda, viienda ja kuuenda koha saavutanud sportlane saanud diplomi, ning alates [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastast]] antakse diplom ka seitsmenda ja kaheksanda koha saavutanule. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas]] anti olümpia- ja medalivõitjale lisaks medalile ka [[oliivipuu]]pärg.<ref>{{cite web |titlename=The"ZK4tv" Athens olive wreath|publisher=LA84 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|format=PDF|accessdate=12. märts 2013}}</ref> ROK ei pea võidetud medalite üle arvestust, kuid medalistatistikat avaldavad nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui ka meedia, kuna medalivõitude arvu peetakse olümpiamängude edu mõõdupuuks.<ref>{{cite news|lastname=Munro|first=James|title=Britain"XSHn7" may aim for third in 2012|publisher=BBC Sport|date=25. august 2008|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/olympics/london_2012/7579901.stm|accessdate=25. august 2008}}</ref>
 
==Olümpialinn ja olümpiamänge võõrustav maa==
[[Pilt:Winter olympics all cities.PNG|pisi|upright=1.35|Taliolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed taliolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed taliolümpiamängud korraldanud maad siniseks.]]
 
Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.<ref name="bidpro">{{cite web |title=Olympic Charter|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|format=PDF|accessdate=18. aprill 2013|date=juuli 2011}}</ref> Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-ile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROK-ile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[olümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee]] eeskirju.<ref name="olympiaharta" /><ref name="bidpro" /><ref name="hostcity">{{cite web |title=Choice of the host city|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|accessdate=15. märts 2013}}</ref> Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROK-ile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.<ref name="hostcity" />
 
Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" />
 
{| class="wikitable"
|+ '''Olümpialinnad'''<ref name="T9ECk" />
|+ '''Olümpialinnad'''<ref>{{cite web | title = Olympic Games | publisher = Encyclopædia Britannica | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/249563/Athens-Greece-1906#ref=ref858167 | accessdate=2. aprill 2009}}</ref>
|-
! rowspan="2" | Aasta
| 1952 || [[1952. aasta suveolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome || [[1952. aasta taliolümpiamängud|VI]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]], [[Norra]] || ||
|- style="background: #efefef;"
| 1956 || [[1956. aasta suveolümpiamängud|XVI]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]], [[Austraalia]] + <br /> {{Riigi ikoon|Rootsi}} ''[[Stockholm]], Rootsi''{{ref|d|[d]}}<ref>{{cite web |titlename=Official Report of the Equestrian Games of the XVIth Olympiad (Swedish & English)|publisher=Los Angeles 1984 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1956/or1956eq.pdf |format=PDF|accessdate=3. september"lnqqp" 2008}}</ref> || [[1956. aasta taliolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia || ||
|-
| 1960 || [[1960. aasta suveolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]], Itaalia || [[1960. aasta taliolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Squaw Valley]], Ameerika Ühendriigid || ||
| 2006 || || || [[2006. aasta taliolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], Itaalia || ||
|-
| 2008 || [[2008. aasta suveolümpiamängud|XXIX]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], [[Hiina]]{{ref|d|[e]}}<ref>{{cite web |titlename=Beijing 2008|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/beijing/index_uk.asp|accessdate=30. jaanuar"5rNBc" 2009}}</ref> || || || ||
|- style="background: #efefef;"
| 2010 || || || [[2010. aasta taliolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]], Kanada ||[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|I (suve)]] || {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapur]]
 
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="britannica">{{cite web|title=Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|publisher=Encyclopædia Britannica|accessdate=16. aprill 2013}}</ref>
<ref name="young">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 12–13. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref>
<ref name="pindar">{{cite news |url= http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0162&redirect=true |title= Olympian 10 |publisher= Pindar |accessdate=23. märts 2013}}</ref>
<ref name="crowther">Crowther, Nigel B. (2007). "The Ancient Olympic Games. Sport in Ancient Times.", lk 54. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98739-8</ref>
