Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrke eemaldamine
P Koondasin skripti abil viited
1. rida:
'''Katalaani rahvuslus''' ([[katalaani keel]]es ''catalanisme'') on [[poliitiline liikumine]], mille eesmärgiks on [[Kataloonia]] poliitilis-kultuurilise eripära tunnustamine [[Hispaania]]s.<ref>[http://www.catalanviews.com/node/66 What is catalanism and what does it advocate?], Colomines, Agusti,name="OyqUl" 2011</ref> Katalaani [[rahvuslus]]el võib olla erinevaid väljendusi alates katalaani keelele suurema tunnustuse andmisest kuni iseseisva Kataloonia riigi loomiseni välja.
 
==Rahvusluse juured==
Katalaani [[rahvuslus]] hakkas esmalt populaarsust koguma [[19. sajand]]i esimesel poolel, kui eelneva sajandi jooksul [[Bourbonid|Bourbonide dünastia]] kehtestatud standardiseerimismeetmed, mille eesmärgiks oli Kataloonia tihedam sidumine ülejäänud Hispaaniaga, olid olnud ebaedukad ning tekitasid paljudes [[katalaanid|katalaanides]] vastumeelsust.<ref name=" Enciclopedia Catalana "> [http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?&USUARI=&SESSIO=&NDCHEC=0224838&PGMORI=E Catalanism], Katalaani entsüklopeedia</ref> 19. sajandil alanud kultuuriline [[Renaixença]] liikumine ja industrialiseerimine aitasid veelgi Kataloonia regionaalse identiteedi tugevnemisele.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
===''Renaixença''===
Katalaani rahvusluse arengus mängis olulist rolli 19. sajandil populaarsust kogunud ''Renaixença'' (eesti keeles 'taassünd') liikumine. ''Renaixença'' näol on tegu 1830. aastatel alanud poliitilise, kultuurilise ja kirjandusliku liikumisega, mille eesmärgiks oli Kataloonia omavalitsuse ning [[institutsioon]]ide taastamine, katalaani keelele ametliku tunnustuse saavutamine ning üldisemalt katalaani keele ja kultuuri edendamine ning säilitamine. Enamasti peetakse liikumise algusaastaks 1833. aastat, kui [[Bonaventura Carles Aribau]] avaldas oma "Oodi isamaale".<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
Renaixença oli liikumine, mis sarnaselt teiste [[romantism|romantistlik]]-rahvuslike liikumistega rõhutas ajaloo ja ajaloolise kodumaa olulisust rahvusliku identiteedi kujundamisel. Rahvusliku identiteedi loomise ajaloolise baasina kasutati eelkõige [[keskaeg]]a kui perioodi, mil Kataloonia seadused ja poliitiline organisatsioon olid olnud sõltumatud.<ref name=" Enciclopedia Catalana" "/> Kui algul oli tegemist elitaarse liikumisega, siis hiljem, tänu kirjanikele ja perioodikaväljaannetele, kes propageerisid igati katalaani keele kasutamist, levis see ka laiematesse massidesse.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
Tuntumateks katalaani rahvusluse ideoloogideks sellest perioodist on [[Valenti Almirall]] (1841–1904) ja [[Enric Prat de la Riba]] (1870–1917).<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref> Seejuures Almiralli "Lo Catalanisme" (1886) on käsitletav esimese rahvusliku programmina, milles oli toimunud üleminek [[regionalism]]ilt [[natsionalism]]ile.<ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref> Selle perioodi olulisemateks [[perioodika]]väljaanneteks olid ajalehed ''La Renaixença'' (1871), mis andis hiljem nime kogu liikumisele, ning Valenti Almiralli väljaantav ''Diari Catala'' (1879).
 
===Industrialiseerimine===
Kataloonia rahvuslik taassünd ning industrialiseerimine olid omavahel tihedalt seotud protsessid. Kataloonia näol oli 19. sajandi algul, [[Baskimaa]] kõrval, tegu ühe enim arenenud ning industrialiseerituima piirkonnaga kogu Hispaanias. Industrialiseerimine oli üheks Kataloonia regionaalse identiteedi aluseks, kuna tänu sellele eristus tööstuslik Kataloonia selgelt valdavalt põllumajanduslikust Hispaaniast.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
Kuigi ''Renaixença'' oli algselt eelkõige [[Barcelona]] keskne elitaarne liikumine, siis hiljem levisid ja kogusid tema ideed populaarsust ka industrialiseerimise käigus tekkinud tööstusliku [[keskklass]]i ning maapiirkondade elanike hulgas, kusjuures mõlemad grupid toetasid liikumist erinevatel ja isegi vastandlikel põhjustel. Tööstuslik keskklass pooldas ''Renaixençat'', kuna see pakkus alternatiivset identiteeti tagurlikule ja põllumajanduslikule Hispaaniale. Maapiirkondade elanikud omakorda üritasid rahvuslust ära kasutada, et säilitada oma [[traditsioon]]ilist eluviisi ja kombeid.<ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref>
 
