|
[[Konvektori]]d annavad üle 75% soojusest konvektsiooni teel ja [[radiaator]]id annavad üle 25% kiirguse teel. Üldjuhul võivad küttekehad olla toruküttekehad, ribitorud ja eluruumides ning ärihoonetes kasutamiseks plaat- või ribiradiaatorid. Keskküttesüsteemis reguleeritakse küttevõimsust hoone kogu süsteemis [[soojussõlm]]es vastavalt välisõhu temperatuurile ja iga küttekeha võimsust eraldi [[termostaat|termostaadiga]] ruumi temperatuuri järgi. Soojuskandja temperatuuri reguleerimist nimetatakse kvalitatiivseks reguleerimiseks ja soojuskandja hulga reguleerimist kvantitatiivseks reguleerimiseks.<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref>
Keskkütte kasutamisel võib katlamajast soojusenergia tarbijale edastada kas sõltuva (avatud) või sõltumatu (suletud) küttesüsteemi vahendusel. Sõltuvas küttesüsteemis saadakse [[soe tarbevesi]] küttetorustikust ja külma vett lisatakse süsteemi katlamajas. Sõltumatus süsteemis on välissoojusvõrgud sisevõrkudest eraldatud [[soojusvaheti]]te abil ja külm vesi lisatakse soojaveesüsteemi tarbimiskohal (igas majas). Viimasel ajal eelistatakse sõltumatuid küttesüsteeme sõltuvatele. Sõltumatu süsteemi kasutamisel väheneb oluliselt soojustorustiku ja küttekehade sisepindade korrodeerumine ning saastumine katlakivi ja teiste mehaaniliste lisanditega.<ref name="Sisekliima">Liiske, Matti. Sisekliima, Tartu: Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2002. 188 lk.</ref>
===Vesiküttesüsteemid===
[[Pilt:Joon1a.xcf|pisi|Joon 1. Ühetoruküttesüsteem: a – vertikaalse jaotusega, b – horisontaalse jaotusega]]
Vesiküttesüsteemid võivad olla: Ühe- ja kahetoruküttesüsteemid.
Hoones võivad küttetorustikud olla paigutatud horisontaalselt, vertikaalselt või segasüsteemina. Viimases jaotatakse vertikaalpüstikutest soojuskandja korteritesse ja korteri sees horisontaaltorudega, näiteks kollektorite vahendusel. [[Ühetoruküttesüsteem]]is on radiaatorid paigutatud jadamisi, soojuskandja liigub ühest radiaatorist teise. Torustik võib olla vertikaalne või horisontaalne . Ühetorusüsteemis on torude pikkus väiksem, kuid torude läbimõõt peab olema suurem kui kahetorusüsteemis. Soojuskandja temperatuur langeb selle liikumise suunas, nii et radiaatorite pind tuleb valida seda suurem, mida kaugemal soojuskandja andvast torust (pealevoolust) arvates asub radiaator. Torustike skeem ja soojuskandja liikumine võib olla ühetorusüsteemides väga mitmesugune (joon 1).<ref name="Sisekliima" />
[[Pilt:Joon2a.xcf|pisi|Joon 1. Kahetoruküttesüsteem: a – vertikaalse jaotusega, b – horisontaalse jaotusega]]
Enam levinud on [[kahetoruküttesüsteem]] (joon 2). Radiaatorid on soojuskandja liikumise suhtes rööbiti. Radiaatoritele mõjuv rõhulang sõltub radiaatori kaugusest soojusallika suhtes. Kaugemal asuvale radiaatorile toimib väiksem rõhuvahe. Selline süsteem vajab rõhkude ühtlustamist. Rõhkude ja seega ka vooluhulkade ühtlustamiseks varustatakse jaotustorustikud reguleerventiilidega ja püstikud liiniseadeventiilidega. Kahetorusüsteemid võivad olla soojuskandja vertikaalse või horisontaalse jaotusega ja need mõlemad omakorda alt- või ülaltjaotusega.<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref>
Küttekehade (radiaatorite, konvektorite) vajalik [[küttevõimsus]] (soojusväljastus) ruumi kütteks arvtatakse iga ruumi [[soojuskadu]]de järgi. Peamised soojuskaod on [[piirdekadu|piirdekaod]] ja kaod [[ventilatsioonikadu|ventilatsiooniõhu soojendamiseks]], kui ventilatsioon puudub, siis arvestatakse [[infiltratsioonikadu]]sid.<ref name="Standard2">Hoonete kütte projekteerimine, Eesti standard, EVS 839:2003 Eesti standardikeskus.</ref>
== Viited ==
| 