<ref name="young2">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="rugby">{{cite news |title=Rugby School motivated founder of Games|publisher=Reuters (SI.som)|date=8. juuli 2004|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="young3">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 128. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="iocfactsheet">{{cite web |title=Fact Sheet: The Summer Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20110429094019/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf|format=PDF|date=jaanuar 2008|accessdate=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="olympiaharta">{{cite web|url=http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|title=Olümpiaharta|publisher=Eesti Olümpiakomitee|accessdate=13. märts 2013}}</ref>
<ref name="media">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 231. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref>
<ref name="television">{{cite news| title=Issues of the Olympic Games| url=http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| publisher=Olympic Primer. LA84 Foundation of Los Angeles| access date=30. märts 2009}}</ref>
<ref name="movement">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk ci. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref>
<ref name="kommerts">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 194. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="sportkom">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 192. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="free time">{{cite news|first=Bill |last=Carter|first=Richard|last=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 | title=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |publisher=The New York Times |date=17. august 2008 |accessdate=7. aprill 2013}}</ref>
<ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref>
<ref name="olympiasymbol">{{cite web|title=The Olympic Symbols |format=PDF|url=http://www.webcitation.org/5gKlcLlT9 |publisher=The Olympic Museum|date=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013}}</ref>
<ref name="avats1">{{cite web |title=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|format=PDF|date=veebruar 2008|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="Sports">{{cite web |url=http://www.olympic.org/sports |title=Olympic Sports |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. märts 2013}}</ref>
<ref name="factsheetsports">{{cite web |url=http://www.webcitation.org/5gKml7Xpv |title=Factsheet: The sports on the Olympic programme |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=27. märts 2013}}</ref>
<ref name="golf">{{cite web|title=Golf, rugby added for 2016 and 2020|publisher=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|date=9. oktoober 2009|accessdate=27. märts 2013}}</ref>
<ref name="eassom">Eassom, Simon (1994). "Critical Reflections on Olympic Ideology", lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2</ref>
<ref name="montreal">{{cite web |title=African nations boycott costly Montreal Games |publisher=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html | date=30. juuli 2008 |accessdate=29. märts 2013|archiveurl=https://archive.is/lZS7b|archivedate=2013-06-28}}</ref>
<ref name="dopinghistory">{{cite web|title=A Brief History of Anti-Soping|publisher=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|accessdate=10. september 2008}}</ref>
<ref name="nytimes.com">{{cite news| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0| title=Bar countries that ban women athletes|publisher=The New York Times |date=19. mai 2008| accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="bidpro">{{cite web |title=Olympic Charter|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|format=PDF|accessdate=18. aprill 2013|date=juuli 2011}}</ref>
<ref name="hostcity">{{cite web |title=Choice of the host city|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|accessdate=15. märts 2013}}</ref>
<ref name="1vgTU">Swaddling, Judith (2000). "The Ancient Olympic Games (2 ed.)", lk 54. Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70373-5</ref>
<ref name="QJNCG">{{cite web|title=The Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|url=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|publisher=Classics Technology Center, AbleMedia.com|accessdate=12. veebruar 2013}}</ref>
<ref name="q1kZC">Richardson, N.J. (1992). "Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.", lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7</ref>
<ref name="sX4WB">{{cite web|title=Olympic Games. The Ancient Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|publisher=Encyclopædia Britannica|accessdate=29. aprill 2009}}</ref>
<ref name="kcAzi">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 59–61. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref>