==Rahvuslus 20. sajandil==
[[20. sajand]]i esimeste aastakümnete peamiseks rahvuslikuks [[partei]]ks Kataloonias oli 1901. aastaö loodud Regionalistide Liiga ([katalaani ''Lliga Regionalista''). Selle perioodi peamiseks saavutuseks oli nn Kataloonia Ühenduse (katalaani ''Mancomunitat de Catalunya'') loomine. Kataloonia Ühendus oli 1914. aastal loodud [[institutsioon]], mis ühendas ühtseks tervikuks neli katalaani provintsi: [[Barcelona provints|Barcelona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] ja [[Girona provints|Girona]]. Siiski ei kestnud loodud institutsioon kuigi kaua – Kataloonia Ühendus kaotati juba 1925. aasta [[Miguel Primo de Rivera]] [[diktatuur]]i tulemusena.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
Sellest hoolimata sai Kataloonia juba seitse aastat hiljem, 1932. aastal ametliku [[autonoomia]] staatuse, kui [[referendum]]il võeti vastu Autonoomia statuut, millega loodi uus regionaalne omavalitsus – ''Generalitet de Catalunya''. Autonoomia oli lühiajaline ja kestis ainult kaks aastat, kuni 1934. aasta oktoobrini, kui omavalitsuse president [[Lluís Companys]], kartes Kataloonia autonoomia pärast, kuulutas välja iseseisva Kataloonia riigi Hispaania föderatsiooni koosseisus. Välja kuulutatud iseseisvus sai siiski kesta vaid 10 tundi ning selle tagajärjeks oli kogu Kataloonia valitsuse kinnipidamine ja vangistamine, mis kestis kuni 1936. aasta veebruarini.
 
1936–1939 kestnud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] tulemusena sai Hispaaniast taaskordselt diktatuuririik. Ligi 40 aastat (1939–1975) kestnud kindral [[Franco]] diktatuuril olid laastavad mõjud katalaani keelele ja kultuurile. Kataloonialt võeti ära paljud Teise vabariigi ajal kätte võidetud privileegid. Näiteks kaotati diktatuuri ajal kõik Kataloonia poliitilised ja kultuurilised institutsioonid ja keelati ära katalaani keele kasutamine. Katalaani rahvusluse ülalhoidmises diktatuuri ajal oli suurim roll rahvuslikult meelestatud [[eliit|eliidil]], kellel õnnestus 1960. ja 1970. aastatel mitmete erinevate meetmete tulemusel muuta katalaani rahvuslus kitsast elitaarsest liikumisest jällegi massiliikumiseks. Franco režiimi ajal oli rahvusluse peamiseks eesmärgiks [[demokraatia]] taastamine Hispaanias, katalaani keele ja kultuuri tunnustamine ning autonoomia taastamine.<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref>
 
Demokraatia, kodusõja eelne omavalitsus ning autonoomia taastati 1970. aastate lõpus. Kataloonia omavalitsus ''Generalitet de Catalunya'' taastati 1977. aastal, kui riiki naasis eksiilis viibinud omavalitsuse president [[Josep Tarradellas]] ning 1979. aasta referendumiga võeti uuesti vastu Autonoomia statuut, mis kinnitas Kataloonia ametliku autonoomia staatuse.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
 
==Rahvuslus tänapäeval==
Tänapäeval puuduvad katalaani rahvuslusel üheselt selged eesmärgid – on neid, keda rahuldab praegune olukord, on neid kes sooviksid Katalooniale senisest suuremat autonoomiat ja on ka neid, kes näeksid Katalooniat iseseisva riigina. Aastatel 2000–2007 läbiviidud küsitluste kohaselt on iseseisvuse vastased ülekaalus iseseisvuse pooldajate üle.<ref>[http://www.icps.es/sondeigs.asp?con name=35&apr=1#35],"Asxef" Institut de Ciencies Politiques i Socials , 2000-2007</ref> Siiski pooldatakse enamasti järjest laienevat autonoomiat Hispaania riigi koosseisus, mille peamisteks väljendusteks peetakse Kataloonia institutsioonide võimu suurendamist täiendava detsentraliseerimise ja iseseisva rahanduspoliitika loomise tulemusena.<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref>
 
2006. aastal toimus Kataloonias referendum 1979. aastal taastatud autonoomia laiendamise küsimuses: 73,9% hääletanutest oli selle poolt ning 20,8% vastu, seejuures osalusprotsent oli aga rekordiliselt madal – 49%. Referendumil vastu võetud muudatused, mis hakkasid kehtima 9. augustil 2006, andsid kohalikule parlamendile senisest suurema autoriteedi maksu-ja justiitsküsimustes ning katalaanidele rahvuse staatuse Hispaanias. Samuti suurenes Kataloonia kontroll lennujaamade, sadamate ja immigratsiooniküsimuste üle.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/5091572.stm Catalonia endorses autonomy plan], BBC, 19. juuniname="nnXyK" 2006</ref>
 
Viimane pööre sündmuste käigus toimus aga 2010. aastal, kui Hispaania [[konstitutsioonikohus]] tunnistas kehtetuks mitmeid 2006. aastal vastu võetud 1979. aasta Kataloonia autonoomia statuudi parandused. Konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt tunnistati kehtetuks 14 artiklit 223-st ning veel 27 artikli puhul leiti, et on vajalik lisada piirav kirjalik tõlgendus.<ref>[http://www.economist.com/node/16490065 A nationality, not a nation], The Economist, 1. juuliname="eTUaL" 2010</ref>
 
==Vaata ka==
38. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Enciclopedia Catalana">[http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?&USUARI=&SESSIO=&NDCHEC=0224838&PGMORI=E Catalanism], Katalaani entsüklopeedia</ref>
<ref name="Generalitet de Catalunya">[http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya</ref>
<ref name="Guibernau">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001</ref>
<ref name="Conversi">Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst</ref>
<ref name="OyqUl">[http://www.catalanviews.com/node/66 What is catalanism and what does it advocate?], Colomines, Agusti, 2011</ref>
<ref name="Asxef">[http://www.icps.es/sondeigs.asp?con=35&apr=1#35], Institut de Ciencies Politiques i Socials , 2000-2007</ref>
<ref name="nnXyK">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/5091572.stm Catalonia endorses autonomy plan], BBC, 19. juuni 2006</ref>
<ref name="eTUaL">[http://www.economist.com/node/16490065 A nationality, not a nation], The Economist, 1. juuli 2010</ref>
}}
 
==Välislingid==