Meie Mats (ajaleht): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
Viite lisamine
Resümee puudub
9. rida:
Ajalehele tegid kaastööd mitmed karikaturistid: [[Hans Möldermann]] (1876–1914), [[Toomas Rudolf Gutmann]], [[Viktor Päts]], [[Karl August Hindrey]], [[Vello Agori]] (Gori), [[Peet Aren]], [[Jaan Vahtra]], [[Otto Krusten]], [[Aleksander Rosin]]<ref>[[Eduard Laugaste]]. Eesti kirjandus karikatuuris (1939), Aastad 1900—1916 (lk 31)</ref> ja veel mitmed teised. Noorelt surnud [[Albert Thomson]]i<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3788 Eesti biograafiline andmebaas ISIK]</ref> (1873–1901; pseudonüüm ''Obadus'') tööd avaldati postuumselt.
 
Meie Matsil olid tugevad seosed Soome huumoriga, mis oli sellel ajal juba heal tasemel ja eeskuju andev. Ajalehe nimi oli saadud tõlkevastena Soomes aastatel 1884–1899 ilmunud naljalehelt [[Matti Meikäläinen]]<ref>[http://dspace.ut.ee/handle/10062/51275 Fakt,R. sõna, pilt I osa, Tartu Riiklik Ülikool, 1964 (Tartu) -Loodus. Eesti karikatuuri tekkimine ja areng XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. – Fakt, R.sõna, Looduspilt I osa, Tartu Riiklik Ülikool, 1964 (Tartu)]</ref>. Meie Matsis trükiti lisaks Eesti karikaturistidele ka mitmete Soome karikaturistide pilte (Kaarlo Karin jt), kes olid avaldanud oma töid varem ajalehes Matti Meikäläinen. Kõik see tegi Meie Matsi väga populaarseks<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meie_mats1 Eesti Entsüklopeedia: Meie Mats]</ref>. Kuna ametivõimud takistasid Meie Matsi levikut, ajaleht oli rahva seas aga väga nõutud, siis andis Jaan Janson seda välja ka teiste nimede all: Nalja Madis (1903), Nalja-Liisa (1904) ja Meie Matsi vastane (1905, kaks numbrit)<ref>Fakt, sõna, pilt I osa, Tartu Riiklik Ülikool, 1964 (Tartu) - Eesti karikatuuri tekkimine ja areng XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses, R. Loodus</ref>.
 
== Toimetajad ==