<ref name="Jm4hP">{{cite web|title=Ancient Olympic Events|url=http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html|publisher=Perseus Project of Tufts University|accessdate=29. aprill 2009}}</ref>
<ref name="FsoQ8">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 24. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref>
<ref name="jRneL">Burkert, Walter (1983). "Pelops at Olympia. Homo Necans.", lk 95. University of California Press. ISBN 978-0-520-05875-0</ref>
<ref name="nGSPJ">Swaddling, Judith (1999). "The Ancient Olympic Games", lk 90–93. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-77751-4</ref>
<ref name="9qhHZ">Olympic Museum. "The Olympic Games in Antiquity", lk 2</ref>
<ref name="PyP2Z">{{cite news |url= http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |title= 400 Years of Olimpick Passion |publisher= Robert Dover's Games Society |accessdate=4. juuni 2010}}</ref>
<ref name="v0X7m">{{cite news |url= http://www.olympist.org/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-games.html |title= Revival of the Olympic Games |publisher= Olympist.org |accessdate=24. märts 2013}}</ref>
<ref name="6hXL2">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref>
<ref name="UFEFz">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="vWADH">Matthews, George R. (2005). "America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.", lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8</ref>
<ref name="yRX7U">Weiler, Ingomar (2004). "The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin." European Review (Cambridge University Press) 12 (3).</ref>
<ref name="D7S4y">Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). "The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.", lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7</ref>
<ref name="jUDWY">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="LzBID">{{cite news |url= http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |title= Crystal Palace Olympic arena |publisher= Museum of London |accessdate=24. märts 2013}}</ref>
<ref name="msOho">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="kNYRG">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="ygqr6">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="PGmOy">{{cite web |title=The Olympic Games: BC 776 – AD 1896|publisher=LA84 Foundation|last=Coubertin et al |url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|format=PDF|accessdate=24. märts 2013}}</ref>
<ref name="QVVRe">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="8yWHX">{{cite web |url=http://www.olympic.org/en/content/Olympic-Games/All-Past-Olympic-Games/Summer/Athens-1896/ |title=Athens 1896 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=8. veebruar 2010}}</ref>
<ref name="XrMFy">Memoire sure le conflit entre la Grece et la Roumanie concernant l'affaire Zappa – Athens 1893, by F. Martens</ref>
<ref name="oMW83">L'affaire Zappa – Paris 1894, by G. Streit</ref>
<ref name="Qv4Wc">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 117. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="HqVdW">{{cite web |url= http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |title= 1896 Athina Summer Games |publisher= Sports Reference |accessdate=31. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="h22f4">{{cite web |url= http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |title= St. Louis 1904 – Overview |publisher= ESPN |accessdate=31. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="5sDBJ">{{cite news |url= http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |title= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |publisher= Canadian Broadcasting Centre |date=7. august 2009 |accessdate=24. märts 2013|archiveurl=https://archive.is/K2TeR|archivedate=2013-06-28}}</ref>
<ref name="F4YT3">{{cite news |title=Chamonix 1924|url=http://www.olympic.org/chamonix-1924-winter-olympics|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=19. märts 2013}}</ref>
<ref name="KZ5nA">{{cite web |url= http://www.utah.com/olympics/history.htm |title= Winter Olympics History |publisher= Utah Athletic Foundation |accessdate=31. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="hYb59">{{cite news |url= http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/other_sports/disability_sport/7582206.stm |title= History of the Paralympics |publisher= BBC Sport |accessdate=2. veebruar 2009 | date=4. september 2008}}</ref>
<ref name="phxBy">{{cite news |url= http://www.canada2010.gc.ca/101/histor/010203-eng.cfm |title= History of the Paralympic Games |publisher= Government of Canada |accessdate=7. aprill 2010}}</ref>
<ref name="lUXoG">{{cite web|title=IPC-IOC Cooperation|publisher=Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee|url=http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html IPC-IOC Co-operation|accessdate=3. mai 2010}}</ref>
