Arktika paalia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Arktika paalia (''Salvelinus alpinus'') ehk mägihõrnas on üks viiest Paalia perekonna liigist <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=1. http://aquafind.com/SaltwaterSpecies/Sal...' |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Toimetasin viiteid tööriistaga ProveIt Märgised: ProveIti muudatus Visuaalmuudatus: ümberlülitus |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
Arktika paalia (''Salvelinus alpinus'') ehk mägihõrnas on üks viiest Paalia perekonna liigist <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=1. http://aquafind.com/SaltwaterSpecies/Salvelinus_alpinus.php|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ▼
| nimi = Arktika paalia
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN2.3
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=J. Freyhof, M. Kottelat |aasta=2008 |id=19877 |nimi=Salvelinus alpinus |IUCN_aasta=2013.1}}</ref>
| pilt = Salvelinusalpinus.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
| klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| perekond = [[Paalia]] ''Salvelinus''
| liik = Arktika paalia
| binaarne = '''''Salvelinus alpinus'''''
| binaarse_autor = ([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]])
| levikukaart =
}}
▲'''Arktika paalia''' (''Salvelinus alpinus'') ehk mägihõrnas on üks viiest Paalia perekonna liigist
▲Riik:Loomad (''Animalia'')
▲Hõimkond: Keelikloomad (''Chordata'')
Paalia on suurt kasvu külmalembeline kala
== Viited ==
{{Viited}}
▲Selts:Lõhelised (''Salmoniformes'')
▲Sugukond:Lõhelased (''Salmonidae'')
▲=== '''Kirjeldus ja iseloomulikud tunnused''' ===
▲Paalia on suurt kasvu külmalembeline kala <ref>Behnke, R.J. (2002) ''Trout and Salmon''. The Free Press, New York.</ref>. Tema keha värvus sõltub keskkonnast, aastaajast ja suguküpsuse astmest, kuid enamasti on ta selg <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fishbase.org/summary/247|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> tumeroheline või –pruun keha külgedel esineb punakasroosakaid täppe. Kõhupool on hele, kõhul ja uimedel <ref name=":0" /> võib esineda erkoranži, kuid seda esineb rohkem paaritumise ajal <ref name=":0" />''.'' ning enamasti täheldatatakse seda isastel Arktika paaliatel <ref>Frost, F.O. (2001) Arctic Management Plan. Department of Inland Fisheries and Wildlife Division of Fisheries and Hatcheries, Maine. </ref> ''.'' Iseloomulikud on valged ääred paaris- ja pärakuuimedel <ref>Päkk, P. (2015). Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid. Kalanduse teabekeskus.</ref>''.'' Küljejoon keerdub enne pead veidi allapoole <ref>Morrow, J.E., 1980. The freshwater fishes of Alaska. University of. B.C. Animal Resources Ecology Library. 248p.</ref>
| |||