Eesti valimised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
see on nii alates järgmistest valimistest; selle peaks lahti kirjutama |
|||
5. rida:
*'''[[Riigikogu]] valimised'''. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
*'''[[Kohaliku omavalitsuse volikogu]] valimised'''. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu [[valimispäev]] on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on [[Eesti kodanik]]ul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud
*'''[[Euroopa Parlamendi valimised]]''' Eestist valitakse kuus [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
*'''[[Eesti presidendivalimised|Vabariigi Presidendi valimised]]'''. [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat
|