<ref name="C1r5r">{{cite news| url=http://www.guardian.co.uk/uk/2010/may/04/sainsburys-sponsors-paralympic-games | location=London | title=Sainsbury's announces sponsorship of 2012 Paralympics | date=4. mai 2010 | work=The Guardian | first=Owen | last=Gibson}}</ref>
<ref name="VPPcW">{{cite news |title=Rogge wants Youth Olympic Games|publisher=BBC Sport|date=19. märts 2007|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/other_sports/6467087.stm|accessdate=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="5Cox5">{{cite news |last= Rice |first= John |url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/2007-07-05-2774646336_x.htm |title=IOC approves Youth Olympics; first set for 2010 |agency= Associated Press |publisher= USA Today |date=5. juuli 2007 |accessdate=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="5J5rc">{{cite web |title=Factsheet. Youth Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/The_Youth_Olympic_Games.pdf|format=PDF|date=juuli 2012|accessdate=18. märts 2013}}</ref>
<ref name="wK1Pm">{{cite news |title=IOC to Introduce Youth Olympic Games in 2010|publisher=CRIenglish.com|date=25. aprill 2007|url=http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|accessdate=29. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="ZFyJG">{{cite news |title=IOC session: A "go" for Youth Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|date=5. juuli 2007|url=http://web.archive.org/web/20080821232940/http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227|accessdate=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="S7yCu">{{cite news |url= http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2007-04-25-2774646336_x.htm |title=No kidding: Teens to get Youth Olympic Games|first= Stephen |last= Wade |date=25. aprill 2007 |work= USA Today |accessdate=27. august 2008}}</ref>
<ref name="Gl8RJ">{{cite news |url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/summer/2007-07-05-olympic-notes_N.htm |title= IOC votes to start Youth Olympics in 2010 |first= Vicky |last= Michaelis |date=5. juuli 2007 |work= USA Today |accessdate=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="gWvqh">{{cite web|title=London 2012|url=http://www.olympic.org/london-2012-summer-olympics|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=10. aprill 2013}}</ref>
<ref name="b0ItB">{{cite web |url=http://www.olympic.org/vancouver-2010-winter-olympics |title=Vancouver 2010 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=10. aprill 2013}}</ref>
<ref name="rACNX">{{cite web |url= http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |title=Sports at Vancouver Olympics 2010 |publisher= Canada Online |accessdate=10. aprill 2013}}</ref>
<ref name="Y3jpj">{{cite web|title=Beijing to build convenient Olympic village|url=http://en.beijing2008.cn/cptvenues/venues/headlines/n214262207.shtml|publisher=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|accessdate=4. mai 2009}}</ref>
<ref name="xbZIM">{{cite web|url=http://www.olympic.org/news/executive-board-concludes-first-meeting-of-the-new-year/112731|date=13. jaanuar 2011|accessdate=13. jaanuar 2011|title=Executive Board concludes first meeting of the new year|publisher=Olympic.org}}</ref>
<ref name="F9v0E">{{cite web|url=http://www.olympic.org/mr-jose-perurena?articleid=133159|title=Curtain comes down on 123rd IOC Session|work=Olympic.org|accessdate=3. juuli 2012}}</ref>
<ref name="uBfsw">Rose, A. K., & Spiegel, M. M. (2011). The Olympic Effect*. The Economic Journal, 121(553), 652–677.</ref>
<ref name="klj9w">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2028982 Tilcsik, A. and Marquis, C. 2013. “Punctuated Generosity: How Mega-events and Natural Disasters Affect Corporate Philanthropy in U.S. Communities.” ''Administrative Science Quarterly'', 58(1): 111–148.].</ref>
<ref name="NaH8P">Glynn, M. A. (2008). "Configuring the field of play: how hosting the Olympic Games impacts civic community." Journal of Management Studies, 45(6), 1117–1146.</ref>
<ref name="VxJJp">{{cite web|title=The Olympic Movement|url=http://www.olympic.org/ioc|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=2. mai 2009}}</ref>
<ref name="iwRrh">{{cite web |title=Roles and responsibilities during the Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|date=veebruar 2008|url=http://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |format=PDF|accessdate=2. mai 2009}}</ref>
<ref name="YEIPD">{{cite web |title=For the Good of the Athletes|publisher=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|date=31. oktoober 2007|url=http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="A2ATQ">{{cite web|url=http://www.olympic.org/ioc-governance-organising-committees|title=Organising Committees for the Olympic Games |publisher=Olympic Games|accessdate=18. juuli 2012}}</ref>
