Küte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Küte''' on eluruumide ja esemete temperatuuri tõstmine kõrgemale ümbritseva kekkonna temperatuurist ja hoidmine sellel tasemel. Külma kliimaga aladel tuleb kütta elamuid, kontoreid, koole, lasteaedu, tootmis-, loomapidamis-, kasvuhooneid jms.<ref>Küte, Eesti Entsüklopeedia, 5. kd, Tallinn: Kirjastus, Valgus, 1990.341. lk.</ref> Kütmiseks kasutatakse erinevaid küttesüsteeme ja soojusallikaid.
<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref>
== Küttesüsteemid==
*''' [[keskküteKeskküte]]''' (kaug-, lokaalküte)
*''' [[kohtküteKohtküte]]''' (ahi-, põrand-, kiirgus, elekterküte)
'''Kesk­küttesüsteemis''' köetakse ühest soojusallikast paljusid hooneid ja ruume. Soojuskandja liigist sõltuvalt võivad keskküttesüsteemid olla '''aur-, vesi-, või õhkküttesüsteemid'''. [[Aurküte]]t kasutatakse peamiselt tööstushoonetes, kui tehnoloogilises protsessis on vaja auru kasutada.
Elamutes ja ühikondlikes hoonetes on kasutusel peamiselt vesiküte. Soojuskandja (vee) liikumisviisist lähtuvalt on loomuliku või sundringlusega (tsirkulatsiooniga) küttesüsteeme. .
11. rida ⟶ 12. rida:
 
Keskkütte kasutamisel võib katlamajast soojusenergia tarbijale edastada kas sõltuva (avatud) või sõltumatu (suletud) küttesüsteemi vahendusel. Sõltuvas kütte­süsteemis saadakse soe tarbevesi küttetorustikust ja külma vett lisatakse süsteemi katlamajas. Sõltumatus süsteemis on välissoojusvõrgud sisevõrkudest eraldatud soojusvahetite abil ja külm vesi lisatakse soojaveesüsteemi tarbimiskohal (igas majas). Viimasel ajal eelistatakse sõltumatuid küttesüsteeme sõltuvatele. Sõltumatu süsteemi kasutamisel väheneb oluliselt soojustorustiku ja radiaatorite sisepindade korrodeerumine ning saastumine katlakivi ja teiste mehaaniliste lisanditega.
 
 
===Vesiküttesüsteemid===
17. rida:
Vesiküttesüsteemid võivad olla: Ühe- ja kahetoruküttesüsteemid.
Hoones võivad küttetorustikud olla paigutatud horisontaalselt, vertikaalselt või segasüsteemina. Viimases jaotatakse vertikaalpüstikutest soojuskandja korteritesse ja korteri sees horisontaaltorudega, näiteks kollektorite vahendusel. Ühetoru­süsteemis on radiaatorid paigutatud jadamisi, soojuskandja liigub ühest radiaatorist teise. Torustik võib olla vertikaalne või horisontaalne (joonis 1). Ühetorusüsteemis on torude pikkus väiksem, kuid torude läbimõõt peab olema
 
== Viited ==
{{Viited}}