<ref name="AZYVx">{{cite web|title=Traditional Olympic Ceremonies|url=http://www.olympist.org/summer-olympic-history/traditional-olympic-ceremonies.html|publisher=Olympist.org|accessdate=16. märts 2013}}</ref>
<ref name="XLpqh">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 52–60. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref>
<ref name="QSgxr">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 60–66. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref>
<ref name="IS31K">{{cite news |title=Samaranch defends nomination of son|publisher=CNN Sports Illustrated|date=18. mai 2001|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2001/05/18/ioc_meetings_ap/|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="0ATgR">{{cite news|title=Olympics:Barcelona Profile; Samaranch, Under the Gun Shoots Back|last=Riding|first=Alan|date=30. juuni 1992|work=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE3DB173FF933A05755C0A964958260|accessdate=30. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="TcYOn">{{cite news |title=Judge Drops Olympic Bid Case|work=Los Angeles Times|last=Abrahamson|first=Alan|date=6. detsember 2003|url=http://articles.latimes.com/2003/dec/06/sports/sp-saltlakecity6|accessdate=21. märts 2009}}</ref>
<ref name="2n08p">{{cite news|first=Justin|last=Rowlatt|title=Buying the Games|publisher=BBC|date=29. juuli 2004|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/panorama/3937425.stm|accessdate=16. aprill 2009}}</ref>
<ref name="BWFJO">{{cite news|first=Lynn|last=Zinser|title=London Wins 2012 Olympics; New York Lags|work=The New York Times|date=7. juuli 2005|url=http://www.nytimes.com/2005/07/07/sports/othersports/07olympic.html?_r=2&pagewanted=1&oref=slogin|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="E96FN">{{cite news |title=Paris Mayor Slams London Tactics|publisher=Sportinglife.com|url=http://web.archive.org/web/20110515073919/http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="7IVTG">{{cite news|first=Howard|last=Berkes|title=How Turin got the Games|publisher=National Public Radio|date=7. veebruar 2006|url=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=5195274|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="L1Hwd">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 209. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref>
<ref name="D9IJ7">{{cite web|title=Berlin 1936|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/berlin-1936-summer-olympics|accessdate=5. aprill 2013}}</ref>
<ref name="KuXm4">{{cite web|title=Cortina d'Ampezzo|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20080822213008/http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956|accessdate=31. märts 2009}}</ref>
<ref name="sLjSP">Gershon, Richard A. (2000). "Telecommunications Management: Industry structures and planning strategies.", lk 17. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-3002-6</ref>
<ref name="lUlzh">Whannel, G. (1984) "The television spectacular in A. Tomlinson & G. Whannel (Eds.), Five-ring circus", lk 30–43. London: Pluto Press</ref>
<ref name="EWAhk">Tomlinson, Alan (2005). "Sport and leisure cultures", lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1</ref>
<ref name="Q6Oqu">{{cite news|url=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|title=World Series TV Ratings Slump|date=11. veebruar 2009|publisher=CBS News|accessdate=7. aprill 2013}}</ref>
<ref name="sQPdL">{{cite news|first=John |last=Walters |date=2. oktoober 2000 |url=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |title=All Fall Down |publisher=Sports Illustrated (CNN) |accessdate=7. aprill 2013}}</ref>
<ref name="RU81V">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="keSWJ">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref>
<ref name="NIQoM">Woods, Ron (2007). "Social Issues in Sport", lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8</ref>
<ref name="68Fwr">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="6o5eN">{{cite web| title=The Olympic Effect| url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf| publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|format=pdf|date=juuni 2009}}</ref>
<ref name="sMXW1">"Sport athlétique", 14. märts 1891: "[...] dans une éloquente allocution il a souhaité que ce drapeau les conduise ‘souvent à la victoire, à la lutte toujours’. Il a dit qu’il leur donnait pour devise ces trois mots qui sont le fondement et la raison d’être des sports athlétiques: citius, altius, fortius, ‘plus vite, plus haut, plus fort’.", tsiteeritud Simone Hoffmane'i doktoritöös ''La carrière du père Didon, Dominicain. 1840 – 1900'', lk 926. Université de Paris IV – Sorbonne, 1985. cf.</ref>
<ref name="4eou7">{{cite web|title=The Olympic flame and the torch relay |format=PDF|url=http://www.webcitation.org/5gKmh3MNF |publisher=The Olympic Museum|date=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013}}</ref>
<ref name="fuv9Y">{{cite news|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/othersports/article-1279748/Londons-Olympic-2012-mascots-revealed-Wenlock-Mandeville-unveiled-faces-Games.html|title=London's Olympic 2012 mascots are revealed: Wenlock and Mandeville unveiled as the 'faces' of the Games|date=23. mai 2010|publisher=Daily Mail|accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="810Mc">{{cite web |title= The Official Mascots of the Beijing 2008 Olympic Games |url= http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |publisher= The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad |accessdate=28. august 2008}}</ref>
<ref name="MuHbR">{{cite news |url= http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|title= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |publisher= The Telegraph |date=27. juuli 2012 |accessdate=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="7hEGi">{{cite news |url= http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|title= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |publisher= PoliticalArticles.NET |date=9. august 2008 |accessdate=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="syylx">Tata McGraw-Hill (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.</ref>
<ref name="0RBUa">{{cite web |title=Fact Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|format=PDF|date=detsember 2012|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="tSN92">{{cite news |title= Medal Ceremony Hostess Outfits Revealed |work= China Daily |date=18. juuli 2008 |url= http://english.sina.com/china/p/1/2008/0718/172118.html |accessdate=29. august 2008}}</ref>
<ref name="yK6pE">{{cite web|title=Wrestling|publisher=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|url=http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|accessdate=25. märts 2009}}</ref>
<ref name="du9Eh">{{cite web |url=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp |title=International Sports Federations |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=8. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="lvESZ">{{cite web |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |archiveurl=http://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |archivedate=29. aprill 2011 |title=Factsheet: The sessions |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |page=1 |accessdate=8. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="VFvY9">{{cite web |url=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |title=Golf being considered for 2012 Olympics |publisher=Golf Today |accessdate=26. märts 2013}}</ref>
<ref name="tDTdl">{{cite web |title=Jim Thorpe Biography |publisher=Biography.com |url=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |accessdate=9. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="3Kxxc">{{cite web |title=Garmisch-Partenkirchen 1936 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="zwVsh">{{cite journal |last=Schantz |first=Otto |title=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |publisher=Comité International Pierre De Coubertin |url=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |format=PDF |accessdate=13. september 2008}}</ref>
<ref name="EgEJF">{{cite web |title=Amateurism |publisher=USA Today (Gannett Company) |url=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm | date=12. juuli 1999 |accessdate=9. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="OFPOf">Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). "The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref>
<ref name="dnnuN">{{cite web |title=Melbourne / Stockholm 1956 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="srJ6W">{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |title=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |issue=109–110 |pages=584–585 |year=1976 |month=november–detsember |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=6. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="PCfme">{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |title=Game playing in Montreal |work=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |pages=461–462 |issue=107–108 |year=1976 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=7. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="WFefu">{{cite web |title=China – Olympic History |publisher=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |accessdate=27. august 2008}}</ref>
<ref name="RNlLM">{{cite web |url=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics |title=Moscow 1980|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="NHagz">{{cite news |last=Burns |first=John F. |title=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |work=The New York Times |publisher=New York Times Company |date=9. mai 1984}}</ref>
<ref name="I4BeQ">{{cite web |url=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1 |title=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|publisher=Deutsche Welle (DW-World.DE) |date=31. juuli 2008|accessdate=27. aprill 2009}}</ref>
<ref name="LfIC3">{{cite web |url=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics |title=Los Angeles 1984|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="uo3aP">{{cite news |title=Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |work=Inter Press Service |url=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |accessdate=10. september 2008}}</ref>
<ref name="7KJkP">{{cite web |url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama |title=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|publisher=The Economic Times |date=29. märts 2008|accessdate=7. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="sVNTI">{{cite web|url = http://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|title = Putin Faces Green Olympic Challenge|publisher = The Christian Science Monitor|date = 11. juuli 2008|accessdate = 30. märts 2013}}</ref>
<ref name="sJj6O">{{cite news|title=Olympic challenge for Sochi Games|publisher=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|accessdate=31. mai 2011|location=London|first=Frederick|last=Bernas|date=5. detsember 2009}}</ref>
<ref name="gOpKZ">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref>
<ref name="uEPSv">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref>
<ref name="LMc07">"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref>
<ref name="DiQX3">Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref>
<ref name="JdrEq">{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |title=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |issue=84 |pages=530–557 |year=1974 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=4. mai 2009}}</ref>
<ref name="WAAgA">{{cite news|title=1968: Black athletes make silent protest|publisher=BBC|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/17/newsid_3535000/3535348.stm|accessdate=7. veebruar 2009|date=17. oktoober 1968}}</ref>
<ref name="2UbS6">{{cite news |title=Iranian Judoka rewarded after snubbing Israeli |agency=Associated Press |publisher=NBC Sports |date=8. september 2004|url=http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |accessdate=7. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="VZb0a">{{cite web|title=Tom Hicks|publisher=Sports-reference.com|url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|accessdate=30. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="7vkTc">{{cite news |first=Sharon|last=Begley|title=The Drug Charade|work=Newsweek|date=7. jaanuar 2008|url=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|accessdate=27. august 2008}}</ref>
<ref name="nfeyy">Porterfield, Jason (2008). "Doping: Athletes and Drugs.", lk 15. New York: Rosen Publishing Group. ISBN 978-1-4042-1917-5</ref>
<ref name="7gpng">{{cite news |first=Jacquelin|last=Magnay|title=Carl Lewis's positive test covered up|work=The Sydney Morning Herald|url=http://www.smh.com.au/articles/2003/04/17/1050172709693.html|date=18. aprill 2003|accessdate=28. august 2008}}</ref>
<ref name="xhHk9">{{cite news |first=Zachary|last=Coile|title=Bill Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|date=27. aprill 2005|work=The San Francisco Chronicle|url=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|accessdate=3. september 2008}}</ref>
<ref name="X9jOE">{{cite web |title=Doping: 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|date=19. august 2008|publisher=Express India Newspapers|url=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|accessdate=28. august 2008}}</ref>
<ref name="EjyWm">{{cite news |url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women |title=Arab women make breakthrough at Games |publisher=CNN |date=23. september 2000 |accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="6OjTt">{{cite news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm |title=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC| date=22. juuni 2004| accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="h24ou">{{cite news |title=Should Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |url=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |publisher=''Huffington Post'' |date=29. juuli 2008 |first=David |last=Wallechinsky}}</ref>
<ref name="zuW7V">{{cite news |url=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |title=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent| date=4. juuli 2010| accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="uindr">{{cite news|title=Saudis to send 2 women to London, make history|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|publisher=SI.com|date=12. juuli 2012|accessdate=13. juuli 2012}}</ref>
<ref name="crByZ">{{cite news| url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543 |title=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |publisher=BBC |date=12. juuli 2012}}</ref>
<ref name="khOHD">{{cite news|title=Female Gulf athletes make their mark in London Olympics|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|publisher=Al Arabiya News|date=13. august 2012|accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="dzBXb">{{cite news| url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|title=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|date=13. august 2009|access date=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="J6aVF">{{cite news |title=Bush turns attention from politics to Olympics|publisher=Associated Press. MSNBC|url=http://www.nbcnews.com/id/26081584/#.UUXly1vbLYk/|accessdate=17. märts 2013| date=7. august 2008}}</ref>
<ref name="AMWsF">{{cite news |title=Olympic Shooters Hug as their Countries do Battle|publisher=CNN|url=http://www.cnn.com/2008/WORLD/asiapcf/08/10/olympic.embrace/|accessdate=10. august 2008 | date=10. august 2008}}</ref>
<ref name="POTMo">{{cite book|url=http://books.google.com/books?id=ZOfkAoDb_2IC&pg=PA248&dq=%22munich+massacre%22+terrorists&hl=en&ei=uVIgTNfOOsL6lwf264mOAQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=7&ved=0CEMQ6AEwBg#v=onepage&q=%22munich%20massacre%22%20terrorists&f=false|title=Encyclopedia of terrorism&nbsp;|publisher=Google Books (22. juuni 2010)}}</ref>
<ref name="Ebp8K">{{cite news |title=Olympic Park Bombing|publisher=CNN|url=http://www.cnn.com/US/9607/27/olympic.bomb.main|accessdate=29. august 2008}}</ref>
<ref name="d2tV3">{{cite news|url=http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2011-05-02-478880974_x.htm|title=IOC on bin Laden: no bearing on Olympic security|date=2. mai 2011|publisher USA Today|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="CJ6Pw">Shachar, Ayelet (2011). "Picking Winners: Olympic Citizenship and the Global Race for Talent", lk 2088–2139. Yale Law Journal 120 (8)</ref>
<ref name="0ISQt">{{cite news|last=Larmer|first=Brook|title=The Year of the Mercenary Athlete|publisher=[[Time]]|date=19. august 2008|url=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|accessdate=27. november 2011}}</ref>
<ref name="Jlxx5">{{cite news|author=Rory Carroll |url=http://www.guardian.co.uk/sport/2003/feb/24/athletics.rorycarroll |title=What Zola Budd did next &#124; Sport |publisher=The Guardian |date=24. veebruar 2003|accessdate=27. november 2011 |location=London}}</ref>
<ref name="Z1NAI">{{cite web|url=http://www.utsandiego.com/sports/20050622-0442-sport-athletics-u.s.-lagat.html |title=Lagat a runner without a country |publisher=U-T San Diego |date=22. juuni 2005 |accessdate=14. märts 2013}}</ref>
<ref name="asVEW">{{cite web|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=3427182 |title=Olympics opportunity too much for Hammon to pass up – Olympics – ESPN |publisher=Sports.espn.go.com |date=5. juuni 2008 |accessdate=27. november 2011}}</ref>
<ref name="CFShy">{{cite web|title=Medals of Beijing Olympic Games unveiled|url=http://en.beijing2008.cn/67/83/article214028367.shtml|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=3. september 2008}}</ref>
<ref name="EWtnv">{{cite web|url=http://www.olympic.org/st-louis-1904-summer-olympics|title=St Louis 1904|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=3. juuli 2012}}</ref>
<ref name="ZK4tv">{{cite web |title=The Athens olive wreath|publisher=LA84 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|format=PDF|accessdate=12. märts 2013}}</ref>
<ref name="XSHn7">{{cite news|last=Munro|first=James|title=Britain may aim for third in 2012|publisher=BBC Sport|date=25. august 2008|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/olympics/london_2012/7579901.stm|accessdate=25. august 2008}}</ref>
<ref name="T9ECk">{{cite web | title = Olympic Games | publisher = Encyclopædia Britannica | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/249563/Athens-Greece-1906#ref=ref858167 | accessdate=2. aprill 2009}}</ref>
<ref name="lnqqp">{{cite web |title=Official Report of the Equestrian Games of the XVIth Olympiad (Swedish & English)|publisher=Los Angeles 1984 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1956/or1956eq.pdf |format=PDF|accessdate=3. september 2008}}</ref>
<ref name="5rNBc">{{cite web |title=Beijing 2008|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/beijing/index_uk.asp|accessdate=30. jaanuar 2009}}</ref>
}}
 
75 610

muudatust